Kohtulahend

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu 22.11.2007 esitas OK-Business OÜ Harju Maakohtule hagi R Ji vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 60 000 krooni, intress 30 000 krooni ja viivis 90 000 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 07.08.2009 otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 90 000 krooni ja viivise 30 000 krooni ning jättis menetluskulud 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda. Kostja esitas otsusele apellatsioonkaebuse. 11.05.2009 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 07.08.2009 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja esitas otsusele kassatsioonkaebuse. 06.09.2010 määrusega jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid SCE Grupp OÜ (hilisem ärinimi AKKO Invest OÜ) ja kostja 01.10.2002 laenulepingu nr 021001-RJ, mille p-de 1.1 ja 1.2 alusel andis SCE Grupp OÜ kostjale laenu 60 000 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg oli 01.08.2004, summas 90 000 krooni. Laen on tagastamata. Vastavalt lepingu p-le 3.5 oli kostjal kohustus tasuda viivist 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Viivis summalt 60 000 krooni on 200 krooni päevas. 15.11.2007 seisuga oli kostja viivise võlg hageja ees 144 240 krooni (120x1202). Kuna viivis ületas laenusummat, taotles hageja viivise väljamõistmist summas 90 000 krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale 180 000 krooni. Hagiavaldusele lisatud 22.06.2007 nõude loovutamise lepingu kohaselt loovutas SCE Grupp OÜ kõik 01.10.2002 laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Nõue ei ole aegunud. Nõudeid ei olnud võimalik tasaarvestada, kuna kostjal puudus nõue hageja vastu. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Nõue loovutati juba 10.06.2007 Euro-Invest Holding OÜle, kes esitas kostja vastu hagi (nr 2-07-23871), kuid võttis selle tagasi nõude väidetava puudumise tõttu. AKKO Invest OÜ (SCE Grupp OÜ) loovutas nõude 22.06.2007 Euro-Invest Holding OÜ-le. Hagejale ei ole nõuet kehtivalt loovutatud. Kui nõue on loovutatud, siis on tegemist aegunud nõudega, sest tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg sissenõutavaks muutumisest, seega 02.08.2004 nõue aegus 02.08.2007. Kui nõude loovutamine toimus kooskõlas seadusega ja nõue ei ole aegunud, on tegemist tasaarvestatud nõudega. Kostja esitas autorendilepingu ja kokkuleppe tasaarvestamise kohta SCE Grupp OÜ ja kostja vahel. Kostja vaidles vastu ka viivise suurusele ja leidis, et see on ebamõistlikult suur. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus, et 01.10.2002 sõlmisid SCE Grupp OÜ (hilisem ärinimi AKKO Invest OÜ) ja kostja laenulepingu nr 021001-RJ ning kostja sai laenu 60 000 krooni kätte; laenu tagastamise tähtaeg oli 01.08.2004 ning laen on tagastamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas nõue on hagejale loovutatud, kas nõue on aegunud ning kas nõue on tasaarvestatud kostja nõudega. Koos hagiga esitas hageja 22.06.2007 dateeringuga nõude loovutamise lepingu nr 0001NLL, mis on allkirjastatud 22.11.2007. Nimetatud lepingus oli hageja seaduslikuks esindajaks märgitud Victor Yanko, kuid lepingu allkirjastas mõlema poole eest Oleg Kuzmin. Sama nõude loovutamise lepingu 22.11.2007 dateeringuga allkirjastas käsikirjaliselt Oleg Kuzmin, lisaks märgiti selles mõlema poole seaduslikuks esindajaks Oleg Kuzmin. Seega

