Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUSE SISU
1.V. M. esitas 05.09.2012. a kohtule hagi AS Magma vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 6 460,08 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt kõndis hageja 06.09.2009. a kella 21.30 ja 22.00 vahel Kohtla-Järvel Jaaniku tänav 6 maja juures mööda asfaltteed, kui ootamatult kukkus keset teed asuvasse auku, mis oli umbes 1 meeter sügav ning mis oli märgistamata ning millel puudusid piirded. Augu (kraavi), kuhu hageja kukkus, oli kaevanud, jätnud tähistamata ja piiramata kostja – AS Magma.
3.Auku kukkumise tagajärjel sai hageja kannatada: ninast ja peast tuli verd, silma ei saanud avada ja riided said veriseks. Hageja läks omal jalal Puru haiglasse, kus talle osutati esmaabi ja suunati edasi Tallinna haiglasse. Tallinna haiglas oli hageja ravil 07. – 11. september. Hageja vasakule silmale tehti operatsioon.
4.Hageja on tervise taastamiseks korduvalt sõitnud Tallinna silmaarsti konsultatsioonile ja kandnud sõidukulud, samuti teinud kulutusi ravimite ostuks. Kokku on hageja teinud sõidu- ja ravikulutusi 1 748,60 krooni ehk 111,76 eurot.
5.Hageja oli perioodil 07.09 – 29.10.2009. a töövõimetu, hagejale arvestati hüvitist 45 päeva eest 70% ulatuses tema keskmisest palgast (8 400 krooni), hagejal jäi saamata töötasu 5 450 krooni ehk 348,32 eurot.
6.Hageja leiab, et talle on tekitatud moraalset kahju ja hindab selle suuruseks 6 000 eurot. Trauma tõttu ei saa hageja juhtida sõidukit, lugemisel väsib hageja kiiresti, keelatud on käia trennis ja leilisaunas, piiratud on väikese lapsega aja veetmine.
7.Kostja ei ole kohtuväliselt eitanud, et tema kohustuseks oli augu (kraavi) märgistamine ja piirete paigaldamine.
8.Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1045 lg 1 p 2, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja hagi ei tunnistanud.
10.Kirjalikus vastuses hagile (I kd tl 99-102) leidis kostja, et hagi alusena toodud asjaolud on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja pole selle tõendamiseks, et ta kukkus 06.09.2009. a Jaaniku 6 maja juures kostja poolt väljakaevatud kraavi, esitanud ühtegi tõendit. Hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on pöördunud Puru haiglasse, kust teda suunati edasi Tallinna haiglasse, seda vaatamata ka kostja korduvatele ettepanekutele kohtueelses menetluses. Ilma Puru haigla tõendita pole võimalik kontrollida, kas, millal, millises seisundis ning milliste tervisekahjustustega pöördus hageja Puru haiglasse. Asjaolu, et hageja märgib hagiavalduses seda, et ta käis tihti mööda seda teed, kus õnnetus juhtus, tähendab seda, et hagejale ei saanud olla teadmata see asjaolu, et Jaaniku 6 maja hoovis teostati soojustorustiku vahetamistöid ning maja hoov oli üles kaevatud. Nimetatud asjaolud annavad kostjale aluse kahtluseks, et hagiavalduses esitatud väide hageja kraavi kukkumisest ei ole tõene ja vajab kontrollimist Kuna üheselt ei ole tuvastatud, et hageja vasaku silma kahjustused tekkisid hageja kukkumisest kraavi, siis pole alust pidada kostjat vastutavaks hageja tervisekahjustuse ning sellega kaasnenud kahju eest.
11.Hageja pole esitanud tõendit selle kohta, et tema igakuine töötasu oli 8 400 krooni. Hageja väited heaolu langusest on paljasõnalised ning nende kontrollimiseks ei ole hageja esitanud ühtegi arstitõendit, millest nähtuks tegevuste vastunäidustused.
12.Ka juhul, kui hagiavalduses esitatud asjaolud oleksid tõendatud, ei saaks pidada hagejale tekitatud mittevaralist kahju nii ulatuslikuks, et see õigustaks kostjalt 6 000 euro väljamõistmist. 6 000 eurot on ebamõistlikult suur (VÕS § 134 lg 2).
MENETLUSE KÄIK
13.22.02.2013. a esitas hageja vastuse kostja vastusele (I kd tl 107-114).
14.Kohus arutas asja kohtuistungitel 03.10.2013. a, 07.11.2013. a ja 26.11.2013. a (I kd tl 146-147, I kd tl 175-176, II kd tl 1-5). Kohus on hageja üle kuulanud vande all (II kd tl 3-4), kohus on üle kuulanud tunnistajad M. M. ja A. P. (I kd tl 175 pöördel-176, II kd tl 2).
15.Hageja on kohtule esitanud alljärgnevad tõendid:
AS Ida-Tallinna Keskhaigla statsionaarne epikriis (I kd tl 6-7); SA Ida-Viru Keskhaigla suunamine (I kd tl 10); AS Ida-Tallinna Keskhaigla konsultatsiooni otsus koos parandusega (I kd tl 11-13); Kutsed arsti vastuvõtule (I kd tl 14-16); Ravimite retseptid (I kd tl 17, 19-20, 22-24); Apteegi arved (I kd tl 26-29, 31-34, 36-37, 39); Sõidupiletid (I kd tl 38, 40-51); Eesti Haigekassa vastuse päringule (I kd tl 52); KÜ Ahtme Aru 3 tõendi (I kd tl 64); Fotod (I kd tl 65-75; Pretensiooni kostjale, vastuse sellele (I kd tl 78-81); SA Ida-Viru Keskhaigla patsiendikaardi (I kd tl 113-114); Otsuse püsiva töövõime kaotuse tuvastamise kohta (I kd tl 148-149); Palgatõendi (I kd tl 153); Ajalehe Põhjarannik artikli koos tõlkega (I kd tl 154, 159-160); SA Ida-Viru Keskhaigla ambulatoorse epikriisi (I kd tl 174).
16.Kostja on kohtule esitanud alljärgnevad tõendid: Jaaniku tänav 6 maja juures asuva soojustrassi skeemi (I kd tl 169, 178); Elektro-Sistem AS tõendi ja tänavavalgustuse skeemi (I kd tl 177, 179).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas hageja sai tervisekahjustusi seoses kukkumisega 06.09.2009. a kostja poolt kaevatud soojustrassi kraavi, õnnetuse asjaolude, kahju suuruse ning selle üle, kas kostja on vastutav hageja tervisekahjustuste eest.
18.Hageja on esitanud nõude tulenevalt deliktivastutusest.
19.Hageja heidab kostjale ette üldise hoolsuskohustuse täitmata jätmist, sest kostja kaevatud kraav oli märgistamata ning sellel puudusid piirded.
20.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, hinnanud asjas esitatud tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
22.Varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada kahju olemasolu ja suurust, mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
23.VÕS § 130 lg 2 alusel hüvitise saamiseks ei pea hageja iseenesest tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab talle kehavigastuse tekitamise eest. Hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahju raskusest.
24.Suurema rahalise hüvitise saamiseks VÕS 130 lg 2 alusel võib kahjustatud isik (hageja) tõendada muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu.
25.Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel.
26.Mittevaralise kahjuna tuleb VÕS § 130 lg 2 kohaldamisel arvesse võtta kõiki negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis on põhjuslikus seoses üldise käibekohustuse rikkumisega.
27.Õigusvastasus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p 2 – kahju tekitamise õigusvastasus, kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
28.VÕS § 1045 lg 2 nimetatud õigusvastasust välistavate asjaolude tõendamise koormus lasub kahju tekitajal.
29.Õigusvastane tegu ehk delikt võib seisneda VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kas aktiivse käitumise aktis (tegevuses) või tegevusetuses. Viimasel juhul on kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitanud isiku tegu õigusvastane üksnes juhul, kui ta rikkus tegevusetusega mingit üldist käibekohustust. Kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine kõnealuses tähenduses võib olla toimunud kas tahtlikult või hooletusest.
30.Vaidlust ei ole selles, et Kohtla-Järvel Jaaniku tänav 6 maja juures viis soojustrassi ehitamisega seotud kaevetöid läbi kostja, AS Magma. Vaidlust ei ole ka selles, et Jaaniku 6 maja hoovis kaevatud kraav oli 06.09.2009. a piireteta ja tähistuseta. Viimatinimetatud asjaolu on tõendatud. Ajalehe Põhjarannik 09.09.2009. a artiklis „Tänavaremondi tõttu jäävad inimesed sandiks“ on muuhulgas märgitud, et töödejuhataja Andrei Pavlov on öelnud, et ... kaevame selles rajoonis juba mitu kuud, kuid seni pole midagi erakorralist juhtunud, võimatu on igale poole piirdeid panna, kuid kõige ohtlikumatel lõikudel püüame territooriumi lintidega ümbritseda, kuigi need on kasutud kulutused, sest me ei jõua õhtul veel linte tõmmata, kui keegi need juba maha rebib, hommikuks neid harilikult enam pole ... siiski Pavlov tunnistas, et nimetatud maja juurde hoiatavaid linte ei tõmmatud, väga kahetsusväärne juhtum, ma ei eita süüd, me oleme valmis kannatanult vabandust paluma ning võtame temaga ühendust ... . Kohus kuulas Andrey Pavlovi üle tunnistajana, kes vastates küsimusele, kas Jaaniku 6 maja juures kraav oli märgistatud, järgmiselt: Nõuame, et enne seda kui inimesed on lahkunud objektilt, panevad lindid üles. Neid linte kisutakse pidevalt maha ja meie paneme iga päev praktiliselt uusi linte üles. Rendifirmal, kellega meil oli leping, ei jätkunud piirdeid.
