lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-8330/25

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-8330/25
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1090
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts MeP Trans10037205(Kostja)Osaühing Aniktima10830197(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Tsiviilasja number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis Kohtuasi Hagi hind

Tallinna Ringkonnakohus 2-12-8330 9. detsember 2013, Tallinn Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm OÜ Aniktima hagi AS MeP Trans vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks 600 eurot

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised, nende esindajad

Harju Maakohtu 28.10.2013 otsus AS MeP Trans apellatsioonkaebus Hageja OÜ Aniktima (registrikood 10830197, asukoht Kungla 11-59, 44312 Rakvere), lepinguline esindaja adv Denis Piskunov Kostja AS MeP Trans (registrikood 10037205, Madara 31, 10613 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Denis Belov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast AS MeP Trans apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 28.10.2013 otsuse peale ning tagastada see koos lisatud materjaliga läbivaatamatult kaebuse esitajale.
2.Määruse ärakiri toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Menetluse käik OÜ Aniktima esitas 27.02.2012 Harju Maakohtusse hagi AS MeP Trans vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hageja taotles kostjalt välja mõista põhivõlg 600 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 361,20 eurot ning alates 28.02.2012 viivis protsendina 0,2% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Viivis oli poolte vahel kokku lepitud ja kajastatud arvel. 03.03.2011 sõlmisid hageja ja kostja veolepingu, mille kohaselt hageja kohustus vedama kaupa Saksamaalt Venemaale ning kostja maksma selle eest 5450 eurot ning lisaks 150 eurot ööpäevas seisuaja eest, kui seisuaeg ületab lepingus kokkulepitud mahalaadimise aja. Lepingus ette nähtud kolmes mahalaadimispunktis oli kauba mahalaadimiseks ette nähtud aeg Peterburis - 24 h, Gatšinas - 24 h ja Kommunaris - 48 h. Hageja ei vedanud kaupa Venemaale ise, vaid sõlmis lepingu OÜ-ga Tran Siva. Kauba seisuaeg ületas Peterburis ja Kommunaris lepingus ettenähtud aega rohkem kui 7 ööpäeva (Peterburis seisis vedaja 6 ööpäeva ja 6 h 15 min, Kommunaris 4 ööpäeva ja 2 h 25 min). Hageja esitas kostjale veoteenuse osutamise eest arve 6500 eurot, sh 5450 eurot lepingujärgse veotasu ja 1050 eurot seisutasu seitsme ööpäeva eest. Kostja tasus arve 3 seisupäeva osas. 4 seisupäeva eest on 600 eurot tasumata. Kostja on kirjavahetuses hagejaga võlga tunnistanud, kuid maksmisest keeldunud. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole oma seisakuid tõendanud. Selleks, et vältida vedaja poolt kunstlikult seisuaja tekitamist, oli veolepingus täpsustatud, et mahalaadimise ajaks on 24+24+48 tundi, tolliformaalsused ja muud asjaolud jäävad kokkulepitud ajast välja. Hageja on esitanud CMR saatelehtede koopiad, mis ei ole korrektselt vormistatud. Hageja esitatud seisulehed ei ole õigesti tõlgitud eesti keelde. Kostja ei tunnistanud seisupäevi ja tasus hagejale 3 seisupäeva eest eesmärgil, et säilitada hagejaga edasine koostöö. Lepingu kohaselt pidi hageja koheselt viivitustest teatama. Hageja informeeris kostjat seisakutest alles mõne aja pärast. Harju Maakohus rahuldas 28.10.2013 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja põhivõla 600 eurot, 27.02.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 44,53 eurot ning viivise protsendina põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.02.2012 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus ei nõustunud kostjaga, et täiendavalt tasustatava seisuajana oli mõeldud vaid aega, mis kulub kauba reaalseks mahalaadimiseks tolliprotseduure arvestamata ning et hageja on seisakuid tahtlikult põhjustanud seisutasu saamise eesmärgil. Tõendatud on, et veok seisis Peterburi Yanino tolliterminalis 11.03.2011 kella 11.30-st kuni 17.03.2011 kella 18.15-ni, kokku 6 ööpäeva ja 6 h 15 min ning, et veok seisis Voshodi tolliterminalis 18.03.2011 kella 18.50-st kuni 22.03.2011 kella 21.05-ni, kokku 4 ööpäeva ja 2 h 25 min. Seega oli vedajal veo käigus 7 seisupäeva, mille täiendava tasustamise osas pooled olid kokku leppinud. Seisulehtede esitamises ja nende vorminõuetes pooled kokku leppinud ei ole. Kostja on 3 seisupäeva vedajale hüvitanud, aktsepteerides oma kohustust. Asjaolu, et kostja klient seisupäevi ei tunnistanud, ei saa olla põhjenduseks lepingulise kohustuse rikkumisele. Viivise osas ei nõustunud kohus hagejaga. Veoarvel viivise suuruse märkimine ei tähenda poolte kokkulepet, küll võib hageja nõuda viivist seadusjärgses ulatuses. Kohtu arvestuste järgi on kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 44,53 eurot. Kohus rahuldas TsMS §-st 367 lähtudes ka hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.02.2012 kuni põhinõude kohase täitmiseni. 29.11.2013 esitas AS MeP Trans Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Teatud kaupade mahalaadimine võib võtta enam kui 96 tundi. Kuna hageja ei esitanud tõendeid kauba liigi kohta, ei olnud kohtul võimalik tuvastada kauba mahalaadimise aega. Kostja arvates kuulub hüvitamisele vaid seisak, mille põhjustas tellijapoolne kohustuste

rikkumine, mis pole tõendatud. Seisuleht ei vasta venekeelsele algtekstile. Hageja esitatud kauba saatelehed (CMR-id) on puudustega, loetamatud koopiad. Hageja tunnistas pooltevahelises kirjavahetuses, et seisuaega oli 6 päeva. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leidis, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Antud juhul oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Hageja nõudis hagiavalduses võlgnevuse 600 eurot ja viivise väljamõistmist. Maakohus rahuldas hagi. Tsiviilasja materjalist nähtuvalt puuduvad antud asjas objektiivsed põhjendused ja tõendid, mille alusel oleks võimalik teha maakohtu otsusest erinev otsus. Hageja esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et vedajal oli veo teostamise käigus kokku 7 seisupäeva, mille täiendavas tasustamises olid pooled veolepingu p-s 7 kokku leppinud. Vaidlus puudub selles, et kostja on tasunud vaid 3 seisupäeva eest. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei esitatud (TsMS § 638 lg 10).

Ü. Jänes

U. Loonurm

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.