Kohtulahend

12.06.2012 saabus kohtule T.U. hagi AS SEB Pank vastu täitedokumendi alusel 21.06.2011 algatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt sõlmis hageja 29.12.2006 AS-iga SEB Eesti Ühispank rahalaenu lepingu nr x, millega pank laenas hagejale 217 436 €. Hageja kohustus laenu tagasi maksma osamaksetena graafiku alusel, viimane makse pidi toimuma 06.12.2031. Laenulepingu tagamiseks seati panga kasuks hüpoteek hagejale kuuluvale kinnistule aadressil x (registriosa number x).

Üldise majanduslanguse tingimustes hageja kaotas töö ja püsivad sissetulekud, mille tagajärjel sattus makseraskustesse ning panga ees tekkis arvestatav võlg. 21.06.2011 algatas Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa AS SEB Pank avalduse alusel hageja kinnistu suhtes täitemenetluse nr x. Pärnu Maakohtu 24.04.2012 kohtumäärusega anti kohtutäiturile luba teostada x kinnistul selle turuväärtuse hindamist ning vara võõrandamise toiminguid. Hageja ei ole kohtutäituriga suheldes täituri toiminguid takistanud. Kinnistu on hageja ja tema abikaasa ning 4 alaealise lapse alaliseks elukohaks. Perel ei ole võimalik mujale elama asuda. Alaealiste lastega perena ei ole olnud väljavaateid elamispinda üürida. Hageja tugineb põhiseaduses sätestatud kodu ja eraelu puutumatuse kaitsele. 16.05.2012 kohus rahuldas hageja hagi tagamise taotluse enne hagi esitamist ja peatas hagi tagamiseks täitemenetluse täiteasjas x kuni tsiviilasjas 2-12-19179 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis kohtulahendi jõustumiseni või hagi tagamise tühistamiseni. Kui kohtutäitur on pärast määruse kättesaamist teinud mingeid täitetoiminguid, on need tühised. Hagiga soovib hageja vaidlustada eelnimetatud täitemenetluse, kuna võlausaldaja ei ole teinud piisava hoolikusega koostööd võlgnikuga, ei ole lepingu täitmisel arvestanud hageja õigusi ega huve ning käitunud heas usus. Kostja ei vastanud hageja maksepuhkuse taotlustele, ei nõustunud hagejaga läbi rääkima ega võimaldanud saavutada hageja jaoks jõukohased tingimused lepingu täitmiseks. Hagi esitamise ajaks on hageja asunud töölepingu alusel tööle x, ta omab nüüd regulaarset ja arvestatavat igakuist rahalist sissetulekut ning on võimeline alustama pangale esimesel võimalusel laenu tagasimakseid nt 400 € kuus. Kuna hageja on muutunud maksejõuliseks, soovib ta kohtu kaasabil kostjaga pidada läbirääkimisi ja leppida kokku võlanõude suuruse, selle mõistliku ümbervaatamise ning maksegraafiku kohtuliku kinnitamise osas. Hageja palub tunnistada 21.06.2011 kohtutäituri R. Liitmaa poolt algatatud sundtäitmine täiteasjas nr x lubamatuks T.U. suhtes seoses olukorra muutusega. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

