Hageja: R T (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja N N, lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg Kostja: T T (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alan Biin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 03. oktoobri 2013 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Esimese astme kohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
2.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja, R T kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.R T esitas 29.05.2013 Harju Maakohtule hagi T T vastu elatise suurendamiseks, paludes kostjalt välja mõista 486 eurot kuus ning määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja on kohustatud temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatise kandma hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga jooksva kuu 10. kuupäevaks.
2.Hagiavalduse kohaselt suurendati Harju Maakohtu 20.03.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-36467 kostja kohustust hagejale ülalpidamise andmiseks ja määrati igakuise elatise suuruseks 168,75 eurot. Hageja vajadused suurenesid oluliselt eelmise aasta suvest. Hageja õpib 6. klassis, tema koolitarvetele, ekskursioonidele ja muudele koolitegevustele kulub keskmiselt 32,21 eurot kuus, jalgpallilaagritele, võistlustele ja muule jalgpalliga seonduvale 130,90 eurot kuus ning keeltekoolile 90 eurot, suvelaagrile 10,42 eurot ja tervishoiule 84,11 eurot kuus. Seega on hageja vajadused suurenenud 347,64 euro võrra. Muud hageja püsikulud on kulud toidule 210 eurot, eluasemekulud 142,48 eurot, kulud rõivastele 30 eurot, sõprade sünnipäevadele 20 eurot, telefonikulud 16,25 eurot, kulud hügieenitarvetele ja juuksurile 15 eurot, raamatutele ja arendavatele trükistele 10 eurot, transpordikulud 2,96 eurot ja sõidukulud seoses vanavanemate külastamisega 260 eurot kuus. Lisaks on hagejal 4 koera, kellega seonduvad kulud kuus on 141,65 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja isikuhoolduse kulud ei ole möödunud 15 kuu jooksul nii oluliselt suurenenud, et esineks alus elatise suurendamiseks. Põhjendatud on kulutused koolile 30 eurot kuus ja seoses jalgpallitreeningutega 40 eurot. Hageja kulutused põhikoolivälisele keeltekoolile ei ole vajalikud. Kostja on nõus kandma hageja ortodontilised ravikulud peale vastavate kulude tekkimist, mitte tasuma ette ravikulu, mida ei ole kantud ja ei ole teada, kas üldse kantakse. Hageja ei tõendanud, et tema vajadused toidule suurenesid 15 kuu jooksul ja olid kordades suuremad, kui keskmine ostukorvi maksumus. Hageja esitatud tõendid ei tõenda, et sellises koguses ostetu kasutati hageja otstarbeks. Osadelt tšekkidelt ei nähtu kauba nimetus, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta. Hageja elukohaks olev korter on tema ema omandis ja kinnisvara parendamise või soetamise kulud tuleb kanda korteri omanikul, neid ei saa lugeda lapse kuludeks elatise väljamõistmisel. Kostja nõustus suvelaagri kuluga 10,42 eurot, kuluga rõivastele 30 eurot, kuluga sõprade sünnipäevadele 20 eurot, telefonikuludega 16,25 eurot, kuludega hügieenitarvetele ja juuksurile 15 eurot, kuludega raamatutele ja arendavatele trükistele 10 eurot ning transpordikuludega 2,96 eurot kuus. Vanavanemate juurde Ukrainasse sõiduks on võimalik kasutada odavamat transpordivahendit kui lennuk. Bussiga on võimalik sõita läbi Läti ja Valgevene, ümberistumisega samas bussijaamas Riias ning edasi-tagasi pilet maksab 111 eurot, millele lisandub Valgevene transiitviisa 10 eurot. Koerte
võtmisest alates oli nende omanikuks hageja ema ja omaniku vahetus tehti peale 20.03.2012. Lapsel võib olla lemmikloom, kuid 4 koera pidamine on ebamõistlik.
4.Kostja ülalpidamisel on veel üks laps ja kostja peab kindlustama ka tema ülalpidamise. Elatise väljamõistmine hageja soovitud suuruses ei ole võimalik, arvestades kostja sissetulekuid ja tema kohustusi teise lapse ülalpidamisel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja muutis Harju Maakohtu 20.03.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-36467 hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates 09.05.2013 kuni hageja 18aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt on kostja kohustatud temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatise kandma N N arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxiga jooksva kuu 10. kuupäevaks. Kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses. Poolte menetluskulud jäid nende endi kanda.
