2-13-48792/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

7.Kohtumäärus saata võlgniku esindajale, ajutisele pankrotihaldurile, Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 16.10.2013 esitas XxxOÜ (registrikood xxx) Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 29.10.2013 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaadi Hillar Villers ́i. 22.11.2013 esitas Hillar Villers ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne Võlgniku kehtivad üldandmed XxxOÜ, registrikood xxx, asukoht XXX, e-post: XXX. XxxOÜ juhatuse liige on XXX. Võlgniku osakapital on 2 500,00 eurot. Võlgniku osanik on XXX(isikukood XXX), osa nimiväärtus on 2 500 eurot. Võlgniku üldiseloomustus ja andmed äritegevuse kohta Äriühing kanti esmakordselt äriregistrisse 14.01.2012 ärinimega XXXOÜ ning äriühingu asutajaks oli XXXOÜ. Äriühingu tegevusala on asutamisel märgitud muud liigitamata äritegevust abistavad tegevused (82991/EMTAK 2008). Äriühingu aadress oli asutamisel XXX. Äriühingu juhatuse liige oli selle asutamisest 14.01.2012.a. kuni 17.01.2012.a. XXX (isikukood: XXX). Perioodil 17.01.2012.a – 25.09.2013.a. oli juhatuse liikmeks XXX(isikukood XXX). Alates 25.09.2013.a kuni käesoleva ajani on juhatuse liikmeks Xxx(isikukood: xxx). Xxxpoolt esitatud andmetel oli ta abielus XXX ning abielu on lahutatud. XXX suhtes on 26.06.2013.a. välja kuulutatud pankrot (Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasi nr 2-13-25850, pankrotihaldur Oliver Ennok). XxxOÜ asutajad/osanikud on olnud alates asutamisest 14.01.2012 kuni 17.01.2012 XXX OÜ (registrikood: XXX) osa suurus 2 500 eurot. Alates 17.01.2012.a. kuni käesoleva ajani XXX(isikukood XXX) osa suurus 2 500 eurot. Arvestades, et võlgnik asutati XXX OÜ poolt 13.01.2012.a. elektrooniliselt esitatud kandeavaldusega ja osaniku muutus toimus juba 17.01.2012.a., siis ilmselt oli võlgnik asutaja poolt asutatud teise isiku (ehk XXX) huvides. Võlgnik tegutseb alles alates 14.01.2012.a. ning äriregistrile võlgniku endine juhatuse liige XXX 2012 majandusaasta aruannet esitanud ei ole. Andmeid 2013 majandusaasta kohta on võlgniku juhatus ajutisele haldurile esitanud niivõrd, kuivõrd need on kättesaadavad olnud, sest võlgniku endine juhatuse liige XXX ei ole