31.Kostja on seisukohal, et puuduvad tõendid selle kohta, et hageja sai tervisekahjustusi viisil, nagu hageja selgitab s.t. kukkus 06.09.2009. a kella 21.30 ja 22.00 vahel Kohtla-Järvel Jaaniku 6 maja hoovis asuvasse kraavi. Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja vande all antud ütlused on kooskõlas hagis kirjeldatuga ning ajaleheartiklis antud seletusega kukkumise kohta 06.09.2009. a. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjendus sellele, et hageja saanuks trauma (kukkunud) teistsugustel asjaoludel. SA Ida-Viru Keskhaigla patsiendikaardist tuleneb, et V. M. saabus haiglasse 06.09.2009. a kell 22.13 seoses traumaga, peamine kaebus ninaverejooks, ei saa teha lahti silma, silma kahjustus, 15 minutit tagasi patsient kukkus remondikraavi (I kd tl 113-114). AS Ida-Tallinna Keskhaigla statsionaarsest epikriisist tuleneb, et V. M. saabus Ida-Viru Keskhaigla saatekirjaga haiglasse 07.09.2009. a kell 02.55, anamneesis: 06.09.2009. a hämaral tänaval kõndides komistas ja kukkus teetööde kraavi, diagnoositud: põhihaigus silmakäristus ja –rebend koos silmasisese koe prolapsi v kaoga os, kaasuv haigus – sarvkestasiiriku seisund os (I kd tl 61-62). Kui hageja saanuks trauma teistmoodi, kui 06.09.2009. a kraavi kukkudes, puudub ka mõistlik põhjus asjaolule, et järgmisel päeval on sündmuskohast tehtud fotod (I kd tl 65-75). Lisaks eeltoodule nägi tunnistaja M. M. hagejat 06.09.2009. a peale hageja kukkumist kraavi Jaaniku tänav 6 maja juures. Tunnistaja andis ütlusi, et hageja nägu oli verine, küsimusele, mis juhtus ja kas kannatanu vajab abi, sai ta
vastuse, et kukkus. Hageja oli enam vähem korras ja läks haigla suunas (I kd tl 175 pöördel176).
32.Kohus märgib, et tähendust ei oma kraavi sügavus. Asjaolu, kas hagejal olnuks võimalus märgata kraavi ja ära hoida kukkumist võib omada tähendust tulenevalt sellest, kas tegemist oli hageja raske hooletusega (VÕS § 139 lg 3). Raske hooletus on VÕS § 104 lg 4 järgi käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Hagejale ei saa ette heita seda, et ta ei märganud hämaral ajal kõnniteel liikudes pea läbi kõnnitee kaevatud tähistamata ning piiramata kraavi. Kostja vastuväide, et Jaaniku 6 elumaja hoov oli piisavalt valgustatud, et õnnetust ära hoida, ei ole kostja esitatud tõenditega piisavalt tõendatud. Elektro-Sistem AS teate ja tänavavalgustuse skeemi kohaselt (I kd tl 177, 179) lülitub Kohtla-Järve linna tänavavalgustus sisse automaatselt fotoanduri abil. Jaaniku tänava majade nr 2 ja 6 piirkonna tänavavalgustus töötas 06.09.2009 kella 21.00-st kuni kella 22.00-ni häireteta. Eeltoodu ei tähenda, et Jaaniku 6 elumaja hoov oli piisavalt valgustatud ega tõenda, et valgustus oli piisav ja arvestas hämaral või pimedal ajal liikuvate inimeste vajadusi.
33.Üldiste käibekohustuste all mõeldakse lepinguväliseid ja seaduses otsest sätestamata tegutsemise kohustusi, mis tulenevad üldistest heauskse käitumise ning teiste isikute õigushüvedega arvestamise kohustusest sh. keelust kahjustada oma käibetegevusega teisi isikuid.
34.Keelatud on jääda tegevusetuks olukorras, kus isik oli loonud õigusi kasutades (käibetegevusega) ohu teiste isikute absoluutsetele õigushüvedele. Ohuolukorra loonud isik peab tegema kõik mõistliku selleks, et oht ei realiseeruks.
35.Üldteada on, et kõnniteel liikumine peab olema ohutu igas olukorras, sh. ka juhul, kui tehakse kaevetöid. Seda on võimalik lahendada näiteks ohtliku ala tähistamise ja piiramisega (lint, tara, hoiatusmärk), mis tagaks inimeste ohutu liikumise ohtlikul alal.