6.Kohus leidis, et hageja vajalikud kulutused võrreldes 20.03.2012 on mõnevõrra suurenenud, kuid mitte sellises ulatuses kui hageja hagiavalduses väitis. Kulutused koolitarvetele ja seoses kooliga olid 20.03.2012 seisuga 30 eurot, hageja näitas hagiavalduses kuludeks 32,24 eurot, suurenemine 2,21 euro võrra ei ole märkimisväärne. Jalgpalliklubi liikmemaks oli 2012. a 32 eurot kuus, käesoleval aastal on see 35 eurot. Jalgpalli suvelaagri maksumus oli 55 eurot. Hageja viibis 2013. a kahel korral jalgpallilaagris, so 110 eurot aastas, ehk 9,16 eurot kuus. Lisaks Eesti Jalgpalliliidu laagritele osales hageja 2012. a rahvusvahelistel turniiridel, mille maksumus kokku oli 210 eurot, ehk 17,50 eurot kuus. Võistkonna ühiskassasse tuleb maksta kaks korda aastas 30,95 eurot, ehk 5,15 eurot kuus. Seega moodustavad jalgpallispordiga seotud kulutused kokku 66,81 eurot, mis on 26,81 euro võrra varasemast suurem. Lisaks on hagejal kulutused sporditarvetele ja jalatsitele.
7.Hageja õpib 6. klassis ja tema tunniplaanis on inglise keele tunnid ning ta saab õppida inglise keelt tavakooli õppeprogrammi ulatuses tasuta. Hageja ei põhjendanud veenvalt vajadust täiendada keeleoskust keeltekoolis. Kohus leidis, et hageja kulutused 120 eurot kuus täiendavale keeleõppimisele ei ole põhjendatud ja seda kulu ei saa lugeda vajalikuks, arvestades vanemate varalist seisu.
8.Kaarli Hambapolikliiniku 13.09.2012 teatisest nähtub, et hagejal on keskastme ortodontiline anomaalia, mille ravi kestus on kuni kolm aastat ja maksumus kuni 2200 eurot. Maksmine toimub vormistatud arvete alusel. Kohus leidis, et hambaravi ühekordset kulutust ei saa edaspidise elatise määramisel aluseks võtta, kuna ei ole teada, kas sellised kulutused üldse tehakse. Teatis väljastati rohkem kui aasta tagasi, tõendeid (arveid) selle kohta, et hageja ka tegelikult ravi sai, kohtule ei esitatud. Lapse kulud tervishoiule, 15 eurot kuus, ei ole 20.03.2012 seisuga suurenenud.
9.Et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mis ei vaja tõendamist. Arvestades TNS Emori uuringutega oli 2013. a põhitoiduainete ostukorvi maksumus 68,07 eurot. Tsiviilasjas nr 2-11-36467 arvestati toidu kuluks 100 eurot. Kohus leidis, et hageja toidukulu võrreldes eelmise aastaga ei suurenenud. Kohtule esitatud ostutšekid iseenesest ei tõenda, millist toitu ja missuguses koguses osteti just hageja otstarbeks. Osadel tšekkidel ei nähtu kauba nimetus ja need tuleb jätta tähelepanuta.
