Kohtulahend

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja) esitas 27.12.2013. a Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohtul lubada kohtutäituril ja kohtutäituri abil Sergei Volfil siseneda võlgnik Xxxvalduses olevasse korteriomandisse reg. osa numbriga xxx (Xxx, Tallinn) ajavahemikul 02.01.2013 kuni 15.02.2013, et läbi viia korteriomandi arestimistoiming ning kindlaks määrata vara seisukord. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses võlgnik Xxxvastu algatatud täiteasi hüpoteegiga tagatud võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Tarvo Puri 21.12.2007. a notariaalne dokument nr xxx (avalduse lisa nr 1) ja sissenõudja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud 18.11.2013. a. Täitedokumendis toodud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud , kuid võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. 09.12.2013. a saadeti võlgnikule teade, et kinnisasja nr xxx (Xxx, Tallinn) ülevaatamine kinnisasja arestimiseks toimub 13.12.2013. a kell 12:00 kinnisasja asukohas. Antud teatele võlgnik aga ei reageerinud ning 13.12.2013. a ei võimaldanud ta juurdepääsu varale, et arestimistoiminguid läbi viia (kinnisasja uks jäi lukustatuks, võlgnik telefonile ei vastanud ning talle saadetud sõnumile ei reageerinud). Võlgniku sellist käitumist saab järeldada ka kui vastuseisu täitemenetlusele, kuna võlgnik on teadlik tema vastu algatatud täitemenetlusest ning kohtutäituri soovist temale kuuluv kinnisasi üle vaadata. Alust eeldada, et võlgnik ei ole teadet kätte saanud, kohtutäituril puudub. Isegi kui jõuda järeldusele, et võlgnik ei pruugi kirjadele kohaselt reageerida, on võlgnikul olnud käesoleva avalduse esitamise päevaks piisavalt aega, alates täitmisteate ja 09.12.2013. a saadetud teate kättesaamisest, kohtutäituriga ühendust võtta ning iseseisvalt kohtutäiturile välja pakkuda talle sobiv aeg täitetoimingu läbiviimiseks. Võlgnik ei ole kohtutäituriga tänase päeva seisuga ühendust aga võtnud. Seega ei ole võlgnik võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale.Varale juurdepääsu mittevõimaldamise läbi rikub võlgnik oma tegevusega ka sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada, kuna kohtutäitur on sunnitud vara hindama ilma vara väärtusest reaalset ettekujutust omamata. Mida madalam on aga vara hind, seda suuremad kohustused jäävad võlgnikul sissenõudja ees pärast kinnsasja reaalset müüki enampakkumisel. Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgniku eluruumi, et kohtutäituril oleks võimalik viia läbi arestimistoiming. Teisiti ei ole kohtutäituril võimalik kinnisasja päraldiste

koosseisu, kinnisasja seisukorda ja hinda kindlaks määrata. Efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Arestitud vara võimalikult täpne hindamine teenib muu hulgas ka võlgniku enda huve. Kohtumääruse põhjendused Täitemenetluse seadustik (TMS) § 28 lg 1 sätestab, et kohtutäitur võib siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtumääruse alusel, kusjuures läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Eeltoodud sätte kohaldamise eelduseks on asjaolu, et võlgnik ei ole nõus kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse laskma. Seega on kohtutäituril õigus pöörduda kohtu poole juhul, kui võlgnik ei ole nõus kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse laskma. Kohtumääruse saamiseks tuleb kohtutäituril tõendada võlgniku nõusoleku puudumine. Seejuures võib võlgniku vastuseis nähtuda ka tema käitumisest. Sarnasele seisukohale on jõudnud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium 29.12.2010. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10. Samas ei saa aga TMS § 28 lg-st 2 tulenevalt lugeda mitte igasugust korterisse pääsemise võimatust võlgniku nõusoleku puudumiseks. Vastupidine tõlgendus võib kaasa tuua olukorra, kus näiteks võlgniku eemalviibimine tuleb alati lugeda võlgniku nõusoleku puudumiseks. See on aga vastuolus TMS § 28 lg 2 eesmärgi ja mõttega. Seega on avalduse rahuldamiseks vajalik kohtul tuvastada, et võlgnik ei ole nõus kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse laskma. Kohus selgitab, et nõusoleku mitteandmine võib nähtuda nii võlgniku avaldustest, tegevusest kui ka tegevusetusest. Kohus loeb tuvastatuks järgmised avalduses esitatud asjaolud: -