lepingut nr 0001NLL ei sõlmitud 22.06.2007, kuna seda nimetatud päeval ei allkirjastatud, vaid 22.11.2007. Paljasõnalised on kostja väited lepingu hilisemast koostamisest. 21.06.2007 nõude loovutamise lepinguga nr 0017NLL loovutas SCE Grupp OÜ nõude EURO-INVEST OÜ-le. 19.10.2007 kokkuleppe alusel loovutas EURO-INVEST OÜ nõude tagasi SCE Grupp OÜ-le. Seega oli SCE Grupp OÜ-l õigus loovutada nõue 22.11.2007 hagejale. Hagejale on nõue kehtivalt loovutatud. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, seega algas aegumine 02.08.2004. 25.06.2007 esitas EURO-INVEST OÜ hagi kostja vastu tulenevalt laenulepingust nr 021001-RJ ning kohus võttis hagi menetlusse. 20.11.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-23871 jättis kohus 25.06.2007 esitatud hagi läbi vaatamata. TsÜS § 160 lg 1 järgi tuleb lugeda aegumine peatanuks alates 25.06.2007 kuni 20.11.2007 kohtumääruse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-07-23871. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega aegunuks nõue peatumata 02.08.2007. Kuna aegumine oli peatunud alates 25.06.2007 kuni 20.11.2007 kohtumääruse jõustumiseni, s.o ligi viis kuud, siis 22.11.2007 hagi esitamise ajal tsiviilasjas nr 2-07-48847 ei olnud nõue aegunud, kuna ajavahemik 02.08.2007 kuni 22.11.2007 on alla nelja kuu. Kostja väitel tasaarvestas ta hageja nõude, tõendades seda 01.01.2003 autorendilepingu, 01.08.2004 kokkuleppe ning tunnistaja X Xi ütlustega. Hageja väitel koostati need dokumendid tagantjärele. Hageja väited on paljasõnalised. Hageja jättis menetluse käigus tasumata infotehnoloogilise ekspertiisi läbiviimiseks vajaliku ettemaksu, mistõttu jättis kohus ekspertiisi määramata. Hageja väidetut ei saa tõendada raamatupidamislike dokumentidega, sõidukite nimekirja, sõiduki registritunnistuse ja majandusaasta aruannetega, kuna need ei saa mõjutada välissuhet, s.o pooltevahelist suhet. Kohus asus seisukohale, et on tõendatud põhivõla ja intressi tasaarvestamine 01.08.2004, mistõttu ei olnud kostja viivituses ja viivise väljamõistmiseks puudub alus. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus hindas tõendeid ühekülgselt ja jättis hageja argumendid põhjendamata tähelepanuta. Kostja esitas menetluses üllatava vastuväite, et hageja nõue on tasaarveldatud auto rendimaksetega vastavalt kostja esitatud autorendilepingu ja tasaarvestuse kokkuleppe koopiale. Hoolimata hageja korduvatest taotlustest ja kohtu ettepanekutest, ei esitanud kostja kummagi lepingu originaali. Hageja leidis, et tegemist on mitteusaldusväärsete dokumentidega, kuna need on ilmselt loodud tagantjärgi kohtumenetluse ajal. TsMS § 277 lg 1 alusel vaidlustas hageja esitatud dokumendid ja taotles, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks. Kostja ei esitanud originaale, kuna kartis, et peale hagi esitamist endise juhatuse liikmega kokkuleppel allkirjastatud originaalide esitamisel oleks ekspertiisi käigus võimalik tõestada, et neid ei sõlmitud 2003. või 2004. aastal. TsMS § 273 lg 5 kohaselt kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Seega oli kohtul õigus otsustada, millise tõendamisjõuga on kostja esitatud koopiad (väidetavalt sõlmitud) lepingutest, kui poolte vahel on vaidlus lepingute sõlmimise üle ja asjas olid tõendid, mis tõendavad, et selliseid kokkuleppeid ei olnud. Kostja esitatud faili nimega „Rendileping_ja_kokkulepe_SCE-J_030101.pdf“ Properties (Omadused) alt nähtub, et fail on loodud (Created) 06.03.2008 ja seda on