10.Hageja eluasemekuluna on märgitud 142,48 eurot. Tsiviilasjas nr 2-11-36467 olid hageja eluasemekulud 150 eurot. Korteriühistu Puhangu 6 arvetest nähtub, et korteris
kasutatakse gaasi ülemäära suures ulatuses. Hageja selgituse kohaselt puudub korteris gaasiarvesti, mistõttu arvestatakse iga kuu gaasi kulu selliselt, et maja üldnäitaja näidust lahutatakse korterite gaasiarvesti näit ja ülejääk jaotatakse nende korteriomanike vahel kellel ei ole gaasimõõtjat. Kohus leidis, et lapse kulude hulka ei saa arvata seda kulu osa, mis ei sõltu temast, vaid on põhjustatud korteri omaniku, s.o hageja ema tegevusetusest. Gaasiarvesti paigaldamine on sõltuv korteriomaniku tahtest. Tsiviilasjas nr 2-11-36467 loeti põhjendatud eluasemekuluks 82,50 eurot. Kohus leidis, et kulutused eluasemele ei ole võrreldes 20.03.2012 suurenenud. Suurenenud ei ole ka kulutused vanavanemate külastamiseks. Hageja on igal aastal käinud oma vanavanematel külas, mistõttu oli selline kulu ka enne 20.03.2012 ning nimetatud kulule tuginemine elatise suurendamise nõudes on alusetu. Hageja ei tõendanud, et eelmise aastaga võrreldes oleksid sõidukulud suurenenud. Kulutused lemmikloomadele ei ole põhjendatud hageja näidatud ulatuses. Kolm koera kuulusid kuni 23.04.2012 N N, 23.04.2012 registreeriti koerad ümber hageja nimele. Hageja ema ei toiminud hageja huvides, pannes hagejale täiendavad kulutused ja kohustused seoses lemmikloomadega. Põhjendatuks saaks lugeda kulutusi ühele koerale 35,40 eurot kuus. Seega suurenesid hageja kulud seoses spordiklubi vahetusega 26,81 eurot ja kulutustega lemmikloomale 35,40 eurot.
11.Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada, et kohustatud vanem oleks suuteline kohustust täitma. Lähtuvalt kostja pangakonto väljavõttest on kostja sissetulekuks töötasu keskmiselt 830 eurot kuus. Kostjal on kohustus panga ees ja ta maksab eluasemelaenu katteks igakuiselt 170 eurot. Kohus lähtub elatise suurendamisel ka asjaolust, et kostja ülalpidamisel on veel teine laps, kes seaduse järgi ei tohi osutuda vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Põhjendatud on suurendada hageja kasuks väljamõistetud elatist 200 euroni kuus. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagi igakuuliselt 200 eurot ületavas osas ja menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus otsus, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatis alates hagi esitamisest kuni 08.05.2016 (3 aasta vältel) 433,20 eurot kuus ja alates 09.05.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni või juhul, kui hageja jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhivõi keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni summas 402 eurot kuus, kuid mitte vähem kui riiklik elatise alammäär. Menetluskulud jätta kostja kanda.
13.Kohus rikkus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme, kohaldades ebaõigesti PKS § 99 ja jättis otsuse olulises osas põhjendamata. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et selleks, et väljamõistetud elatist saaks suurendada TsMS § 459 alusel, peaks iga kululiik olema märkimisväärselt suurenenud. Kohtu seisukoht ei arvesta PKS §-s 99 sätestatuga ega hindade üldise tõusuga, millest igaüks eraldivõetuna ei pruugi olla suur, kuid kogumis moodustab olulise summa. Kohus ei lähtunud elatise väljamõistmise üldisest eesmärgist, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Hageja leidis, et elatise suurendamiseks on alust, kui lapse kõikide vajaduste (sõltumata nende koosseisust) summaarne suurus on oluliselt suurem kui varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurus. Kohus pidi hindama hagis esitatud lapse vajaduste suurust, põhjendatust ja tõendatust ning võrdlema seda varasemalt väljamõistetud elatise tinginud kulutuste suurusega ja seejärel leidma ülalpidamiskohustuse ulatuse. Olulise vahe puhul saab uue otsusega elatise välja mõista vastavalt lapse tegelike vajadustele, põhjendatusele ja tõendatusele.
14.Kohus nentis, et lapse kulud on suurenenud seoses spordiklubi vahetusega 26,81 eurot kuus ja kulutustega lemmikloomale 35,40 eurot kuus (viimast kulu kostja tunnistas). Kohus nõustus, et lapse kulutused spordile on klubi liikmemaks 35 eurot, suvelaager 9,16 eurot, rahvusvahelised laagrid kokku 210 eurot (arvutuslikult Rõuge laager osalustasuga 90 eurot, turniir Soomes osalustasuga 70 eurot ja turniir Rakveres osalustasuga 50 eurot) ja võistkonna ühiskassasse makstav 5,15 eurot kuus, kokku 66,81 eurot, mis on 26,81 eurot rohkem kui eelmises otsuses väljamõistetu. Kohus ei põhjendanud, miks ei ole lapse spordikulu osalustasu 69 eurot, kui ta osales 2012. juunis Pärnu Summer Cupil ja miks ei ole arvestatav tema aastane litsentsitasu 7,95 eurot. Seega on trenni- ja laagrikulud kokku 73,23 eurot, mitte otsuses märgitud 66,81 eurot. Kohus ei analüüsinud ega põhjendanud, miks hagejale ei ole vajalik varustus, aastas kokku 511,86 eurot ja kuus keskmiselt 42,66 eurot ning spordijoogi kulu 15 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on seoses jalgpalliga kulud kokku 130,90 eurot kuus, mitte 66,81 eurot kuus, nagu otsuses märgiti.