-

-

-

Kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on võlgnik Xxxvastu algatatud täiteasi hüpoteegiga tagatud võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Tarvo Puri 21.12.2007. a notariaalne dokument nr xxx (avalduse lisa nr 1) ja sissenõudja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud allkirja vastu 18.11.2013 (avalduse lisa nr 2). Xxxon seejuures andnud nõusoleku kättetoimetamist vajavate dokumentide edastamiseks aadressil Xxx, Tallinn saamiskinnitust tagastamata. Kõnealune asjaolu on samuti tõendatud täitmisteate kättetoimetamise aktiga. 09.12.2013. a on koostatud dokument „Täitmistoimingust teatamine“, mille adressaatideks on Xxx(avalduse lisa nr 3). Teate kohaselt toimub kinnisasja nr xxx (Xxx, Tallinn) ülevaatamine kinnisasja arestimiseks 13.12.2013. a kell 12:00 kinnisasja asukohas. Dokumendil on märked „E-post 09.12“ ja „Post 10.12“. 09.12.2013. a dokument „Täitetoimingust teatamine“ on edastatud võlgnikele elektronposti teel 09.12.2013 (avalduse lisa nr 3) ning postitatud võlgniku aadressile. Postitamine on tõendatud 09.12.2013. a dokumendiga „Täitetoimingust teatamine“,

-

millele on muuhulgas tehtud märge „Post“ kuupäevaga „10.12“, mis samuti kinnitab dokumendi saatmist. Kinnisasja ülevaatamise aeg oli ette nähtud 13.12.2013. a kl 12:00 vara asukohas. Antud asjaolu on samuti tõendatud dokumendiga „Täitetoimingust teatamine“. 13.12.2013. a dokumendile „Kinnisasja ülevaatamise akt“ (avalduse lisa nr 4) on käsitsi kirjutatud: „13.12.2013 kell 12:00 saabusin kinnisasja asukohta. Fonolukule ja uksele ei vastatud, uks kinni. Telefonile (XXX) ei vastanud. Saatsin SMS, et võtaks ühendust“. Eeltoodud tekst on allkirjastatud kohtutäituri abi Sergei Volf poolt.

Kohus, tutvunud 27.12.2013. a esitatud avalduse ja selle lisadega, on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada. Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtuvalt ei ole täitemenetluses vara ülevaatamise eesmärgil õnnestunud kordagi varale juurdepääsu saada. Vastupidiseid andmed kohtutäituri avaldusest ja selle lisadest ei nähtu. Asjas on täitmisteatega tõendatud, et võlgnik on teadlik täitemenetluse algatamisest enda suhtes. Kohtutäitur võib edastada teateid ja dokumente võlgnikele saamiskinnitust tagastamata. Asjas on tõendatud, et 09.12.2013. a teatega on võlgniku teavitatud kinnisasja ülevaatamise aja määramisest. Teade on saadetud võlgnikule elektrooniliselt (avalduse lisa nr 3). Teatele tehtud märkest „Post 10.12“ nähtub, et teade on saadetud ka postiga. Kuivõrd võlgnikule võib kätte toimetada dokumente nende postitamisega ilma kättesaamiskinnitust tagastamata, on võlgnik seega teate kätte saanud. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, mis nähtub dokumendile „Kinnisasja ülevaatamise akt“ käsitsi kirjutatud märkustest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik ei ole nõus laskma kohtutäiturit võlgniku omandis olevat kinnisasja (Xxx Tallinn) üle vaatama ning seega puudub kohtutäituril kinnisasjale sisenemiseks võlgniku nõusolek. Eeltoodust nähtuvalt ei ole võlgnik kohtu hinnangul võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on põhjendatud määrusega kohtutäiturile ja kohtutäituri abile Sergei Volfile TMS § 28 lg 2 kohase loa andmine. Varale juurdepääsu mittevõimaldamisega takistab võlgnik Xxxtäitemenetlust, mille jätkamiseks on täituril vajalik siseneda võlgnikule kuuluvasse ruumi aadressil Xxx Tallinn, et viia läbi korteriomandi arestimistoiming ning kindlaks määrata vara seisukord. Efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Käesoleval juhul aga nähtub täituri poolt esitatust, et võlgnik ei ole võimaldanud kohtutäituril ega kohtutäituri abil ruumidesse siseneda. Avaldaja on taotlenud võlgnike ruumidesse sisenemist ajavahemikul 02.01.2013. a kuni 15.02.2013. a. Seoses eeltooduga määrab kohus, et avalduses nimetatud isikutel on õigus ruumidesse siseneda taotletud ajavahemikul, s.o 02.01.2013. a kuni 15.02.2013. a.

TMS § 28 lg 6 alusel tehtav määrus on TsMS § 478 lg 4 järgi viivitamata täidetav alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. /allkirjastatud digitaalselt/

Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.