Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm 30. detsember 2013, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised, nende esindajad
Harju Maakohtu 20.05.2013 otsus AS G4S Eesti apellatsioonkaebus 0 eurot Hageja V. H. (isikukood XXXXXX, elukohtXXXXXX ), lepinguline esindaja Peeter Kruus Kostja AS G4S Eesti (registrikood 10022095, asukoht A.H. Tammsaare tee 25, 11314 Tallinn), lepinguline esindaja adv Tanel Mällas Kirjalik menetlus
Menetluse liik
2-12-19937 V. H. hagi AS G4S Eesti vastu kahju hüvitamiseks
Tühistada Harju Maakohtu 20.05.2013 otsus menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus (TsMS § 654 lg 22) on järgmine: Jätta V. H. hagi AS G4S Eesti vastu rahuldamata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 20.12.2011 kella 19.00 paiku toimus Tallinnas Haabersti Rimis intsident, mille käigus ründas Pavel Grebennikov kostja turvatöötajat E. Z. , lüües teda vähemalt kolmel korral rusikatega ning jalaga pähe ja näkku, põhjustades turvatöötajale lisaks valule nahaaluse verevalumi oimukiiru piirkonnas vasakul, nahamarrastuse vasakul ninatiival ning põrutushaava ülahuulel ja vasakul kulmul ja nahamarrastuse vasaku silmakoopapiirkonnas koos vasaku silmakoopa alumise ja sisemise seina joonmurruga. Nimetatud tegevusega pani Pavel Grebennikov toime kehalise väärkohtlemise (karistusseadustiku (KarS) § 121). Pärast toimunud intsidenti kukkus E. Z. pikali ning kaotas teadvuse. Kohale jõudnud reanimobiil püüdis E. Z. elustada, kuid see ei õnnestunud. E. Z. surma põhjuste väljaselgitamiseks teostati lahang, mille tulemuste kohta väljastati 18.01.2012 ekspertiisiakt. V. H. esitas 18.05.2012 Harju Maakohtule hagi AS G4S Eesti vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 45 761, 20 eurot. Hagiavalduse asjaolude kohaselt suri hageja poeg E. Z. 20.12.2011 vägivallakuriteo tulemusena tööülesannete täitmisel Tallinnas Haabersti Rimis, mis nähtub jõustunud Harju Maakohtu 08.03.2012 otsusest kriminaalasjas 1-121321. Seega on kostja kohustatud hagejale kui hukkunu emale maksma turvaseaduse (TurvaS) § 34 lg 2 alusel E. Z. viie aasta palga. Kuigi kostja oli seisukohal, et hageja poja hukkumist tööülesannete täitmisel ei põhjustanud õnnetus ega vägivald, vaid terviserike, toetas ta hagejat siiski 5000 euroga. Hageja ei nõustunud kohtuarstliku diagnoosiga, et poja surma põhjuseks oli krooniline südame isheemiatõbi, kuna poeg ei kurtnud kunagi südameriket ega olnud pöördunud kardioloogi poole. Kostja juurde tööle asumisel läbis poeg arstliku komisjoni, kus tal ei tuvastatud südameriket. Ekspertiisiaktist nähtub, et kroonilist südame isheemiatõve ägenemist võis põhjustada näiteks eelnev äge psühhoemotsionaalne stressiline situatsioon ja/või füüsiline koormus, mis ongi poja surma põhjuseks. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole esitanud tõendeid kinnitamaks väidet, et E. Z. hukkus tööülesannete täitmisel. Samas on surma põhjuste väljaselgitamiseks läbiviidud kohtuarstlik ekspertiis. Ekspertiisiakti järgi on E. Z. surma põhjuseks krooniline südame isheemiatõbi, mis tüsistus kardiaalse äkksurma ja kroonilise südamepuudulikkuse ägenemisega. Arvestades E. Z. pea piirkonnas esinevate vigastuste morfoloogilisi iseärasusi, ei oma need vigastused tähtsust surma saabumise mehhanismis. Kroonilise südame isheemiatõve ägenemist võis põhjustada nt eelnev äge psühho-emotsionaalne stressiline situatsioon ja/või füüsiline koormus. Otsest põhjuslikku seost löökide tekitamise ja surma saabumise vahel ei ole tuvastatud. Avalikele allikatele tuginedes on isheemiatõve korral tegemist südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus - kergemal juhul isheemia, raskel juhul nekroos. Tekib mittevastavus müokardi hapnikuvajaduse ja hapnikuga varustatuse vahel. Seega tekib hapniku defitsiit südamelihases, mille tulemuseks on südamelihase isheemia või nekroos. Südame isheemiatõve kliiniliseks väljenduseks on müokardi infarkt, stenokardia, krooniline südame isheemiatõbi südamepuudulikkusega, kardinaalne äkksurm. Haiguse tekkimiseks esines rida riskifaktoreid. Seega saabus E. Z. surm terviserikke tagajärjel, mistõttu ei ole täidetud TurvaS § 34 lg-s 2 nimetatud tingimus - hukkumine tööülesande täitmisel.