15.Arusaamatu on kohtu seisukoht, et hageja ei põhjendanud veenvalt vajadust täiendada keeleoskust keeltekoolis olukorras, kus hageja õpib tavakooli õppeprogrammi ulatuses. Iga laps peab saama võimetekohast haridust ja kui hageja võimed annavad eelduse paremaks hariduseks, tuleb seda toetada. Hageja on andekas ja perspektiivikas noorsportlane, kes soovib tulevikus asuda õppima välismaal ja selle eelduseks on väga hea keeleoskus. Kohus ei saa öelda, milline osa haridusest on lapsele vajalik, milline mitte. Iseasi, kui kohus leiab, et vanema varalised võimalused sellist konkreetset kulu välja ei kanna. Kohus leidis, et arvestades vanemate varalist seisu, ei ole põhjendatud keeltekooli kulud 120 eurot kuus. Kohus ei analüüsinud kostja varalisi võimalusi vaid nentis, et kostja töötasu on keskmiselt 830 eurot kuus, tal on igakuine eluasemelaen 170 eurot ning tal on teine laps. Kostja töötasu märkimisel ei lähtunud kohus tööandja tõendist, vaid kostja pangakonto väljavõttest. Keeltekooli keskmine kulu aasta lõikes on 90 eurot kuus (120 eurot kuus, kooliperiood 9 kuud aastas, 120x9:12).
16.Kohus leidis, et hageja ortodontilist ravi ei saa võtta aluseks edaspidise elatise määramisel, sest ei ole teada, kas sellised kulutused tehakse. Kohus ei seadnud kahtluse alla hageja vajadusi sellise ravi järele. Kohus kohaldas vääralt PKS § 99 lg-t 2. Elatise väljamõistmisel ei võeta aluseks ühe vanema poolt lapsele tehtud faktilisi kulutusi, vaid lapse kõiki eluvajadusi. Hageja tõendas vajadust ravi järele ja hageja esindaja selgitas, et tal ei ole võimalust ravi eest üksinda maksta. Sellises olukorras sai kohus ravi osas hagi rahuldada ka tingimuslikult, näiteks hageja ortodontiliseks raviks väljastatud raviarvete esitamisel (TMS § 19). Hagi rahuldamata jätmine ja eelduste loomine uueks kohtuvaidluseks ei ole põhjendatud. Kostja ei vaidlustanud vajaliku ravi maksumust 2200 eurot kolme aasta peale, seega kulu 61,11 eurot kuus.
17.Kohus leidis, et põhjendatud ei ole hageja eluasemekulutuste suurus, sest korteris kasutatakse gaasi ülemäära suures ulatuses. Kohus ei selgitatud, millisest kogusest algab ülemäärane ulatus. Ainuüksi asjaolu, et hageja emal puudub kodus gaasiarvesti, ei saa olla aluseks, et lugeda gaasikulud ülemäärasteks. Otsusest ei nähtu arvestust, kui suur on hageja eluasemevajadus põhjendatud gaasikuluga. Kohus ei teinud kindlaks, kas lapse kulud eluasemele on kasvanud. Ekslik on kohtu seisukoht, nagu sõltuks gaasiarvesti paigaldamine ja sellega kulude vähendamine korteriomaniku tahtest. Hageja ema selgitas, et torustik on niivõrd amortiseerunud, et sellele arvestit ei paigaldata. Kogu süsteem vajab väljavahetamist, kuid selleks ei ole raha.
18.Asjakohane ei ole kohtu järeldus, et kulutused vanavanemate külastamiseks ei ole suurenenud, sest need olid ka varasematel aastatel. Harju Maakohtu 20.03.2012 otsusest ei nähtu vanavanemate külastamise kulu arvestamist. Kohus jättis
tähelepanuta, et kostja tunnistas lapse vajadust külastada vanavanemaid, vaidluse all oli üksnes kulutuse suurus. Hageja arvates peaks laps külastama vanavanemaid otselennuga, kostja arvates 24-tunnise bussisõiduga. Kohus ei saanud asuda vastupidisele seisukohale, kui hageja ja kostja tunnistasid vajadust.