2-13-48792 Võlgniku kohta on esmakanne äriregistrisse tehtud 14.01.2012.a. Valdav enamus (kui mitte kõik) andmetest ja dokumentatsioonist on võlgniku endise juhatuse liikme XXX käes, kes ei anna seda üle ei võlgniku praegusele juhatuse liikmele ega ka pankrotihaldurile. 22.11.2013.a. seisuga (ajutise pankrotihalduri aruande koostamine) on äriühingul vara 0,00 eurot (pangakonto) ning kohustusi vähemalt 76 247,81 eurot, mistõttu on ilmne võlgniku maksejõuetus ning puudub vajadus finantssuhtarvude analüüsimiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et XxxOÜ on püsivalt maksejõuetu, kuna tema olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi ning äriühingu majandustegevus on lõppenud. Ajutine pankrotihaldur on tema käsutuses olevate dokumentide põhjal seisukohal, et äriühingu püsiv maksejõuetus võis saabuda juba 2012.a. lõpus, kuna deklareerides Maksu- ja Tolliametile makse (töötajate töötasudega seonduvad maksud ja käibemaks) jäeti faktiliselt need tasumata, mistõttu 2013 aasta novembris ületab võlgnevus maksu- ja Tolliameti ees juba 67 000 eurot. Käesolevaks ajaks on äriühingu tegevus seiskunud (sisuliselt ei ole seda kogutud andmetel olnudki) ning puuduvad võimalused äriühingu saneerimiseks ja/või tegevuse taastamiseks selliselt, et selle tegevuse tulemusena saaksid rahuldatud kõigi võlausaldajate nõuded. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et arvestades eeltoodud asjaolusid on olemasoleva informatsiooni alusel alust arvata, et endise juhatuse liikme tegevuses esinevad rasked juhtimisvead Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 tähenduses ning samuti võivad esineda kuriteotunnused. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning maksejõuetus on tingitud endise juhatuse liikme XXX tahtlikust tegevusest/tegevusetusest. Seega võib maksejõuetuse põhjuseks olla nii raske juhtimisviga kui ka kuriteotunnustega tegu(teod). Muud tähelepanekud ja ettepanekud Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Võlgniku juhatuse liige Xxx on kohaselt täitnud ÄS § 180 51 sätestatud kohustust esitada pankrotiavaldus 21 päeva jooksul äriühingu maksejõuetuse ilmnemisest, kuna juhatuse liikmeks sai Xxx 25.09.2013.a. ja pankrotiavaldus esitati 16.10.2013.a. Võlgniku endise juhatuse tegevus/tegevusetus Võlgniku endine juhatuse liige ja osanik XXX on/oli ühtlasi ka XXX OÜ juhatuse liige, XXX OÜ juhatuse liige ja osanik ja XXX OÜ juhatuse liige ja osanik.

2-13-48792 Võlgnikul sisulist majandustegevust kogutud andmete põhjal ei tuvastatud, rahalisi liikumisi krediidiasutustes olevatel kontodel ei toimunud. Arusaamatuks jääb, miks oli vaja sõlmida töötajatega töölepinguid (ei ole tuvastatud, et oleks sõlmitud, va 1 töötaja), kui töökohti töötajatel ei olnud ja seega ei olnud ka võimalik võlgniku juures tööülesandeid täita. Võlgniku praeguse juhatuse liikme seletuste kohaselt töötasid ja töötavad isikud, keda võlgniku endine juhatuse liige ja osanik XXX on deklareerinud MTA-le esitatud deklaratsioonides võlgniku töötajatena, tegelikult OÜ-s XXX (registrikood XXX) ning töötasumakseid on neile teinud (i) XXX OÜ (valdavas enamuses) ja XXX OÜ (registrikood XXX). Samas on töötajatega seonduvad maksud MTA-le deklareeritud XxxOÜ-s ja jäetud siis need ka tasumata. Kogutud andmete põhjal võib järeldada, et selline tegevus, kus töötajad on faktiliselt tööl ühes äriühingus, neto töötasu tasub teine äriühing ja töölepingud on sõlmitud ning maksud deklareeritakse kolmandas äriühingus, kuid jäetakse tasumata, oli endise juhatuse liikme XXX tahtlik ja ettekavatsetud tegevus. Täiesti ebaselge ja arusaamatu on ka võlgniku endise juhatuse liikme XXX poolt MTA-le deklareeritud võlgniku käive, millest on tekkinud käibemaksuvõlgnevus summas 22 003,90 eurot. Ajutine pankrotihaldur asub seisukohale, et võlgniku juhatus on põhjuseta jätnud esitamata pankrotiavalduse, millega on endine juhatuse liige XXX rikkunud ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustust. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku endine juhatuse liige XXX on rikkunud ÄS § 179 lg 1-4 sätestatut (2012 majandusaasta aruande koostamine ja esitamine äriregistrile) ja PankrS § 27 lg 3 p 1 (teabe andmine ajutisele pankrotihaldurile) ja lg 4 (ajutisele pankrotihaldurile majandusaasta aruande ja finantsandmete esitamine) sätestatud kohustusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et äriühingu endine juhatuse liige XXX on toime pannud KarS § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) tunnustele vastava teo. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et äriühingu endine juhatuse liige XXX võib olla toime pannud KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) ja KarS § 3891 (maksude maksmisest kõrvalehoidumine suures ulatuses) tunnustele vastava teo. PankrS § 91 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. XXX suhtes on 26.06.2013.a. välja kuulutatud pankrot (Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-13-25850) XXX oli Xxx OÜ juhatuse liige kuni 25.09.2013.a., XXX OÜ juhatuse liige kuni 06.10.2013.a. ja XXX OÜ juhatuse liige kuni 30.08.2013.a. Nimetatud äriühingute juhatusest ei astunud ta ise tagasi, vaid kutsuti tema tegevusetuse tõttu tagasi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et äriühingu endise juhatuse liikme XXX tegevusetuses (so isik ei esitanud tagasiastumisavaldust või ei taotlenud kohtu luba olla juhatuse liige) võib esineda KarS § 373 (ärikeelu rikkumine) sätestatud süüteo koosseis.