muudetud (Modified) 01.09.2004. Seega faili info järgi toimus faili muutmine 3,5 aastat varem kui fail loodi. Nimetatud aspektid viitavad asjaolule, et faili andmed ei ole õiged. Vaidlusalused lepingud esitati kohtule esmakordselt kostja 05.03.2008 kaaskirjaga ehk päev enne, kui loodi antud fail. Siit nähtub kostja seletuse vastolulisus, kuna 07.12.2011 istungil väidetu kohaselt säilitas ta dokumente umbes pool aastat, aasta. Kohtule esitas ta koopiad dokumentidest. Osad dokumendid on kostjal arvutisse skaneeritud ja seetõttu tal olemas, kuid faili andmete kohaselt loodi koopiatega fail ise samaaegselt kohtule esitamisega (või päev peale kohtule esitamist). Kostja esitatud faili andmetele tuginedes võib väita, et kostja skaneeris dokumendid peale nende esitamist kohtule, mis muudab ebausutavaks kostja põhjenduse, et tal ei ole esitada dokumentide originaale, kuna need ei ole säilinud. Kohus oleks pidanud hindama eeltoodud kahtlustäratavaid asjaolusid ka ilma ekspertiisita, milleks hagejal raha ei olnud. Vastavalt hageja ja AKKO Invest OÜ (endine ärinimi SCE Grupp OÜ) vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu p-le 3.1 kinnitas nõude loovutaja (endine võlausaldaja), et loovutatav nõue on kehtiv. Seega nõude loovutamise hetkel ei olnud hageja ega endine võlausaldaja teadlikud mingist nõude tasaarvestusest. Endine võlausaldaja esitas kohtule ka kirjaliku seisukoha, et kostja väidetud auto rendilepingut ja nõuete tasaarvestamise lepingut ei ole ta kunagi sõlminud ning SCE Grupp OÜ-l puudub nimetatud lepingu originaal. Tegemist on ilmselt kostja ja SCE Grupp OÜ endise juhatuse liikme, X Xi tagantjärele koostatud dokumendiga ja sel juhul on tegemist võltsimisega, eesmärgiga vabastada kostja ebaseaduslikult oma lepinguliste kohustuste täitmisest ja laenu tagastamisest. Äriühingu jaoks puuduks selliste lepingute sõlmimisel igasugune loogika ja majanduslik põhjendus. Maksuõiguslikult peaks füüsiliselt isikult auto rentimisel rendilt kinni pidama tulumaksu (2003. ja 2004. aastal 26%), samas kui äriühingult auto rentimisel (nt. kasutusrent) on võimalik tasutud käibemaksu arvestada sisendkäibemaksuna. Mingit tulumaksu kinnipidamist ei toimunud, samuti ei väitnud ega tõendanud kostja, et ta nimetatud tulu oma 2003. ja 2004. aasta tuludeklaratsioonides deklareeris. SCE Grupp OÜ-l oli piisavalt sõidukeid, et korraldada tööülesannete täitmist. Puudub mõistlik põhjendus asjaolule, miks pidi ühe sõiduauto töötajalt rendile võtma. SCE Grupp OÜ ei olnud pikaajalise tähtajatu lepingu alusel kunagi ühtegi teisele isikule kuuluvat ehitusmasinat (ega muud sõidukit) rendile võtnud. Kostja täitis tööülesandeid mikrobussiga Mercedes-Benz 207D, registreerimisnumber 931 AJB, mille tehnilisse passi ta oli kantud kasutajana. Algne võlausaldaja esitas kostja vastusele alternatiivse vastuväite, et kui kohus leiab, et auto rendileping on kehtiv, siis nimetatud lepingut ei asutud kunagi täitma, mistõttu puudub alus selle alusel ka renditasu nõuda. Kostja ei esitanud tõendeid, et auto anti ka reaalselt rendilevõtjale üle kasutamiseks, samuti ei tasunud rendilevõtja lepingu alusel midagi. Hageja leidis, et lepingut tegelikult ei täidetud, isegi kui see allkirjastati. Kostja ei lükanud seda ümber, seetõttu on kostja nõue ja väidetavalt toimunud tasaarveldus alusetu. Samuti esitas algne võlausaldaja kohtule AKKO Invest OÜ (endise ärinimega SCE Grupp OÜ) dokumendid: võlad hankijatele nimekirja seisuga 31.12.2003 ja võlad hankijatele nimekirja seisuga 31.12.2004. Nimekirjades on loetletud kõik tarnijad (hankijad), kes osutasid teenust või müüsid asju kolmandale isikule. Nendes nimekirjades ei ole kostja nõuet kolmanda isiku vastu. Vastuseks kohtu nõudele põhistas kolmas isik sellega, et 2003. ega 2004. aasta majandusaasta aruannetes ei kajastatud võlgnevust kostjale. Samas kattuvad hankijate nimekirja võlasummad krooni pealt vastavate aastate majandusaasta aruannetes oleva reaga „võlad tarnijatele“. Kuna summad on kooskõlas, on „võlad tarnijatele“ nimekirjad usaldusväärsed ja nendest nähtub, et kostja ei olnud võlausaldajana raamatupidamises

