lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-10849/21

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-10849/21
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1717
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaPankrS § 109PankrS § 113 lg 1PankrS § 2TsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ MAXIMUS EHITUS11312547(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-13-10849

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.12.2013.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-10849

Tsiviilasi

Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi OÜ MAXIMUS EHITUS vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.06.2013.a otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

1108,47 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Ekosüsteemide OÜ (pankrotis, registrikood 11146497) pankrotihaldur Ly Müürsoo, tehinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ MAXIMUS EHITUS (registrikood: 11312547; asukoht: Tallinn) seaduslik esindaja Marko Kallus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 21.06.2013.a otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
3.
Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja, Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-13-10849 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.04.03.2013.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus tunnistada kehtetuks Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) poolt toimunud rahaliste kohustuste täitmised OÜ-le Maximus Ehitus summas 1108,47 eurot. Hagiavalduse kohaselt esitas Ekosüsteemide OÜ 26.01.2010 pankrotiavalduse, maakohus algatas 29.01.2010 määrusega Ekosüsteemide OÜ pankrotimenetluse ja 05.03.2010 kuulutati välja Ekosüsteemide OÜ pankrot. Hageja tugineb pankrotiseaduse (PankrS) § 113 lg 1 p-le 2. Perioodil kolm kuud enne pankrotimenetluse algust on Ekosüsteemide OÜ arvelduskontolt tehtud väljamakseid kostjale – 16.12.2009 summas 5000 krooni ja 13.01.2010 summas 12 343,80 krooni, st kokku summas 1108,47 eurot. Kostja ei ole Ekosüsteemide OÜ pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud ja seega on eelistatud kostjat teistele võlausaldajatele. Ekosüsteemide OÜ jättis ka kostjale osaliselt kohustused täitmata, kuid kostja ei esitanud sellest hoolimata pankrotimenetluses nõudeavaldust. On suhteliselt ebatavaline, et sisuliselt pankrotis äriühingule esitatakse arve aasta viimasel päeval ja see tasutakse pankrotis äriühingu poolt 13 päeva enne enda pankrotiavalduse esitamist. See viitab kostja eelistamisele teistele võlausaldajatele. Kõikidele võlausaldajatele tekkinud kahju eeldus on täidetud juhul, kui hageja suudab tõendada kas või ühele võlausaldajale tekkinud kahju (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-87-08, p 11). Kahju tekkimine seisneb selles, et võlgnik tasus kostjale kaks arvet torutööde eest ajal, kui võlgnikul oli juba täitmata kohustusi mitmete teiste võlausaldajate ees. Vastuseks kostja väidetele märgib hageja, et kostja pole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid kostja pikemaajalisi ärisuhteid Ekosüsteemide OÜ-ga. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et kohustuse täitmisega kostjale jäid saabumata Ekosüsteemide OÜ-le kahjulikud tagajärjed ja arvete tasumisega kostjale sai jätkuda Ekosüsteemide OÜ ettevõtlus. Kostjale tasutud arved ei ole tasutud Ekosüsteemide OÜ tavapärase majandustegevuse arendamiseks ega säilitamiseks. Kohustuse täitmisega kostjale ei muutunud võlgniku majandustegevuse jätkumise seisukohalt mitte midagi. Pigem tegi võlgnik makse tasumisega kostjale end veelgi rohkem varatuks, sest 13 päeva hiljem esitas võlgnik ise pankrotiavalduse. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei teatanud OÜ Primus Ehitus juhatus nimemuudatusest Ekosüsteemide OÜ-ks ega pankroti väljakuulutamisest kostjale. Seega ei saa väita, et kostja on teadlikult jätnud esitamata võlausaldajana nõude Ekosüsteemide OÜ pankrotimenetluses, kuna ei olnud ühtegi viidet, et OÜ Primus Ehitus tegutseks teise nime all.

