AS-i Tartu Mill hagi OÜ Montola vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. juuni 2013 määrus hagi tagamise kohta
Menetlustoiming
Hagi tagamise taotluse lahendamine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Montola määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Montola (RK: 10666674), seaduslik esindaja juhatuse liige Eero Mikenberg
esindajad
Vastustaja (hageja): Tartu Mill AS, lepinguline esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Montola määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 10. juuni 2013.a määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND
1.AS Tartu Mill (hageja) esitas hagi OÜ Montola (kostja) vastu ettevõtte ülemineku tuvastamise nõudes. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja on tsiviilasjas nr 2-08-93552 juba saavutanud jõustunud kohtulahendi, milles kohus on tunnustanud hageja nõuet AS-i Stahlhut vastu. Tartu Ringkonnakohtu 18. juuni 2012 otsusega mõisteti AS-lt Stahlhut hageja kasuks tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks välja 895 121,12 eurot. Kohtuotsuse alusel on algatatud täitemenetlus AS-i Stahlhut vastu, kuid nõue oli hagi
esitamise aja seisuga 892 836,68 euro ulatuses täitmata. Kui kohus tuvastab ettevõtte ülemineku AS-lt Stahlhut OÜ-le Montola, saaks hageja VÕS § 183 lg 1 alusel nõuda nimetatud kohustuse täitmist ka kostjalt. Hagiavaldusega koos esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks, milles palub kohaldada järgmisi hagi tagamise abinõusid: 1) seada OÜ Montola vallasvarale kommertspant ning kanda kommertspandiregistrisse esimesele vabale järjekohale OÜ Montola vara koormav kommertspant summas 892 836,68 eurot AS-i Tartu Mill kasuks; 2) kohustada OÜ-d Montola esitama AS-ile Tartu Mill nimekiri OÜ-le Montola kuuluva vara kohta AS-i Tartu Mill kasuks kommertspandi kommertspandiregistrisse kandmise seisuga hiljemalt viie päeva jooksul hagi tagamise määruse tegemisest; 3) arestida OÜ Montola nimele registreeritud sõidukid: konteinerveok MAN (registreerimisnumbriga 714TDI), kallur DAF (registreerimisnumbriga 804APY), kallur Kumlin (registreerimisnumbriga 951DY), kallur Wellmeyer (registreerimisnumbriga 209DV) ja sõiduk MAN (registreerimisnumbriga 904ARX) ning kanda nimetatud sõidukite kohta Maanteeameti liiklusregistrisse hageja kasuks käsutamise keelumärge. Hagi tagamise avalduse põhjenduste kohaselt on hagejal AS-i Stahlhut ja kostja omavahelist seotust ning AS-i Stahlhut senist pahauskset käitumist arvestades põhjendatud kahtlus, et käesolevas asjas võib hagi tagamise abinõude mittekohaldamisel muutuda kohtuotsuse täitmine raskendatuks või võimatuks. Hagis kirjeldatud asjaolud viitavad teadlikule tegevusele hageja nõude sissenõudmise raskendamiseks. Hageja esitas 8. novembril 2012 Tartu Maakohtule OÜ Nord Mills (pankrotis) ja OÜ Stahlhut Puit vastu hagiavalduse solidaarvõlgnevuse nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks, milles palus seada OÜ Nord Mills (pankrotis) ja OÜ Stahlhut Puit varale kommertspant, arestida OÜ Nord Mills nimele registreeritud sõidukid ning kanda nimetatud sõidukite kohta Maanteeameti liiklusregistrisse hageja kasuks käsutamise keelumärge. Tartu Maakohus jättis oma määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata ning koheselt pärast hagiavalduse kättesaamist tsiviilasjas nr 2-12-45828 võõrandas OÜ Nord Mills (pankrotis) kõik temale kuuluvad sõidukid kostjale. Seega on kostjaga seotud Michael Stahlhut OÜ Nord Mills (pankrotis) kaudu asunud koheselt peale hagi kättesaamist astuma samme selleks, et asjas tehtava otsuse täitmine võimatuks muuta. On ilmne, et käesolevas asjas hagi tagamata jätmise korral kordub samasugune käitumismuster ning otsuse täitmine muudetakse võimatuks. Kommertspandi seadmine on vajalik, kuna kostjale ei kuulu kinnisvara või osalusi teistes äriühingutes, mida oleks võimalik hagi tagamiseks pandiga koormata. Vallasvara arestimine ei annaks hagejale terviklikku tagatist, kuna vallasvara on juba krediidiasutuse kasuks esimese järjekoha kommertspandiga koormatud. Kuna kommertspant KomPS § 2 lg 3 kohaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitele ei ulatu, on vaja täiendavalt arestida sõidukid.
2.Tartu Maakohus rahuldas 10. juuni 2013 määrusega AS-i Tartu Mill taotluse hagi tagamiseks järgmiste abinõudega: 1) seada OÜ-le Montola kuuluvale vallasvarale kommertspant ning kanda kommertspandiregistrisse esimesele vabale järjekohale OÜ Montola vara koormav kommertspant summas 892 836,68 eurot AS-i Tartu Mill kasuks; 2) kohustada OÜ-d Montola esitama AS-ile Tartu Mill nimekiri OÜ-le Montola kuuluva vara kohta AS-i Tartu Mill kasuks kommertspandi kommertspandiregistrisse kandmise seisuga hiljemalt viie päeva jooksul hagi tagamise määruse kättetoimetamisest;
3) arestida OÜ Montola nimele registreeritud sõidukid: konteinerveok MAN (registreerimisnumbriga 714TDI), kallur DAF (registreerimisnumbriga 804APY), kallur Kumlin (registreerimisnumbriga 951DY), kallur Wellmeyer (registreerimisnumbriga 209DV) ja sõiduk MAN (registreerimisnumbriga 904ARX) ning kanda nimetatud sõidukite kohta Maanteeameti liiklusregistrisse hageja kasuks käsutamise keelumärge. Kohus määras 892 836,68 eurot rahasummaks, mille maksmisel tagatiste kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Määruse põhjenduste kohaselt on hagi tagamise taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada hageja toodud põhjendustel. AS-i Stahlhut ja kostja omavahelist seotust ning AS-i Stahlhut senist käitumist arvestades, sh sõidukite võõrandamine pärast tsiviilasjas nr 2-12-45828 esitatud hagiavalduse kättesaamist, on alust eeldada, et kostja võib vara edasi võõrandada, et muuta asjas tehtava otsuse täitmine võimatuks. Kuna tulenevalt KommPS § 2 lg 3 p-st 2 ei ulatu kommertspant liiklusregistris registreeritud sõidukitele, tuleb hageja nõude tagamiseks täiendavalt arestida kostja sõidukid ja kanda liiklusregistrisse sõidukite võõrandamist keelav keelumärge. Kostjal tuleb esitada ka nimekiri kommertspandiga hõlmatud vara kohta. Hagi tagamata jätmise ning hagiavalduse rahuldamise korral võib tekkida olukord, kus kostja võõrandab oma vara ja tal puuduvad vahendid varaliste nõuete täitmiseks. Seega võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohaldatav hagi tagamise abinõud ei koorma kostjat liialt arvestades hageja õigustatud huvisid TsMS § 378 lg 4 mõttes.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Kostja esitas määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada. Määruskaebuse esitaja palus ringkonnakohtul teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotluse rahuldamata ning edastada teavitus hagi tagamise tühistamisest Maanteeameti liiklusregistrile ja Tartu Maakohtu registriosakonnale (kommertspandiregister) 10. juuni 2013 määruse alusel tehtud kõikide kannete kustutamiseks. Menetluskulud palus määruskaebuse esitaja jätta vastustaja kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on tegemist tuvastushagiga TsMS § 368 lg 1 mõttes, mistõttu pidi maakohus hagi tagamisel arvestama lisaks TsMS § 378 lg 4 esimeses lauses nimetatule ka TsMS § 377 lg-s 2 sätestatuga. Kogu kostja vallasvarale kommertspandi seadmine ning olemasolevate sõidukite arestimine on tuvastushagi olemuse tõttu vastuolus TsMS § 377 lg-s 2 sätestatuga ning riivab põhjendamatult määruskaebuse esitaja huve; 2) ei ole vastustaja tõendanud TsMS § 377 lg 2 kontekstis olulise kahju tekkimist või vajadust omavoli vältida. Vastustaja viited mistahes teistele äriühingutele ning nende potentsiaalsele pahatahtlikule käitumisele ei saa olla faktiliseks aluseks hagi tagamise taotluse rahuldamiseks. Käesoleval hetkel ei vastuta määruskaebuse esitaja viidatud äriühingute mistahes võlgnevuste eest; 3) on hagi tagamise ulatust arvestades põhjendamatu, et maakohus ei ole kohustanud vastustajat TsMS § 383 lg 1 järgselt maksma tagatist võimaliku tekkiva kahju vältimiseks. Kommertspandi seadmine takistab majandustegevust ja raskendab laenu saamist. See võib tingida olukorra, kus määruskaebuse esitajale tekib seoses hagi tagamisega kahju, mille sissenõudmine on tagatise puudumise tõttu raskendatud või võimatu; 4) ei ole maakohus järginud TsMS § 389 lg-s 3 sätestatut nõuet, mille kohaselt peab kohus mitme asja arestimisel märkima hagi tagamise määruses iga koormatud asja kohta käiva
