Hageja Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291, asukoht Teguri tn 37b, 50107 Tartu), seaduslik esindaja August Käära (e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
Eesti Inkasso OÜ hagi XXXvastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXXpõhinõue 443,43 (nelisada nelikümmend kolm eurot ja 43 senti) eurot, intress 123,39 (ükssada kakskümmend kolm eurot ja 39 senti) eurot ja viivis 218,22 (kakssada kaheksateist eurot ja 22 senti) eurot Eesti Inkasso OÜ kasuks.
3.Välja mõista XXXviivis 0,2% päevas põhinõudelt (443,43 eurolt) alates 19.12.2013 kuni põhinõude tasumiseni Eesti Inkasso OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXXmenetluskulud 150 (ükssada viiskümmend) eurot Eesti Inkasso OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42).
2-13-25953 Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.10.07.2012 esitas kostja XXXOÜ veebikeskkonna kaudu www.bestcredit.ee laenutaotluse 500 euro saamiseks (tl 24). 13.07.2012 sõlmisid XXXOÜ ja kostja laenulaepingu nr XXX (edaspidi laenuleping), mille alusel sai kostja hagejalt laenu summas 500 eurot (tl 25-28). Kostjal tuli laen tagastada ja tasuda intressi laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel. Laen tuli tagastada hiljemalt 03.07.2014 (tl 29-31).
2.22.04.2013 edastas XXXOÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, andes kostjale tähtaja tasuda laenulepingust tulenev võlgnevus hiljemalt 06.05.2013. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles XXXOÜ laenulepingu üles 06.05.2013 (tl 32). 14.05.2013 loovutas XXXOÜ laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale, mille kohta saadeti kostjale samal päeval teade (tl 33).
3.24.05.2013 esitas hageja kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 746,72 euro saamiseks (tl 2-4). Kohus tegi 02.07.2013 kostjale makseettepaneku (tl 5-6), millele kostja esitas 18.07.2013 vastuväite (tl 9-10). 08.08.2013 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus (tl 11).
4.15.08.2013 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. 26.08.2013 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 443,43 eurot, intressi 123,39 eurot, viivised 109,14 eurot, viivised 0,2% päevas põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1 ja lg 7, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 402.
6.Hageja märgib, et: • kostja tasus viis esimest osamakset hilinemisega kokku summas 197,88 eurot, ülejäänud osas jättis kostja laenu tagastamata; • viivisenõue on põhjendatud, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa tasumata. Kostja vastuväited
7.Kostja märgib, et on nõus sõlmima võlgnevuse tagasimaksmiseks maksegraafiku. Kohtu põhjendused
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
2-13-25953 Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 lg 1 p-dest 1, 3 ja 4, mis sätestavad, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse lepingut eseme üleandmiseks või teenuse osutamiseks seda eset või teenust oma majandus- või kutsetegevuses pakkuva isiku (pakkuja) ja tarbija vahel, kui 1) leping sõlmitakse pakkuja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis; 3) pakkuja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja 4) pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse sidevahendi abil. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
13.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 10.07.2012 esitas kostja XXXOÜ veebikeskkonna kaudu www.bestcredit.ee laenutaotluse 500 euro saamiseks (tl 24). 13.07.2012 sõlmisid XXXOÜ ja kostja laenulaepingu nr XXX (edaspidi laenuleping), mille alusel sai kostja hagejalt laenu summas 500 eurot (tl 25-28). Kostjal tuli laen tagastada ja tasuda intressi laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel. Laen tuli tagastada hiljemalt 03.07.2014 (tl 29-31). 22.04.2013 edastas XXXOÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, andes kostjale tähtaja tasuda
2-13-25953 laenulepingust tulenev võlgnevus hiljemalt 06.05.2013. XXXOÜ ütles laenulepingu üles 06.05.2013 (tl 32). 14.05.2013 loovutas XXXOÜ laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale, mille kohta saadeti kostjale samal päeval teade (tl 33). Seega laenulepingust tulenevalt oli kostjal laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustus. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on märkinud, et nõustub maksegraafiku alusel tagasi maksma. Hageja on esitanud kostjale kohtumenetluse kestel 14.11.2013 kompromisslepingu projekti ning pakkunud kostjale võimalust võlgnevus tagastada maksegraafiku alusel. Kostja ei ole nõustunud kompromisslepingut allkirjastama. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on tõendatud ja põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud laenulepingu põhiosa ja intresse suuremas ulatuses, kui hagiavalduse kohaselt. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 443,43 eurot ja intress 123,39 eurot.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkti 8.1 ja laenulepingu lisa juurde kuuluva maksegraafiku kohaselt oli viivise määraks 0,2% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud alates 09.01.2013 kuni 16.08.2013 viivist summas 109,14 eurot (tl 34-35). Kohus leiab, et hageja on arvestanud õigustatult viivist. Kostja oli lepingu sõlmimisel nõus kõikide lepingu tingimustega, sh viivisemääraga ning rikkudes lepingut, pidi kostja arvestama ka viivise maksmise kohustusega, mis tulenes lepingust. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivis 0,2% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Eeltoodu tõttu mõistab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindla summana ning edasi viivise protsendina. Kuna hageja on arvestanud viivist kuni 16.08.2013, siis alates 17.08.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so kuni 18.12.2013 lisandub viivis summas 109,08 eurot, so 443,43x0,2/100x123. Seega kuulub kohtuotsuse tegemise seisuga kostjalt väljamõistmisele viivis 218,22 eurot, so 109,14+109,08 ja edasi viivis 0,2% päevas alates 19.12.2013 kuni põhivõla tasumiseni.
15.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 443,43 eurot, intress 123,39 eurot, viivis 218,22 eurot ja viivis 0,2% päevas põhinõudelt (443,43 eurolt) alates 19.12.2013 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu summas 150 eurot. Kohus leiab, et kostjalt kuulub menetluskuluna väljamõistmisele 150 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.