kajastatud. Antud olukorras oli kostja kohustus esitada täiendavaid tõendeid tasaarvestuse toimumise kohta, s.h taotleda raamatupidamise ekspertiisi teostamist. Kostja raamatupidamise ekspertiisi teostamist ei taotlenud, mistõttu loobus ta vabatahtlikult tõendite esitamisest oma väidete tõendamiseks. Tunnistaja X Xi ütlused ei ole eluliselt usutavad ega usaldusväärsed. Neid ei kinnitanud põhjalikud raamatupidamisdokumendid vaidlusalusest perioodist. Ei ole usutav ega usaldusväärne, et kostja kutsutud tunnistaja mäletab täpselt, millise sisuga dokumentidele ta aastaid tagasi alla kirjutas. Olukorras, kus dokumendi ehtsus on vaidlustatud ja originaaldokumenti esitatud ei ole, ei saa võtta tunnistaja ütlusi arvesse dokumentide sisu tuvastamisel. Puudub õiguslik võimalus asendada originaaldokument kostja tunnistaja ütlustega, kui hageja on seadnud kahtluse alla dokumendi ehtsuse. Tunnistaja saab oma allkirja õigsust kinnitada üksnes originaaldokumendi põhjal, kuna tänapäevaste levinud arvutiprogrammide juures ei ole probleem koostada mistahes sisu ja allkirjadega koopiaid. Kohus ei põhjendanud otsuses, miks on usaldusväärne, et kostja kutsutud tunnistaja mäletab täpselt, millise sisuga dokumentidele ta aastaid tagasi alla kirjutas. Kohus ei selgitanud otsuses, kuidas saab olukorras, kus dokumendi ehtsus on vaidlustatud ja originaaldokumenti ei esitatud, võtta tunnistaja ütlusi arvesse dokumentide sisu tuvastamisel. Samuti ei põhjendatud kohus, millisel õiguslikul alusel kostja tunnistaja ütlused sisuliselt asendavad originaaldokumenti, kui hageja taotles kostjalt originaali esitamist. Tunnistaja saab oma allkirja õigsust kinnitada üksnes originaaldokumendi põhjal. Tunnistajad ei saa tagantjärgi kinnitada väidetavat tahteavaldust äriühingu nimel, mille juhatuse liikmeks nad tunnistuse andmise ajal enam ei olnud. Vastasel juhul seatakse hageja tõendamiskoormise jagamisel ebavõrdsesse olukorda, sest kostja tunnistaja saab sisuliselt hageja nimelt tunnistajana (endise juhatuse liikmena) tõendada asjaolusid, kuid hageja juhatuse liikme ütlusi samade asjaolude kohta tõendina arvestada ei saa. Tunnistaja X Xi ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka hiljuti selgunud fakti, et A. X ja kostja ka varem panid koos toime kahtlasi tegusid. Kostja, olles asutamisest saadik OÜ Megaservice juhatuse liige, tegi koos A. Xiga OÜ-le Megaservice kahjuliku tehingu, esitades SEB Liisingule avalduse katkestada sõiduki kasutusrendi leping ja anda leping koos väljaostuõigusega üle OÜ-le Santehmeks. Seoses nimetatud tehinguga sai OÜ Megaservice rahalist kahju, kuna rendimaksete tasumise tõttu oli maasturi jääkväärtus (332 610 krooni) väiksem kui selle turuväärtus (355 600 krooni). OÜ Megaservice kaotas tehinguga õiguse omandada maastur jääkväärtusega. Seega tegutsesid kostja (OÜ Megaservice juhatuse liikmena) ja X X koos, eesmärgiga kantida OÜ-st Megaservice vara välja. On tõsine kahtlus, et käesolevas asjas OÜ SCE Grupp endise juhatuse liikmena antud (vale)tunnistus oli X Xi tänu kostjale. Vastustaja seisukoht Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 26.06.2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses kordab hageja samu väiteid, mis on