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-13-10849 Kostja on teinud edukat koostööd OÜ-ga Primus Ehitus ning tema tellitud sanitaartehnilised ja torutööd objektil „Oru Põhikool“ lõpetati tähtaegselt. Kostja eeldas, et ka see objekt saab mõlema poole poolt edukalt lõpetatud nagu eelnevad objektidki. 02.12.2009 arve nr 29057 summas 15 000 krooni tasuti osaliselt 16.12.2009 summas 5000 krooni. 31.12.2009 arve nr 29066 summas 24 000 krooni tasuti osaliselt 13.01.2010 summas 12 343,80 krooni. Saamata jäänud raha osas esitas kostja mitmeid meeldetuletusi OÜ-le Primus Ehitus, kuid tulutult. Esimese astme kohtu otsus

3.Harju Maakohus tegi 21.06.2013.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - Ekosüsteemide OÜ on tasunud kostjale 16.12.2009 5000 krooni ja 13.01.2010 12 343,80 krooni. - 26.01.2010 esitas Ekosüsteemide OÜ maakohtule pankrotiavalduse. - 29.01.2010 määrusega algatati Ekosüsteemide OÜ pankrotimenetlus ja nimetati ajutine pankrotihaldur. - 05.03.2010 määrusega kuulutati välja Ekosüsteemide OÜ pankrot. - 04.05.2011 määrusega on kinnitatud pankrotivara jaotusettepanek. PankrS § 113 lg 1 p 2 (kohaldatavas redaktsioonis) kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajalt teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja seda teadis või pidi teadma. PankrS § 113 lg 1 p 2 kohaldamise eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine. Kohtu hinnangul ei saa võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamist põhjendada sellega, et kostjale makse tegemisega ei suutnud Ekosüsteemide OÜ enam teha makseid teistele võlausaldajatele. See kordab PankrS § 113 lg 1 p-s 2 nimetatud tagasivõitmise ühte eeldust – ühe võlausaldaja eelistamist teisele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-07, p 9). Ka siis, kui kostjat on teistele võlausaldajatele eelistatud, kuna temale tasuti võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, võlga ei tasutud, ei saa sellist ühe võlausaldaja eelistamist teisele pidada iseenesest teiste võlausaldajate kahjustamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-58-03, p 8). Kohus leidis, et kokku lepitud maksetingimust (5 päeva) ei saa pidada ebaharilikuks ning nõue oli tasumise ajal muutunud sissenõutavaks. Ei ole ebatavaline, et kostja esitas 31.12.2009 võlgnikule arve ja see tasuti osaliselt, 13 päeva enne pankrotiavalduse esitamist. Hageja ei ole väitnud, et kostjal ei olnud õigust võlgnikult tasu nõuda. Ekosüsteemide OÜ tegi kostjale makse igapäevase majandustegevuse raames. Hagejal oli teiste võlausaldajate huvide kahjustamise tõendamiskohustus. Kohus ei nõustunud hageja tõendamata väidetega, et kostjale tasutud arved ei olnud võlgniku tavapärase majandustegevuse arendamiseks ega säilitamiseks vajalikud. Ekosüsteemide OÜ põhitegevuseks oli ehitustegevus ning võlgnik tasus kostjale osutatud ehitustööde eest. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse.