Hageja väitel on tema igakuine sissetulek vanaduspension 306, 67 eurot. Tuvastatud ei ole, et hageja ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Hageja sissetulek ei pruugi olla küll suur, kuid see ei tähenda, et hageja on perekonnaseaduse järgi õigustatud ülalpidamist saama. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et E. Z. oli kohustus hagejat ülal pidada. Hageja pole ka tõendanud, et E. Z. talle raha maksis. Isegi juhul, kui E. Z. seda tegi, ei saa teha järeldust, et tegemist oleks olnud ülalpidamiskohustuse täitmisega. Seega ei ole täidetud ka TurvaS § 34 lg-st 2 tulenev eeldus - perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Kostjal puudub seoses hageja poja surmaga kohustus maksta hagejale TurvaS § 34 lg-s 2 ettenähtud hüvitist. Kostja on hagejat seoses poja kaotusega ka toetanud, makstes hagejale ühekordset toetust 5000 eurot. Kostja täitis E. Z. tervisekontrolli osas seadusest tuleneva nõude: tal ei esinenud tervisehäireid, mis oleksid takistanud tööle asumist turvatöötajana. Kuna ekspertiisiaktis on viide vanadele insuldi märkidele, ei saanud haigus välja kujuneda vaid viimastel aastatel. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus jättis kostja 11.04.2013 istungil antud nõusolekul (tl 147) menetluskulud kostja kanda. Pooled vaidlesid selle üle, kas E. Z. suri tööülesannete täitmisel ning kas E. Z. oli kohustus pidada hagejat ülal. TurvaS § 34 lg 2 alusel turvaettevõttes tööülesande täitmisel hukkunud turvatöötaja abikaasale ja isikule, kelle suhtes täitis turvatöötaja perekonna-seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, peab tööandja ühekordse toetusena maksma turvatöötaja viie aasta palga. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 22 lg 1 alusel on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Põhjusliku seose tuvastamisel lähtutakse põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus on hilisema sündmuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Tõendama peab, et õigusvastase teota poleks kahju tekkimisega lõppenud põhjusahel vallandunud. Puudub vaidlus, et 20.12.2011 kella 19.00 paiku toimus Tallinnas Haabersti Rimis intsident, mille käigus ründas Pavel Grebennikov kostja turvatöötajat E. Z. ., mille osas tunnistati Pavel Grebennikov 08.03.2012 kohtuotsusega süüdi. Kohale jõudnud kiirabil ei õnnestunud E. Z. elustada. Surma põhjuste väljaselgitamiseks teostati kohtuarstlik ekspertiis. 18.01.2012 ekspertiisiaktis esitatud ekspertiisiuuringute kirjelduse alusel oli diagnoosiks krooniline südame isheemiatõbi. Eksperdiarvamuse järgi oli E. Z. surma põhjuseks krooniline südame isheemiatõbi, mis tüsistus kardiaalse äkksurma ja kroonilise südame-puudulikkuse ägenemisega, temale tekitatud pea ja alajäseme vigastused ei olnud eluohtlikud ega omanud tähtsust surma saabumisel. E. Z. põdes südame pärgarterite, peaajuarterite ja aordi ateroskleroosi. Kroonilise südame isheemiatõve ägenemist võis põhjustada näiteks eelnev äge psühho-emotsionaalne stressiline situatsioon ja/või füüsiline koormus. Otsest põhjuslikku seost löökide tekitamise ja surma saabumise vahel ei tuvastatud. Tulenevalt ekspertiisiaktis esitatud uuringute kirjeldusest, eksperdiuuringute tulemuste hindamise ja eksperdiarvamuse põhjenduse alusel antud arvamusega on tuvastatud, et E. Z. surma põhjuseks oli haiguse ägenemine eelneva ägeda psühho-emotsionaalse stressilise situatsiooni ja /või füüsilise koormusega, mitte hukkumine tööülesannet täites. Kohtul puudub alus kahelda kohtuarstliku ekspertiisi pädevuses. Hageja esitatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte E. Z. haigusloost,
mille kohaselt teostati E. Z. 04.11.2011 kompuutertomograafia, ei tõenda kroonilise südame isheemiatõve olemasolu või selle puudumist. Kohus ei nõustunud hageja väidetega, et E. Z. südamerike oleks pidanud avastatama arstliku kontrolli käigus. 01.12.2009 teostati E. Z. tervisekontroll AS-is Lääne-Tallinna Keskhaigla, mille tulemusena tunnistati ta kõlbulikuks töötamaks kostja juures turva-töötaja II grupis. Järgmise kontrolli ajaks määrati aprill 2012, seega on E. Z. tööle asumise ja surma vahel paariaastane vaheaeg, mis ei välista, et tuvastatud haigus oli varem olemas või kujunes välja vahepealsel perioodil. Tõendite põhjal ei ole tuvastatud põhjuslikku seost Pavel Grebennikovi poolt löökide tekitamise ja E. Z. surma saabumise vahel. Seega ei hukkunud E. Z. tööülesande täitmisel (TurvaS § 34 lg 2). Hageja ei ole tõendanud, et hageja oli perekonnaseaduse tähenduses E. Z. ülalpeetav. Hageja on pensionär, kelle sissetulekuks on pension 319 eurot. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et E. Z. täitis hageja suhtes perekonnaseadusest tulenevat kohustuslikku ülalpidamiskohustust. Hageja külastamine ja materiaalne toetamine, mida väitis ka tunnistaja A. K. , ei võimalda järeldada, et hageja oli E. Z. ülalpidamisel. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oli poja surmale eelnevalt abivajav, et ta oleks taotlenud toimetuleku- või muid toetusi või ülalpidamist teiselt alanejalt sugulaselt. Seega ei ole täidetud ka TurvaS § 34 lg 2 teine eeldus - perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Eeltoodust tulenevalt on täitmata TurvaS § 34 lg 2 sätestatud eeldused, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotust puudutavas osas ning teha uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti tuginenud menetluskulude jaotamisel 11.04.2013 istungil kostja poolt antud nõusolekule. Kostja oli nõus jätma enda menetluskulud enda kanda. Maakohtu otsus on menetluskulude jaotamise osas vastuolus TsMS §-s 162 sätestatuga. Menetlusseadustik ei näe ette menetluskulude jaotamist viisil, nagu seda on teinud maakohus. Menetluse edasine käik Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ühtlasi esitas vastustaja taotluse temalt vande all seletuse võtmiseks. Kostja on apellandina seisukohal, et ta ei nõustu uue tõendi - vastustaja vande all antav seletus vastuvõtmisega. Praeguses menetlusstaadiumis puudub mistahes vajadus võtta vastustajalt vande all seletus. Vastustajal puudub tegelikkuses ka võimalus anda apellatsioonkaebuses taotletu kohta sisulisi selgitusi. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotust käsitlevas osas tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teha selles osas uus otsus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta hageja taotluse tema vande all ülekuulamiseks, sest uue tõendi esitamist ei ole vastuses põhjendatud. Pealegi ei pea kohus vajalikuks uue tõendi esitamist, kontrollimaks apellatsioonkaebuses esiletoodud asjaolusid, sest
menetluskulude jaotamisel viitas maakohus kohtuistungi protokollile, mille vastavust maakohtu tõlgendusele on ringkonnakohtul endal võimalik kontrollida. Samuti on hageja taotlusele vaielnud vastu ka kostja (TsMS § 268). Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus tähelepanuta ka hageja tingimusliku taotluse asja arutamiseks kohtuistungil, kuna hageja on vastustajana sidunud selle taotluse otseselt tema vande alla ülekuulamisega.
Kolleegium nõustub apellandiga, et nõusolekut menetluskulude tervikuna kostja kanda jätmise kohta ei ole kostja menetluses andnud. Maakohtu viide 11.04.2013 kohtuistungil kostja antud sellekohasele nõusolekule ei ole kooskõlas kohtuistungi protokolli tegeliku tekstiga (tl 147). Kostja poolne kompromissi ettepanek, et kui hageja loobub hagist, jätab kostja menetluskulud enda kanda, ei ole käsitletav kostja nõusolekuna võtta kõik menetluskulud enda kanda. Pealegi oli tegemist kostja ettepanekuga, millega hageja ei nõustunud ning pooled kompromissile ei jõudnud (hageja menetluskulude enda kanda võtmisest ei ole kostja ka selles kontekstis rääkinud). Eeltoodud põhjendustel tuleb menetluskulud jaotada poolte vahel ümber. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses reeglina kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguses menetluses oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostja menetluskulud vaidluse kaotanud hageja kanda, sest hageja puhul on tegemist poja kaotanud isikuga, kes võis asjaolude pinnalt eeldada, et tema poja surm oli põhjustatud tööandja asukohas toimunud intsidendist (põhjuslikus seoses kohtulikult süüdi mõistetud isiku poolt toime pandud kuriteoga). Seetõttu peab kohus võimalikuks kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ning jätta poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kuna ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab esimese astme kohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teeb selles osas uue otsuse, jätab ta apellatsioonimenetluse kulud samuti kummagi poole enda kanda.
Ü. Jänes
U. Loonurm
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.