26.11.2012 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada kuni täitemenetluse lõpuni. Kohus võttis hagi menetlusse 31.10.2012 määrusega. 16.05.2012 müüdi täitemenetluses nr x aadressil x asuv kinnitu (x) alghinnaga 55 000 eurot. 21.05.2012 laekus AS-ile SEB Pank jaotis summas 49 192,96 € ning samal kuupäeval, 21.05.2012 lõpetas kohtutäitur oma otsusega täitemenetluse nr x. Seega puudus hagi esitamise ajal täitemenetluse seaduse § 221 lg-st 3 tulenev alus hagi esitamiseks ja seetõttu tuleb ka hagi jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus teeb lahendi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 7 alusel kirjalikus menetluses. Kohus menetlusse võtmisel selgitas pooltele, et menetleb asja lihtsustatud menetluses. Kohus kuulas pooled 12.03.2013 eelistungil ära, võimaldas seejärel pooltel esitada täiendavaid kirjalikke tõendeid ja seisukohti. 30.10.2013 määrusega kohus teatas menetlusosalistele lahendi teatavakstegemise aja ning määras tähtpäeva menetluskulude nimekirjade esitamiseks, selgitades, et TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulud suuruse. Pooled kohtule oma kulude nimekirju ei esitanud. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 3 järgi (05.04.2011 jõustunud redaktsioonis) võib hagi esitada kuni täitemenetluse lõpuni. Pooled sõlmisid 29.12.2006 laenulepingu, millega hageja sai kostjalt laenu 217 436 €. 2009.a jaanuarist tekkis hagejal panga ees võlgnevus. Kostja esitatud laenumaksete aruandest (lk 58-61) nähtub, et järjepidevalt on hageja võlgnevus suurenenud 2009.a oktoobrist. Kostja on hagejale saatnud x aadressile korduvalt teateid võlgnevuse kohta (lk 96-97), kirjade väljasaatmine on kostjal registreeritud (lk 98-100). Hageja 12.03.2013 eelistungil kinnitas, et elab nimetatud aadressil. 03.05.2010 tähtpostiga hagejale saadetud teatega kostja ütles laenulepingu üles alates 20.05.2010, tähtkiri toimetati hagejale kätte 18.05.2010 (lk 102 – 104). 07.02.2011 kostja esitas hagejale võlgnevuse tasumise nõude (lk 105). Võlgnevuse ja lepingu ülesütlemise teated edastas kostja ka hageja internetipanga kontole, kostja on tõendanud, et hageja pärast võlgnevuse tekkimist ja pärast lepingu ülesütlemist korduvalt kasutas internetipanka (internetipanga logid lk 106 – 109). Hageja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Vaidlusaluse täitemenetluse nr x algatas Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 21.06.2011 sissenõudja AS SEB Pank avalduse ja täitedokumendiks oleva hüpoteegi seadmise lepingu, millega kostja kohustus alluma kohesele sundtäitmisele, alusel. 16.05.2012 kohtumäärusega kohus rahuldas T. U. 16.05.2012 kell 9:09 esitatud taotluse hagi tagamiseks enne hagi esitamist ning peatas täitemenetluse nr x. Hagi tagamise määrusega kohus kohustas hagejat esitama nõuetekohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hiljemalt 15.06.2012. Kohtumäärus saadeti kohtutäiturile e-posti teel kell 12:20 (eeltagamise toimik, lk 30), kohtutäitur kinnitas kohtumääruse kättesaamist kell 12:56, teatades, et võlgniku kinnisvara on täitemenetluses enampakkumisel võõrandatud enne kohtumääruse laekumist (eeltagamise toimik lk 34). Hageja esitas kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi 12.06.2012. TsMS § 362 lg 1 kohaselt hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Kohus võttis hagi menetlusse 31.10.2012 määrusega, pärast hageja poolt kohtu nõudmisel hagiavalduse puuduste kõrvaldamist, hagi on kostjale kätte toimetatud, seega hagi esitamise aeg on 12.06.2012. 16.05.2012 toimunud kordusenampakkumisel hagejale kuulunud kinnistu võõrandati, 21.05.2012 maksti sissenõudjale jaotis välja ning täitemenetlus nr x lõpetati 21.05.2012 kohtutäituri otsusega (lk 47-48). Seega oli täitemenetlus lõppenud juba hagi esitamise ajal ning hageja oli kaotanud õiguse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Kohus oleks pidanud hagi menetlusse võtmisest keelduma TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Lisaks ei olnud kinnistu enampakkumisel võõrandamise ja täitemenetluse lõpetamise järel võimalik saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga hagiavaldusest nähtuvat hageja eesmärki vältida laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu võõrandamist (säilitada perele kodu). Samasugused alused sätestab TsMS § 423 lg 2 p 2 menetlusse võetud hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja ei ole enampakkumist ega täitemenetluse lõpetamist vaidlustanud. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 423 lg 2 p-st 2 kohus jätab hagi läbi vaatamata. TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg ning täitemenetluse lõpetamise järel hagejal ei olnud enam õigust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada. Eelnimetatud põhjusel hagi läbivaatamata jätmisel kohus hagiavalduses sundtäitmise lubamatuse kohta esitatud väiteid ei analüüsi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 alusel kannab hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud hageja. 20.04.2012 kohtumäärusega anti hagejale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 50% ulatuses ühekordse

maksena ühe aasta jooksul. TsMS § 190 lg 4 alusel tuleb hagejal riigi õigusabi tasu ja kulud riigile hüvitada. Hüvitatava summa ja tasumise tähtaja kohus määrab kindlaks eraldi määrusega pärast advokaadilt riigi õigusabi tasu ja kulu kindlaksmääramise taotluse saamist ja lahendamist. TsMS § 405 lg 1 p 3 ja § 1741 lg-te 1 ja 4 koostoimest tulenevalt kostja AS SEB Pank ei või enam nõuda hagejalt kulude hüvitamist TsMs § 174 lg 1 sätestatud korras.TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda kohtult menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.