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-13-10849

Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti seadust ja rikkunud menetlusõiguse norme. Vaidlus seisneb selles, kas kostjale rahalise kohustuse täitmisel on kostjat eelistatud teistele võlausaldajatele ja rikutud sellega pankrotivõlgniku teiste võlausaldajate huve. Seda tõendab asjaolu, et kostja ei ole esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeavaldust, tunnistades nii enda eelistamist teistele võlausaldajatele. Kostja on saanud eelise teiste võlausaldajatega võrreldes, kelle nõuded jäid pankrotimenetluses rahuldamata. Maakohus on vääralt kohaldanud PankrS § 113 lg 1 p 2 ja PankrS § 2. Kohus ei ole oma järeldusi piisavalt põhjendanud. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et ajal, kui võlgnik täitis rahalisi kohustusi kostjale, oli võlgnikul täitmata mitmeid kohustusi teistele võlausaldajatele. Kohus ei ole analüüsinud, kas rahalise kohustuse täitmine kostjale tagas ka võlgnikule majandustegevuse jätkamise peale kostjale arvete tasumist. Kohus jättis põhjendamata, miks ta ei nõustu hagejaga selles, et rahalise kohustuse täitmisega kostjale muutis võlgnik end veelgi rohkem varatumaks, kahjustades nii teisi võlausaldajaid. On ilmne, et 13 päeva enne pankrotiavalduse esitamist oli võlgnikule teada, et rahalise kohustuse täitmine kostjale ei taga tema majandustegevuse jätkamist. Ei ole eluliselt usutav, et kostja, kes esitas võlgnikule viimase arve 31.12.2009 ja mille võlgnik tasus 13.01.2010, ei olnud teadlik võlgniku majandusraskustest. Võlausaldajate huvide teadlik kahjustamine nähtub sellest, et rahalise kohustuse täitis võlgnik kostjale kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, olles teadlik enda pikemaajaliselt täitmata kohustustest võlausaldajate ees.

5.Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.
7.PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise hagi rahuldamise üheks eelduseks on PankrS § 109 lg-st 1 tulenevalt võlausaldajate huvide kahjustamine. TsMS § 230 lg 1 järgi lasub hagejal võlausaldajate huvide kahjustamise tõendamiskoormis. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et hageja ei ole võlausaldajate huvide kahjustamist tõendanud. Põhjendamatu on apellandi väide, nagu ei oleks maakohus tähelepanu pööranud sellele, et võlgnikul oli täitmata mitmeid kohustusi teistele võlausaldajatele. Maakohus on seda teinud ning seejuures õigesti tuginenud Riigikohtu seisukohtadele asjades nr 3-2-1-43-07 ja 3-2-1-58-03. Nimetatud lahendites on Riigikohus leidnud, et pankrotivõlgniku võlausaldajate kahjustamist ei saa tuvastada sellega, et kostjale maksete tegemisega ei suutnud pankrotivõlgnik enam teha makseid teistele võlausaldajatele. Selline põhjendus kordab üksnes PankrS § 113 lg 1 p-s 2 nimetatud makse tagasivõitmise ühte eeldust - ühe võlausaldaja eelistamist teistele. Ka siis, kui kostjat on talle võla tasumisega

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-13-10849 eelistatud teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, ei saa seda iseenesest pidada teiste võlausaldajate kahjustamiseks.

8.Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud selliseid faktilisi asjaolusid, millest nähtuks võlausaldajate huvide kahjustamine. Hageja on esile toonud, et kostjale tehti PankrS § 113 lg 1 p-s 2 sätestatud perioodil väljamakseid ning selle, et Ekosüsteemide OÜ-l oli ka teisi võlausaldajaid, kellele Ekosüsteemide OÜ-l oli pikemaajaliselt täitmata sissenõutavaks muutunud kohustusi. Tulenevalt eelviidatud Riigikohtu seisukohtadest ei ole see aga piisav, et tuvastada võlausaldajate huvide kahjustamine. See, et kostja ei ole Ekosüsteemide OÜ pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud, ei tähenda, et kostja tunnistab enda eelistamist teistele võlausaldajatele. Ka ei tõenda see kuidagi võlausaldajate huvide kahjustamist. Kostjal ei olnud kohustust võlausaldajana Ekosüsteemide OÜ pankrotimenetluses osaleda. Rahalise kohustuse täitmine kostjale toimus Ekosüsteemide OÜ tavapärase majandustegevuse raames ning hageja ei ole vastupidist tõendanud. Ka ei ole hageja tõendanud, et mõlemapoolne täitmine ei toimunud majandustegevuses tavalise tähtaja jooksul. Kuna võlausaldajate huvide kahjustamist ei ole tõendatud, ei tule analüüsida teisi rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseid. Menetluskulude jaotus
9.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.