2-13-48792 Kokkuvõte Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga ning äriühingu tegevus on seiskunud ning vara praktiliselt puudub. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Antud juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt läbi viia pankrotimenetlust ning võimalik pankrotivara võiks tekkida endise juhatuse liikme XXX vastu esitatavast kahju hüvitamise nõudest. Kuna äriühingul puuduvad rahalised vahendid ja olemasolevast varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei soovi tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 4 000,00 eurot, siis palub ajutine pankrotihaldur käesoleva pankrotimenetluse lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada XxxOÜ (registrikood xxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Alternatiivselt palub ajutine pankrotihaldur juhul, kui tasutakse pankrotimenetluse kulude katteks 4 000,00 eurot, kuulutada välja XxxOÜ (registrikood xxx) pankrot. Pankrotihalduri üleandeid täitma on Hillar Villers nõusoleku andnud. XxxOÜ ajutine pankrotihaldur Hillar Villers taotleb kohtult talle tasu määramist arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning kulunud tööaega kokku summas 1 080,00 eurot, millele lisandub käibemaks 216,00 eurot, järgmise tööaja arvestusega: 29.10.2013 29.10.2013 19.11.2013 21.11.2013 22.11.2013 27.11.2013

2-13-48792 Ajutise halduri kulud kokku 99,00 eurot (lisandub käibemaks 19,80 eurot) Ajutise pankrotimenetluse kulud ja ajutise halduri tasu koos tasumisele kuuluvate riigimaksudega kokku moodustavad 1 414,80 eurot Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Võlgniku praeguse juhatuse liikme seletuste kohaselt töötasid ja töötavad isikud, keda võlgniku endine juhatuse liige ja osanik XXX on deklareerinud MTA-le esitatud deklaratsioonides võlgniku töötajatena, tegelikult OÜ-s XXX (registrikood XXX) ning töötasumakseid on neile teinud (i) XXX OÜ (valdavas enamuses) ja XXX OÜ (registrikood XXX). Samas on töötajatega seonduvad maksud MTA-le deklareeritud XxxOÜ-s ja jäetud siis need ka tasumata. Kogutud andmete põhjal võib järeldada, et selline tegevus, kus töötajad on faktiliselt tööl ühes äriühingus, neto töötasu tasub teine äriühing ja töölepingud on sõlmitud ning maksud deklareeritakse kolmandas äriühingus, kuid jäetakse tasumata, oli endise juhatuse liikme XXX tahtlik ja ettekavatsetud tegevus. Ebaselge ja arusaamatu on ka võlgniku endise juhatuse liikme XXX poolt MTA-le deklareeritud võlgniku käive, millest on tekkinud käibemaksuvõlgnevus summas 22 003,90 eurot. Ajutine pankrotihaldur asub seisukohale, et võlgniku juhatus on põhjuseta jätnud esitamata pankrotiavalduse, millega on endine juhatuse liige XXX rikkunud ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustust. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku endine juhatuse liige XXX on rikkunud ÄS § 179 lg 1-4 sätestatut (2012 majandusaasta aruande koostamine ja esitamine äriregistrile) ja PankrS § 27 lg 3 p 1 (teabe andmine ajutisele pankrotihaldurile) ja lg 4 (ajutisele pankrotihaldurile majandusaasta aruande ja finantsandmete esitamine) sätestatud kohustusi.