esitatud ka maakohtule. Maakohus on neile kõigile hinnangu andnud, millega kolleegium nõustub. Poolte vahel puudub vaidlus, et 01.10.2002 sõlmisid SCE Grupp OÜ (hilisem ärinimi AKKO Invest OÜ) ja kostja laenulepingu nr 021001-RJ ning kostja sai laenu 60 000 krooni kätte; laenu tagastamise tähtaeg oli 01.08.2004 ning laen on tagastamata. Maakohtus vaidlesid pooled selle üle, kas nõue on hagejale loovutatud, kas nõue on aegunud ning kas nõue on tasaarvestatud kostja nõudega. Maakohus tuvastas, et nõue on hagejale kehtivalt loovutatud ja see nõue ei ole aegunud. Apellatsioonimenetluses vaidlus selles osas puudub. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hagejale loovutatud nõue on kehtivalt tasaarvestatud ning sel põhjusel jätnud hagi rahuldamata. Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja väitel tasaarvestas ta hageja nõude. Oma väiteid tõendas kostja 01.01.2003 autorendilepingu, 01.08.2004 kokkuleppe ning tunnistaja X Xi ütlustega. Hageja väitel koostati need dokumendid tagantjärele. Maakohus leidis õigesti, et hageja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja jättis menetluse käigus tasumata infotehnoloogilise ekspertiisi läbiviimiseks vajaliku ettemaksu, mistõttu jättis kohus õigustatult ekspertiisi määramata. Maakohus leidis asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates, et on tõendatud põhivõla ja intressi tasaarvestamine 01.08.2004, mistõttu ei olnud kostja viivituses ja viivise väljamõistmiseks puudub alus. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette otsuses tuginemist tunnistaja X Xi ütlustele, kuna maakohus ei põhjendanud otsuses, miks on usaldusväärne, et kostja kutsutud tunnistaja mäletab täpselt, millise sisuga dokumentidele ta aastaid tagasi alla kirjutas. Kolleegium leiab, et hageja esindaja osales 22.04.2008 toimunud kohtuistungil ja tal oli võimalik kõik need küsimused tunnistajale esitada. Maakohus ei pidanud jätma kõrvale tunnistaja ütlusi ainuüksi seetõttu, et kuidas tunnistaja mäletab mitu aastat tagasi dokumentide allkirjastamist. Veel leiab hageja apellatsioonkaebuses, et algne võlausaldaja AKKO Invest OÜ (endise ärinimega SCE Grupp OÜ) esitas kohtule dokumendid: võlad hankijatele nimekirja seisuga 31.12.2003 ja võlad hankijatele nimekirja seisuga 31.12.2004. Nimekirjades on loetletud kõik tarnijad (hankijad), kes osutasid teenust või müüsid asju kolmandale isikule. Nendes nimekirjades ei ole kostja nõuet kolmanda isiku vastu. Kolleegium leiab, et maakohus põhjendatult ei võtnud aluseks otsuse tegemisel kolmanda isiku seisukohti, kuna kohtumenetluses esindas nii hagejat seadusliku esindajana kui ka iseseisva nõudeta kolmandat isikut kostja poolel seadusliku esindajana üks ja seesama isik Oleg Kuzmin (t.l.5, I kd, 61-62, I kd, t.l. 71, I kd, t.l. 242, I kd). Nimetatud asjaolule on juhtinud tähelepanu ka kostja (t.l.237238, I kd). Põhjendatud on seega kriitiline suhtumine kolmanda isiku seisukohtadesse. Hageja on maakohtus ja ka apellatsioonkaebuses väitnud, et kostja on maakohtule saadetud faile 3,5 aastat varem muutnud, mis viitab asjaolule, et kostja on faili andmetega manipuleerinud ja faili andmed ei ole õiged. Kolleegium hageja paljasõnaliste väidetega ei nõustu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seadusest teisiti ei tulene. Maakohus on juhtinud hageja tähelepanu sellele, et oma väiteid tuleb tõendada. Paraku hageja ei tasunud ise maakohtus ära ekspertiisitasu, mistõttu jäi ekspertiis teostamata (t.l.81,97, III kd). Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.