36.Käesoleval juhul saab kostjale hea usu põhimõttest (VÕS § 7 ja 104 lg 3) tulenevalt ette heita seaduses otseselt sätestamata kohustuse – teha kõik mõistlik selleks, et keegi tema tegevuse tõttu kahju ei saaks (tagada üleskaevatud kõnniteel ohutu liikumine) – rikkumist.
37.Kostja pole esitanud tõendeid süüd välistavate asjaolude tõendamiseks (VÕS § 1050 lg 1).
38.Hageja on meditsiiniliste dokumentidega tõendanud, et 06.09.2009. a traumast tulenevalt sai ta tervisekahjustusi: AS Ida-Tallinna Keskhaigla statsionaarse epikriisi kohaselt on hageja perioodil 07.09.2009. a kuni 11.09.2009. a olnud silmakliinikus ravil, patsiendile teostati sarvkesta- ja valgekestaõmblus läbistava vigastuse tõttu ning eesmine vitrektoomia, AS IdaTallinna Keskhaigla konsultatsiooni otsuse kohaselt on hagejale määratud traumast tulenev ravi ja ravimid. Hageja sõidu- ja ravimikulud on tõendatud retseptide, apteegi arvete ja bussipiletitega.
39.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja pole tõendanud seda, et töövõimetuse ajal on kostjal jäänud saamata osaline töötasu. Hageja on tõendanud, et tal jäi saamata töötasu 348,32 eurot Eesti Haigekassa vastusega (I kd tl 52) ja palgatõendiga (tl 153).
40.VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.
41.Asja materjalidest nähtub, et hagejal on 11.07.2013. a tuvastatud töövõime kaotuse protsent 40%. Hageja nägemisteravus parema silmaga on 1,0 ja vasemaga 0,5. Hageja tööde valik on mõõdukalt piiratud, ei sobi pideva sundasendi ja füüsilise koormusega töö (I kd tl 148-149). Hageja vande all antud ütlustest tuleneb, et tema vasak silm praktiliselt ei näe ja sellest tulenevad probleemid tööl (töö tegemiseks kulub rohkem aega) ning olmes, ta ei saa juhtida sõidukit.
42.Riigikohus on oma 3-2-1-1-01 lahendis leidnud: „Kui isikule kehavigastuse õigusvastase tekitamisega põhjustatud varalise kahju suurus määratakse õigusaktides sätestatud alustel, tingimustel ja korras, siis moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad. Ka ei ole kehavigastusest tingitud isiku elukvaliteedi langus osas, mis ei ole seotud varalise kahjuga, otseselt mõõdetav rahas. Põhiseaduse §-st 25 tulenevalt on aga isikul õigus nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamisele. /... /. Kolleegium on seisukohal, et mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Selleks, et tagada kahjude võrreldavus, peaks kohus, kui ta TsÜS § 172 lg 3 alusel leiab, et kehavigastusega on tekitatud mittevaralist kahju, otsuses märkima kahju suuruse ning selle aluseks olevad asjaolud ja kohaldatud põhimõtted.“ Kohus leiab, et hageja esitatud mittevaralise kahju nõue 6 000 eurot ei ole ülemäära suur. 6 000 eurot on ca 1,5 aasta Eesti miinimumpalk. Hageja saadud trauma põhjustab hagejale heaolulanguse. Nägemise, kui ühe inimese olulisematest meeltest, kahjustamise puhul, ei ole hüvitis 6 000 eurot ebamõistlik summa. Kohtupraktika seisukohast märgib kohus, et Tartu Ringkonnakohtu 18. juuni 2004. a otsusega tsiviilasjas nr 2-2-201/2004 mõisteti kannatanule, kelle töövõimekaotus VEK otsuse kohaselt oli 80%, moraalse kahju hüvitisena 250 000 krooni 15 977,91 eurot). Viru Maakohtu 05.08.2010. a tsiviilasja nr 2-07-41874 ja Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2011. a otsusega on mõistetud isikule, kellel muuhulgas samuti tuvastati töövõimekaotus 80 % ulatuses, tervisekahju tekkimise tõttu mittevaralise kahju suuruses 450 000 krooni (28 760,24 eurot).
43.Eeltoodut arvestades leiab kohus diskretsiooni alusel, et hageja poolt nõutud hüvitise summa 6 000 eurot mittevaralise kahju eest eelpool nimetatud asjaoludel on mõistlik ja põhjendatud.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
44.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (lg 4).
45.Vastavalt TsMS § 162 lg 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
46.Hageja on riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 11 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 7` alusel tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv riigituludesse 375 eurot.
47.Hageja ja kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
48.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.