Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb apellatsioonkaebuse esitajal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu esitas 26.07.2013 Tartu Maakohtule hagi Mariina Laineste, Priit Laineste ja Aime Vilu vastu 1379,66 euro väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid Mariina Laineste ja AS Hansapank 23.03.2009 õppelaenulepingu nr 09-024237-OL, mille kohaselt pank laenas Mariina Lainestele 30 000 Eesti krooni, s.o 1917,35 eurot. Laenukohustuse tagamiseks sõlmiti Priit Laineste ja Aime Viluga käenduslepingud vastavalt 14.04.2009 ning 27.03.2009. Õppelaenulepingu alusel tekkis laenusaajal võlgnevus, mida laenusaaja vaatamata panga teatele ei tasunud. Pank nõudis hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis. Haridusja Teadusministeerium teavitas laenusaajat võlausaldaja vahetumisest 1.11.2012 ning palus võlgnevuse tasuda või taotleda maksegraafikut. Et laenusaaja ega käendajad ei tasunud võlgnevust, pöördus hageja kohtu poole. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 1379,66 eurot, millest 1336,05 eurot on põhivõlg ja 43,61 eurot intress. Kohus võttis hagiavalduse 30.07.2013 menetlusse. Aime Vilu sai menetlusse võtmise määruse, kirjaliku vastuse nõude ja hagimaterjalid isiklikult kätte Tartu Maakohtu kantseleist, Mariina Laineste ning Priit Laineste said dokumendid kätte Soome Vabariigi kohtu teatel samuti isiklikult kätte. Aime Vilu ja Mariina Laineste kohtule ei vastanud. Priit Laineste esitas 13.10.2013 vastuse, milles märkis, et võtab tema vastu esitatud hagi õigeks ja tunnistab tema vastu suunatud nõudeid.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

Kostjatele on kätte toimetatud kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras (tl 2728, 40-42, 45-47). Kostjad ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjad ei soovi enda isiklikku ärakuulamist. Priit Laineste on hagi õigeks võtnud, seetõttu tuleb hagi tema suhtes rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega (TsMS § 440 lg 1, lg 3; § 442 lg 4). Mariina Laineste ja Aime Vilu ei ole kohtule vastanud. Hageja on andnud nõusoleku lahendada asi tagaseljaotsusega, kuid kohus ei ole seotud hageja nõusolekuga. Kohus rahuldab Mariina Laineste ja Aime Vilu suhtes hagi otsusega (TsMS § 435 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Käesoleval juhul on Mariina Laineste sõlminud AS-iga Hansapank õpplaenulepingu (tl 4-5). Priit Laineste ja Aime Vilu on AS-ga Hansapank sõlminud käenduslepingud (tl 9-12) õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 18 lg 1 esimese lause kohaselt alustab laenusaaja laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis. ÕÕS § 21 lg 1 sätestab, et kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse §-s 18 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad või hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik või pandiga koormatud ehitise või selle mõttelise osa omanik (edaspidi pantija) ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja või pantija kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. ÕÕS § 21 lg 2 sätestab, et kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. ÕÕS § 21 lg 3 kohaselt maksab riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt laenusaaja või tema käendaja või pantija riigile käesoleva seaduse § 16 lõikes 5 toodud intressi riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Kuivõrd laenusaaja ega käendajad ei tasunud võlgnevust pangale ning hageja täitis kostjate kohustuse, omandas hageja õppelaenulepingust nr 09-024237-OL ja käenduslepingutest tuleneva nõude kostjate vastu. Et kostjad vaatamata hageja nõudele (tl 16-18) ei tasunud võlgnevust, esitas hageja kohtule hagiavalduse 1379,66 euro väljamõistmiseks (1336,05 eurot põhivõlgnevus ning 43,61 eurot intress). Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS §-i 162, § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjatelt tuleb riigituludesse välja mõista riigilõiv 150 eurot (TsMS § 145, § 162 lg 5).

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.