Kohtulahend

lõpetamiseks ja kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks nõusolekute andmise kohustamiseks. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Nimetatud kohtuotsus jõustus 27.08.2013. XXXOÜ esitas 27.09.2013 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 777,09 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et nimetatud menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning hageja saab arvestada käibemaksu tagasi. Hageja on märkinud avalduse lisana järgmised arved: 21.12.2012 arve nr 463, 19.04.2013 arve nr 140, 27.06.2013 arve nr 201 ja 27.06.2013 arve nr 275. Nimetatud arveid hageja kohtul esitanud ei ole. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud lisana märgitud pangaväljavõtet arvete tasumise kohta. Menetluskulude nimekirjas märgitud spetsifikatsiooni kohaselt teostas hageja esindaja arve nr 463, 21.12.2012 alusel järgmisi toiminguid: materjalide analüüs, hagiavalduse koostamine, kohtule e-toimiku vahendusel esitamine 6,20 tundi, tunnihind 125 eurot, kokku 791,67 eurot. Arve nr 140, 19.04.2013 alusel koostas hageja esindaja vastuse kostja vastusele 2,45 tundi, tunnihind 125 eurot, kokku 343,75 eurot. Arve nr 201, 17.05.2013 alusel teostas hageja esindaja järgmisi toiminguid: ettevalmistus ja esindus kohtus 17.05.2013 kohtuistungil 1 tund, tunnihind 125 eurot, kokku 125,00 eurot. Arve nr 275, 27.06.2013 alusel teostas hageja esindaja järgmisi toiminguid: ettevalmistus ja esindus kohtuistungil 27.06.2013 1 tund, tunnihind 125 eurot, kokku 166,67 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja esitas 09.10.2013 kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramise avalduses menetlustähtaja ennistamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt on hageja menetlustähtaja mööda lasknud 1 päeva võrra. Hageja esitab tähtaja möödalaskmise põhjenduseks kohtult saabunud kohtuotsuse jõustumist puudutava informatsiooni kättesaadavaks tegemise lünklikkust ja eksitavust. Hageja ei saanud teada kostja poolt kohtulahendi kättesaamise kohta infot e-toimiku vahendusel, vaid pidi seda hankima telefoni teel. E-toimikus ei olnud hagejale nähtavad menetlusdokumendid, millised on sinna kantud. Juulis 2013 puudus e-toimikus info kostjale kohtulahendi kättetoimetamise kohta, otsus oli 28.06.2013. Hiljem selgus, et tegelikult oli etoimikusse kantud kohtulahendi kostjale kättetoimetamine 26.07.2013. Hageja sai sellest teada alles septembris 2013. Hagejat eksitas kohtulahendite edastamine nii e-postiga kui ka tavapostiga, sellel kostjale menetlusdokumentide üleandmine erinevatel kuupäevadel. Kohtule esitatud taotlusele edastada jõustunud kohtuotsus kinnistusraamatusse kande tegemiseks, edastas kohus üheaegselt nii kohtulahendi kui ka kohtumääruse, millega kohus määras kindlaks kohtuvaidluse nõude suuruse, kusjuures kohtulahend jõustus 27.08.2013 ja kohtumäärus 29.08.2013. Samaaegselt oli e-toimikusse üles pandud kohtumääruse kostjale kättetoimetamisteatis 01.09.2013. Kostja esitas 14.10.2013 kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks õigeaegselt. Kostjal on alust arvata, et arves nr 463 osa punktidest on põhjendamatu ja mittevajalik, märgitud ajakestus on põhjendamatult pikk. Samuti on kostja arvamusel, et vaidlus ei olnud keskmisest keerukam. Kostja on advokaadibüroo poolt esitatud nimekirjaga osaliselt nõus. Kostja vaidleb vastu arvele 21.01.2012 materjalide analüüs, hagiavalduse koostamine, kohtule e-toimiku vahendusel esitamine 6,20 h osaliselt vastu. Kostja leiab, et ülaltoodud kulud ei ole põhjendatud ja ülaltoodud toimingute tegemiseks ei ole mõistlik kulutada 6 tundi ja 20 minutit. Kostja on ka seisukohal, et hageja näidatud tunnihind 125 eurot käibemaksuga, so 150 eurot, on põhjendamatult kõrge. Riigikohus on pidanud mõistlikuks 130 euro suurust tunnitasu. Kostjale on arusaamatu, mille alusel hageja väidab, et hageja menetluskulude suurus käesolevas asjas koos käibemaksuga on 2 065,50 eurot ning mille alusel hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud 1 777,09 eurot. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kokku on kantud kulusid summas 1 427,09 eurot, mis teeb

käibemaksuga kokku 1 712,50 eurot. Samuti esitas hageja 06.11.2013 kohtule täiendava avalduse enammakstud riigilõivu 125,00 euro tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise avalduse põhjenduste kohaselt määratles hageja tsiviilasja hinnaks 7000,00 eurot. Hagejale on saanud analoogses kohtumenetluses teatavaks, et kaasomandi lõpetamise puhul, kui kaasomanik nõuab asja endale jätmist ja teise kaasomaniku tahteavalduse kohtulahendiga asendamist ei tule eraldi arvestada hagihinda tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudelt. Seda seisukohta toetab ka TsMS § 134 lg 33, mille kohaselt, kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Hageja eksis ise tsiviilasja hinna määramisel ja kohus on tsiviilasja hinna määramisel 29.07.2013 vigade parandamise kohtumääruses üksnes märkinud, et tsiviilasja hinnaks on 7000,00 eurot, selle suurust põhjendamata. Kohtumäärus jõustus peale kohtulahendi jõustumist 29.08.2013. Kui tsiviilasja hind on määratud ebaõigesti, mõjutab see üksnes menetluskulude kindlaksmääramist, mitte aga tasumisele kuuluva riigilõivu suurust. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 27.08.2013. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 27.09.2013, seega on avaldus esitatud üks päev pärast tähtaja saabumist. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt välja toodud põhjendustel. Samuti ei vaidle kostja tähtaja ennistamisele vastu ning leiab, et hageja on esitanud avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks õigeaegselt. TsMS § 175 lg 1 on sätestatud, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna kostja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, analüüsib kohus esitatud avaldust. TsMS § 174 lg 3 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus leiab, et hageja poolt menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud menetluskulude nimekiri sisaldab detailset menetluskulude koosseisu. Hageja esindaja on avalduses kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Taotlusest nähtuvalt taotleb hageja õigusabikulu väljamõistmist tunnihinnaga 125,00 eurot (ilma käibemaksuta) 11,05 tunni eest. Kostja vaidleb nimetatud tunnihinnale vastu ja leiab, et hageja näidatud tunnihind on põhjendamatult kõrge. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt märgitud tunnihind 125,00 eurot on mõistlik, küll aga ei nõustu kohus osade spetsifikatsioonis väljatoodud ajakirjetega. Kohus ei nõustu kostja esindaja poolt arve nr 463 spetsifikatsioonis toodud ajakirjega, mille kohaselt esindajal kulus materjalide analüüsiks, hagiavalduse koostamiseks ja hagiavalduse kohtule e-toimiku vahendusel esitamiseks 6,20 tundi. Toimikust nähtuvalt mahub hagiavaldus 6-le lehele, kuid oma sisult on hagiavaldus ca 3 lk (A4) pikk (tl 1-6). Kohtu hinnangul ei tohiks vandeadvokaadil antud mahus hagiavalduse koostamiseks koos lisade komplekteerimise ja kohtule edastamisega kuluda enam kui 3,00 tundi. Seega vähendab kohus antud ajakirjet 3,20 tunni võrra. Kohus ei nõustu ka ajakirjega, mille kohaselt kulus hageja esindajal vastuse koostamiseks kostja vastusele 2,45 tundi. Kohtu hinnangul võib põhjendatud vastuse koostamiseks kulutada rohkem kui 2 tundi. Seega vähendab kohus antud ajakirjet 0,45 tunni võrra. Kohus peab mõistlikuks arvete

nr 201 ja 275 spetsifikatsioonis toodud ajakirjetega, mille kohaselt kulus hageja esindajal ettevalmistuseks ja esinduseks kohtus 17.05.2013 ja 27.06.2013 toimunud kohtuistungil kokku 2 tundi. Eeltoodus tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, vähendab kostja esindaja ajakulu kokku 4,05 tunni võrra ning loeb kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 6 tundi (11,05-4,05). Arvestades asja sisu ja hageja esindaja lepingulise esindaja tunnihinda 125 eurot/tund (ilma käibemaksuta) on 6 tunni maksumus (ilma käibemaksuta) 750,00 eurot. Hageja kasuks väljamõistetav lepingulise esindaja tasu on ka vastavuses seaduse alusel kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradega. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (750,00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse riigilõivu 125,00 euro tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise taotluse põhjenduste kohaselt määratles hageja ekslikult tsiviilasja hinnaks 7000,00 eurot. TsMS § 136 lg 4 kohaselt tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus leiab, et kohtul ei ole seaduses sätestatud alust muuta jõustunud tsiviilasjas hagihinda. Kohus tegi käesolevas tsiviilasjas 29.07.2013 vigade parandamise määruse, kuna kohus oli kohtuotsuses jätnud märkimata tsiviilasja hinna. Kohus leidis 29.07.2013 vigade parandamise määruses, et tsiviilasja hinnaks on 7000,00 eurot. Hageja kohtu 29.07.2013 määruses märgitud tsiviilasja hinda ei vaidlustanud ning kohtumäärus jõustus 29.08.2013. Seega hageja taotlus rahuldamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.