19.Kohus ei analüüsinud hagis märgitud ja kulutõenditega tõendatud hageja vajadust MTÜ Pelgulinna Lastekaitse Keskuse suvelaagri järele, mida hageja varasemalt ei teinud ja mis annab hagejale võimaluse paremini sotsialiseeruda ja integreeruda ning sisustab hageja suveaega. Suvelaagri maksumus on 125 eurot, kuus 10,42 eurot.
20.Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kohus lähtus ennekõike kohustatud isiku senisest ülalpidamise ulatusest ega põhjendanud, miks kostjal puuduvad suuremad võimalused, arvestades sissetulekut (kostja tegelik palk oli 1204,56 eurot). Kohus ei analüüsinud ega põhjendanud, miks veerandi võrra üle keskmise palka saav vanem ei saa oma eraldielavale lapsele võimaldada miinimumist paremat haridust. Kostja ei tõendanud, et hagejal puuduks võimekus saada minimaalmäärast paremat haridust või saavutusi spordis.
21.Hageja isikuhooldust puudutavad vajadused suurenesid kokku 347,64 euro võrra ja lisandus kulu varahoolduseks (lemmikloomakulu 35,40 eurot), mida kohus otsuses arvestas ja mida kostja ei vaidlustanud. Seda on märgatavalt rohkem kui eelmise otsuse tegemise ajal. Hageja kulud isikuhoolduseks (koos ortodontilise raviga) on 831 eurot kuus ja varahoolduseks 35,40 eurot kuus, kokku 866,40 eurot, millest kostja osa on 433,20 eurot. Ilma ortodontilise ravita on hageja kulud 805,29 eurot (83161,11=770; 770+35,40=805,89), millest kostja osa on 402 eurot. Seega tulnuks kostjalt hageja kasuks välja mõista alates hagi esitamisest kuni 08.05.2016 (3 aasta vältel) 433,20 eurot kuus ja alates 09.05.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni või õppimise lõpetamiseni 402 eurot kuus. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi elatise väljamõistmiseks 200 eurot ületavas osas ning menetluskulude jaotuse osas.
24.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
25.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.TsMS § 459 järgi on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või
vastuväiteid esitada. Seega on elatise suuruse muutmiseks alust üksnes siis, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes varasema kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.
27.Harju Maakohtu 20.03.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-36467 mõisteti kostjalt välja elatis hageja ülalpidamiseks suurusega 168,75 eurot kuus. Juba 09.05.2013, so 13,5 kuud hiljem esitas hageja kohtule hagi elatise suurendamiseks 486 euroni.
28.Ebaõiged on apellatsioonkaebuse väited, et kohus ei lähtunud otsuse tegemisel põhimõttest, et laps peab saama kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise ning ei arvestanud PKS §-s 99 sätestatut ega hindade üldist tõusu. Maakohus pidi võtma asja lahendamisel aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurendamiseks hageja taotletud suuruseni. Selliselt maakohus ka toimis. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole tõendanud kõigi asjaolude olulist muutumist, millele ta hagiavalduses tugines ja mõistis välja elatise 200 eurot kuus, mis vastab kohtu hinnangul hageja reaalselt suurenenud vajadustele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Veenev ei ole hageja seisukoht, et tema igakuulised vajadused on ca aasta jooksul suurenenud ligi 3 korda.
29.Asja materjalist nähtub, et hageja kuulus ka 20.03.2012 kohtuotsuse tegemise eel ja ajal jalgpalliklubisse ning sellega kaasnesid litsentsitasud, klubitasud ning kulutused riietele, treeningvarustusele ja laagritele. Sellest kohtuotsusest nähtub, et hageja arvestas jalgpallitreeningutele kuluvate summade all treeningute tasu, spordiriietuse ostmise kulu ja turniiridel osalemise tasu ning maakohus tuvastas, et põhjendatud kulud olid selles osas 40 eurot kuus. Hageja seda ei vaidlustanud.
