2-13-54302/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus OÜ XXXOÜ (likvideerimisel) likvideerija esitas 15.11.2013 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara 2 834 032,68 euro võrra. Likvideeritava ühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. 19.11.2013. a nimetas kohus OÜ XXX (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Rein Vaiksaar ́e. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ XXX(likvideerimisel) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Rein Vaiksaar ́e. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutises pankrotimenetluses kogutud andmete põhjal on võlgnikul kohustusi kolmandate isikute ees kokku 4 849 865,75 eurot ja vara bilansilises väärtuses 2 008 287,91 eurot. Ilmne on, et võlgniku vara bilansiline väärtus ei vasta tegelikkusele. Võlgniku bilansis on varadena kajastatud enam kui miljoni euro ulatuses ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei oma ajutist iseloomu, võimalused võlgniku tervendamiseks puuduvad. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine pankrotihaldur nõustus võlgniku põhjendustega makseraskuste põhjuste kohta, kuid on seisukohal, et maksejõuetuse täpsete põhjuste väljaselgitamiseks tuleb läbi viia dokumentaalrevisjon. Alles peale dokumentaalrevisjoni lõppu on võimalik võtta lõplik seisukoht raske juhtimisvea olemasolu kohta. Praegusel hetkel ei saa ajutine haldur tuvastada ega ka välistada raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo olemasolu. Prokuratuuri poolt on 28.08.2010 algatatud kriminaalasi, milles on kahtlustatavaks maksukuriteos tunnistatud võlgnik kui juriidiline isik ning juhatuse liikmed XXX ja XXX . Enne selles kriminaalasjas tehtava lahendi jõustumist ei saa haldur ka kujundada mitte mingit seisukohta nimetatud isikute käitumises. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta on võimalik kujundada lõplik seisukoht peale seda kui haldur on saanud võimaluse tutvuda kogu asjasse puutuva dokumentatsiooniga. Ajutise halduri hinnangul katab võlgniku vara pankrotimenetluse kulud.

PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine pankrotihaldur Rein Vaiksaar on esitanud tasunõude 21 töötunni eest kokku summas 1680 eurot (sisaldab käibemaksu 20%), arvestusega 80 eurot tunnis. Võlgnik ajutise halduri tasule vastu ei vaielnud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud välja mõista pankrotivara arvelt ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 1680 eurot (sisaldab käibemaksu) Causa Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik