2.Välja mõista kostjalt Xx xhageja AS MiniCredit kasuks võlgnevus summas 136 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot (millest 50 eurot on laenu põhiosa, 10 eurot intressid, 50 eurot sissenõutavaks muutunud viivised ning 26 eurot meeldetuletuste tasu).
3.Välja mõista kostjalt Xxx hageja AS MiniCredit kasuks viivis määraga 1,5% päevas põhinõudelt (50 eurot) alates 06.09.2013. a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 50 eurot.
4.Menetlusekulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja Xxx kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõiv summas 75 (seitsekümmend viis) eurot.
2-13-30899 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.AS MiniCredit esitas 21.06.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 217,00 euro saamiseks. Võlgnik Xxx esitas 21.08.2013 nõudele vastuväite. Avaldaja esitas 21.08.2013 kohtule e-kirja, milles soovib nõude üleandmist hagimenetlusse.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti Pärnu Maakohtu 03.09.2013. a. määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1).
3.Harju Maakohus kohustas avaldajat, AS MiniCredit, esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates antud kohtumääruse kättetoimetamisest ning tasuma täiendava riigilõivu.
4.Hageja AS MiniCredit esitas 06.09.2013. a Harju Maakohtule hagi kostja Xxx vastu 186 euro võlgnevuse ning viiviste nõudes.
5.Harju Maakohus võttis 12.09.2013. a määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest.
6.Vastuväiteks hagile saatis kostja kohtule 22.10.2013. a e-kirja.
7.Kohus edastas 07.11.2013. a hagejale kostja poolt 22.10.2013. a kohtule esitatud vastuväite. Seejuures määras kohus hagejale ja kostjale soovi korral täiendavate avalduste, taotluste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks 5 päeva alates käesoleva e-kirja kättesaamisest. Kohus selgitas, et teeb otsuse avalikult teatavaks 5 tööpäeva jooksul pärast eelmärgitud tähtpäeva möödumist.
8.Kuivõrd nii hageja ega ka kostja ei kinnitanud eeltoodud kohtunõude (e-kirja) kättesaamist, määras kohus hagejale ja kostjale soovi korral täiendavate avalduste, taotluste ja dokumentide esitamise tähtajaks 20.11.2013. a (k.a). Kohus teatas, et teeb otsuse tsiviilasjas nr 2-13-30899 avalikult teatavaks hiljemalt 27.11.2013. a.
9.Hageja kinnitas 13.11.2013. a antud kohtu kirja kättesaamist ning edastas 13.11.2013 kohtule
2-13-30899 AS MiniCredit seisukoha tsiviilasjas nr 2-13-30899.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hagi asjaolud ja hageja nõue
10.Hagiavalduse kohaselt on hageja AS MiniCredit ja kostja Xxxsõlminud 15.07.2012. a laenulepingu nr xxx(edaspidi „Leping“; t. lk 32-39). Laenulepingu kohaselt võttis kostja hagejalt laenu summas 50 eurot, millele lisanduvad laenu intressid summas 10 eurot. Vastavalt Lepingule kohustus kostja hagejale laenu tagastama 14.08.2012. a.
11.Seejuures on hageja hagiavalduses selgitanud, et kooskõlas kehtiva seadusandluse ja laenu väljastamise tingimustega toimub lepingupoolte vahel lepingu sõlmimine selliselt, et esmalt peab laenu sooviv isik ennast registreerima hageja koduleheküljel ning esitama seejärel taotluse interneti või SMS-i teel. Enne esmakordset laenutaotlemist peab laenu sooviv isik ennast identifitseerima AS Eesti Posti kontorites või hageja esinduses Toompuiestee 18, Tallinn (lepingu p 4.2).
12.Hageja märgib, et kostja on ennast eeltoodud viisil identifitseerinud ning kostja on kinnitanud, et ta on tutvunud www.minicredit.ee esitatud laenu tingimustega ja nendest täielikult aru saanud. Samuti on kostja kinnitanud, et tingimused vastavad tema tahtele ja ta nõustub nende täitmisega. Lisaks on kostja kinnitanud, et ta soovib laenu väljastamist laenutaotluses toodud pangakontole; et tal puuduvad kehtivad maksehäired ja kõik eelnevalt laenuandja poolt võetud laenud on õigeaegselt tagastatud (lepingu p 4.4). Kostja on kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 alates 01. maist 2009. a jõustunud muudatustega täiendavalt veel ka kinnitanud, et ta ei sõlmi Lepingut ega esita laenutaotlusi tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (lepingu p 4.14).
13.Hageja leiab, et antud juhul puudub vaidlus selles, et pooled on omavahel laenulepingu sõlminud. Lepingust tulenevalt on kostjale 15. juuli 2012. a. üle kantud tema poolt taotletud laenusumma 50 eurot kostja poolt taotletud perioodiks 30 päeva.
14.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma kohustusi hageja ees tähtaegselt täitnud ega laenu tähtaegselt tagastanud. Samuti pole kostja teatanud hagejale kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele. Seejuures on hageja saatnud kostjale ka kaks meeldetuletust 24.10.2013. a ja 02.01.2013. a, kuid sellest hoolimata pole kostja oma kohustusi täitnud.
15.Kuivõrd kostjal oli kohustus saadud laenusumma tagastada 14.08.2012. a ning kostja seda ei teinud, siis oli tema viivisevõlgnevuseks seisuga 05.09.2013. a kokku 288,75 eurot (t. lk 24). Hageja märgib seejuures, et ei nõua kostjalt viivist suuremas summas, kui on tema põhinõue, s.o summas 50 eurot (t. lk 25).
16.Seoses eeltooduga palub hageja mõista kostjalt hageja AS MiniCredit kasuks välja põhivõlg summas 50 eurot, intressid summas10 eurot, sissenõutavaks muutnud viivised summas 50 eurot ning meeldetuletuste tasu summas 26 eurot. Seejuures palub hageja kostjalt välja mõista ka viivised alates 05.09.2013. a kuni põhinõude 50 eurot täitmiseni lepingus sätestatud määras 1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 50 eurot. Kostja vastuväide
17.Vastuseks hagile saatis kostja 22.10.2013. a kohtule järgmise digitaalallkirjastamata
2-13-30899 vastuväite: „kinnitan,et sain kätte teie kirja.Aga ma ei saa aru kui ma võtsin neilt laenu ainult 60e miks ma pean ta siis kuskil 1,5a jooksul maksma 4 kordselt tagasi.Tänades Xxx“.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
19.Esmalt analüüsib kohus kostja 22.10.2013. a vastuväites sisalduvaid puudusi. Kohus juhib tähelepanu, et kostja e-kirjaga saadetud hagi vastuväide on digitaalallkirjastamata. TsMS § 336 lg 1 ja 3 näevad ette vorminõuded elektrooniliselt esitatud dokumendile, lg 4 näeb aga ette erandi. TsMS § 336 lg 4 järgi võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1– 3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 29. mai 2012. a kohtumääruses nr 3-2-1-74-12 p 8 selgitanud, et TsMS § 336 lg 4 nähtuvalt on tegemist normiga, mis võimaldab kohtul lugeda tavalise elektronpostiga esitatud menetlusdokument piisavaks, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus. Nimetatud norm soodustab tsiviilasja lahendamist mõistliku aja jooksul, sest elektronposti teel on võimalik dokumente edastada oluliselt kiiremini kui muude sidevahenditega. Seetõttu on TsMS §-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesande tagamiseks soovituslik TsMS § 336 lg-t 4 kohtumenetluses võimalikult laialt rakendada. Seejuures on aga antud normi rakendamine kohtu õigus ning rakendamise eelduseks kahtluse puudumine saatja isikus.
20.Käesoleval juhul on kohus hagimaterjalid ja 12.09.2013. a kohtumääruse kostjale edastanud kostja e-posti aadressile: XXX ning kostja on vastava kohtu e-kirja kättesaamist antud aadressilt kinnitanud. Samuti on eeltoodud sidevahend märgitud kostja kehtivaks e-postiks rahvastikuregistris (t. lk 70); maksekäsu kiirmenetluse raames kostja poolt 21.08.2013. a esitatud vastuväites (t. lk 10); kostja laenutaotluses (t. lk 29) ning 27.06.2012. a isikusamasuse tuvastamise ankeedis (t. lk 31). Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole kohtul tekkinud kahtlust, et 22.10.2013. a kohtule edastatud vastuväite on esitanud kostja Xxx.
21.Kohus juhib tähelepanu, et vastavalt TsMS on kostjal õigus hagiga mittenõustumisel esitada hageja nõudele vastuväited TsMS § 394 lg 2 sätestatud korras kirjaliku vastuse esitamisega ning vajadusel omapoolseid vastuväiteid ka tõendada. Eeltoodud sättele juhtis kohus kostja tähelepanu 12.09.2013. a hagi menetlusse võtmise määruses, selgitades, milliseid andmeid peab vastavalt TsMS §-le 394 kostja vastus hagile sisaldama. Antud juhul ei vasta kostja 22.10.2013. a esitatud vastus TsMS § 394 sätestatud nõuetele. Samas ei saa kohtu hinnangul jätta puudustega vastust hagile arvesse võtmata juhul, kui sellest järeldub kostja tahe hagile vastu vaielda. Seejuures ei ole kostja ka selgesõnaliselt avaldanud, et ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses kõiki tema vastu suunatud nõudeid. Kostja on oma vastuväites küll kinnitanud, et on võtnud hagejalt laenu summas 60 eurot, kuid antud vastusest ilmneb, et kostjale jäävad arusaamatuks muud kostja vastu esitatud rahalised nõuded.
22.Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 6 võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel. Eeltoodut
2-13-30899 silmas pidades võtab kohus käesoleva asja lahendamisel arvesse kostja 22.10.2013. a kohtule esitatud vastuväidet.
23.Seejuures TsMS § 230 lg 1 esimest lauselt tulenevalt peab kumbi pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 229 lg-st 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hageja on esitanud oma hagiavalduses toodud väidete tõendamiseks ärakirjad kostja Xxx laenutaotlusest (t. lk 29), kostja isikusamasuse tuvastamise ankeedi (t.lk 31), laenulepingu nr xxx(t. lk 32-39) ning tõendi meeldetuletuste väljasaatmise kohta kostjale (t. lk 41). Kohus leiab, et hageja on täitnud omapoolse tõendamiskoormuse ehk tõendanud laenu andmise kostjale ja muud haginõuet puudutavad asjaolud. Kostja seevastu pole aga kohtule esitanud ühtegi asjakohast seisukohta või tõendit, mis võiksid kohtule anda alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Veelgi enam, 22.10.2013. a kohtule esitatud vastuväites kinnitab ka kostja laenu, summas 60 eurot, saamist hagejalt. Nimetatud summa suurus vastab 15.07.2012. a sõlmitud laenulepingu nr xxx andmetele, mille kohaselt kostja võttis hagejalt laenu summas 50 eurot, millele omakorda lisanduvad laenu intressid 10 eurot.
24.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine poolte vahel vaidlust selles, et kostja on hagejalt laenulepingu nr xxx alusel laenu saanud. Vastavalt eeltoodud lepingule tuli kostjal laenusumma tasuda 30 päeva jooksul, tähtajaks 14.08.2012. a. Asja materjalidest aga nähtub, et kostja on pikema ajaperioodi jooksul jätnud täitmata poolte vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi. Seejuures on kostja jätnud laenulepingujärgsed maksed täies ulatuses tasumata. Ka ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata hagejalt võetud laen ning sellega kaasnevad kõrvalkohustused. Samas pole kostja teatanud hagejale ka poolte vahel sõlmitud lepingu täitmist takistavast asjaolust.
25.Seejuures on kohtu hinnangul põhjendamatu kostja seisukoht, mille kohaselt jääb kostjale arusaamatuks see, et ta peab hagejale tasuma oluliselt rohkem, kui hagejalt võetud laen summas 60 eurot. Kohus juhib tähelepanu, et lepingupunkti 13.1 järgi on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 1.5% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Kohus juhib tähelepanu, et hageja poolt t. lk 24 toodud tabelist nähtub selgelt hagejapoolne viivisearvestus. Kohtu hinnangul on hageja arusaadavalt märkinud, millistelt summadelt ning millise perioodi eest hageja viivist on arvestanud. Seejuures on aga hageja vähendanud viivisenõuet põhinõude suuruseni, summas 50 eurot (t. lk 25). Lisaks on vastavalt laenulepingu p 8.4 pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse (mis on saadetud sms-ga, epostiga või tavapostiga) tasu 13 eurot. Vastavalt eeltoodule on hageja tõendanud kahe, 24.10.2013. a ning 02.01.2013. a, meeldetuletuse saatmist kostjale, mille kogumaksumuseks vastavalt laenulepingu p 8.4 on 26 eurot. Asja materjalides nähtuvalt on kostja laenu võttes ise ka kinnitanud, et ta on tutvunud www.minicredit.ee esitatud laenu tingimustega ning nendest täielikult aru saanud. Seega leiab kohus, et kostja pidi lepingut sõlmides olema teadlik, millised kõrvalkohustused laenu tagastamata jätmisel kostjale kaasnevad.
26.Vastavalt pooltevahelisele lepingule on kostja seega jätnud hagejale tasumata laenusumma 50 eurot ning intressid summas 10 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda
2-13-30899 kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Võlausaldajal on õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.
27.Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6 võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega leiab kohus, et hageja viivisenõue sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 50 eurot kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja TsMS § 367 põhinev viivisenõue kuulub samuti rahuldamisele. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega võib hageja nõuda lisaks põhivõlale ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Kuna hagi esitati 06.09.2013, siis mõistab kohus TsMS § 367 kohase viivise välja alates 06.09.2013.
28.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 50 eurot, tasumata intressid 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 50 eurot ning viivised alates 06.09.2013. a kuni põhinõude 50 euro täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 50 eurot. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjades näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kohus leiab, et vastavalt hageja 13.11.2013. a kohtule esitatud avaldusele (t. lk 67-69) tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.