30.Maakohus tuvastas jalgpallitrennidega seonduvate kulude suurenemise õigesti. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei nimetanud vaidlustatud otsuses eraldi hageja osalemist 2012.a juunis Pärnu Summer Cupil osalustasuga 69 eurot ja aastas makstavat litsentsitasu 7,95 eurot ning eksis selles, et trenni- ja laagrikulud on kokku 66,81 euro asemel 73,23 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda see asjaolu kohtuotsust lõppjärelduses ebaõigeks, sest kohtu poolt väljamõistetud elatise summa katab kohtuotsuses toodud summade järgi ka selle vahe. Hageja ei ole tõendanud trenniriiete ja varustuse muretsemisele kuuluva summa rohkem kui 10-kordset suurenemist võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga. Spordijoogi kulu ei pidanud maakohus selles osas põhjendatud kuluks. Muu vedeliku asemel spordijoogi kasutamist soovitas klubi kaaluda, kuid ei pidanud seda otseselt vajalikuks (I kd lk 40).
31.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et olukorras, kus hageja õpib tavakoolis inglise keelt tasuta, ei saa tal olla põhjendatud vajadust õppida seda täiendavalt juurde tasulises keeltekoolis, kui mõlema vanema varaline seis seda ei võimalda. Kui hageja on andekas ja võimekas, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab, on tal hea keeleoskuse saavutamine võimalik ka tavakoolis. Ka hageja möönab apellatsioonkaebuses, et selline kulu ei pruugi olla põhjendatud, kui vanemate varalised võimalused sellist kulu välja ei kanna. Seda arvestas ka maakohus otsuse tegemisel.
32.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et kohus ei analüüsinud kostja varalisi võimalusi. Maakohus andis hinnangu kostja varalisele olukorrale otsuse lk-l 5. Kohus võis kostja töötasu suuruse tuvastada pangakonto väljavõtte alusel.
33.Maakohtu otsuses on piisavalt põhjendatud, miks ei arvestatud elatise suuruse kindlaksmääramisel ortodontilise ravi võimalikku maksumust. Kostja on kogu menetluse kestel kinnitanud, et ta nõus selliste kulude tekkimisel need temale langevas osas kohe hüvitama. Puudub alust kahelda selle kinnituse usaldusväärsuses.
Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et ta peaks nende kulutuste hüvitamiseks algatama uue kohtuvaidluse.
34.Põhjendatud ei ole etteheide, et maakohus oleks pidanud otsuses märkima, millisest kogusest algab gaasi ülemäärane ulatus ja tuvastama gaasi eest tasumisele kuuluva summa vajaliku suuruse. Hageja kinnitas kohtuistungil, et korteriühistu arvetel kajastatud gaasi kogus on suurem kui tegelikule kasutatud gaasi kogus, sest korteris gaasiarvesti puudub ja tasuda tuleb koguse eest, mille eest teised korteriomanikud, kes gaasi kogust mõõdavad, ei tasu. Kohus leidis õigesti, et eluasemekulude põhjendatud suurus sõltub antud juhul hageja ema tegevusest. Eluasemekulud on osa lapse ülalpidamisvajaduse katmiseks tehtavatest kulutustest, kuid antud juhul ei ole hageja tõendanud, et tal oleks tekkinud lisakulud, st tõendamata on selles osas asjaolude muutumine, mis oleks aset leidnud pärast 20.03.2012 otsuse tegemist.
35.20.03.2012 kohtuotsuses mõisteti elatis välja kõiki hageja ülalpidamiseks vajalikke kulutusi arvestades. Hageja ei ole tõendanud, et tal tekkis pärast eelnimetatud kohtuotsuse tegemist täiendav kulu seoses vajadusega külastada vanavanemaid. Asja materjalist nähtuvalt külastas hageja vanavanemaid ka varasematel aastatel. Seega ei ole asjaolud ja hageja vajadused selles osas muutunud.
36.MTÜS Pelgulinna Lastekaitse Keskuse suvelaagri kulu maakohus otsuses eraldi ei käsitlenud, kuid ringkonnakohtu hinnangul katab selle 20.03.2012 otsuse tegemisel arvestatud vaba aja veetmise kulu. Ühekordse suvelaagris osalemise näol ei ole tegemist oluliselt muutunud asjaoluga, mis annaks aluse elatise suurendamiseks.
37.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha asjas teistsugust otsust, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud hageja.
38.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
T Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.