rahasumma, mille maksmisel kohtu kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse; 5) on paljasõnalised vastustaja väited selle osas, et M. Stahlhut omab mõju määruskaebuse esitaja suhtes. M. Stahlhut ei ole olnud kunagi määruskaebuse esitaja omanik, juhtorgani liige või muul moel seotud isik. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja ainuomanik ja juhatuse ainuliige Eero Mikenberg seotud M. Stahlhutiga seotud ettevõtetega; 6) ei ole vastustaja hagiavalduses tõendanud Riigikohtu lahendis 3-3-1-1-13 p-s 12 nimetatud ettevõtte ülemineku hindamise peamisi kriteeriume ning hagi tuleks seetõttu jätta rahuldamata. Samuti ei ole ka Nord Mills OÜ enda ettevõtet määruskaebuse esitajale üle andnud ning sõidukid võõrandati turuhinnaga; 7) tuleb käesolev menetlus TsMS § 356 lg 1 alusel peatada kuni tsiviilasja nr 2-12-45828 menetluse lõppemiseni. Tartu Maakohus jättis vastustaja hagi tsiviilasjas nr 2-12-45828 Nord Mills OÜ ja Stahlhut Puit OÜ suhtes rahuldamata, viidates nõude aegumisele. Kuna hagiavalduses esitatud nõue on seotud väidetavalt sama võlasuhtega, ei saaks kohus käesoleva menetluse raames lahendada vaidlust enne tsiviilasja nr 2-12-45828 lahendi jõustumist.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
4.AS Tartu Mill vaidles määruskaebusele vastu Vastustaja vastuväidete kohaselt 1) on hagi tagamise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud. Vastustaja esitatud taotluses sisaldusid kõik TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud andmed. Samuti põhistas vastustaja vastavalt TsMS § 381 lg-le 2 oma taotluses nii oma nõuet kui ka hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid, eelkõige asjaolusid, milliste esinemise tõttu on vastustaja seisukohal, et hagi tagamata jätmine võib muuta kohtuotsuse täitmise raskeks või võimatuks; 2) ei vasta seadusele määruskaebuse esitaja seisukoht, et kuna tegemist on tuvastushagiga, võinuks kohus üksnes esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi. TsMS § 377 lg 3 sätestab, et tagada võib ka tuvastushagi tagada. Menetlusökonoomia seisukohalt ei ole otstarbekas käesolevas menetluses esitada rahalist nõuet kostja vastu. Ettevõtte ülemineku tuvastamisel tekib hagejal õigus pöörata tsiviilasjas nr 2-08-93552 tehtud rahaline kohtuotsus täitmisele ka kostja suhtes. Seega ei ole käesolevas menetluses esitatud nõue laiemas mõttes rahatu; 3) ei ole ainuüksi asjaolu, et määruskaebuse esitaja kinnitab, et AS-i Stahlhut ettevõte talle üle ei läinud, aluseks maakohtu määruse tühistamisel. Arvestades AS-i Stahlhut ja määruskaebuse esitaja omavahelist seotust ning AS-i Stahlhut ja tema üldõigusjärglaste senist pahauskset käitumist, oli vastustajal põhjendatud kahtlus, et käesolevas asjas võib hagi tagamise abinõude mittekohaldamisel muutuda kohtuotsuse täitmine raskendatuks või võimatuks; 4) on ekslik määruskaebuse esitaja seisukoht, et kohus pidanuks hagi tagamise taotluse lahendamisel tuvastama, kas Nord Mills OÜ müüs määruskaebuse esitajale kogu oma masinapargi turuhinnaga või mitte ning võtma arvesse ka seda, et Tartu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-12-45828 teinud otsuse, milles asunud seisukohale, et vastustaja nõue OÜ Nord Mills ja OÜ Stahlhut puit on aegunud. Tsiviilasjas nr 2-12-45828 tehtud otsus on hetkel Tartu Ringkonnakohtu menetluses, st otsus ei ole jõustunud; 5) on tegemist tuvastushagiga, mille puhul ei ole vastavalt TsMS § 383 lg-le 11 põhjendatud tagatist nõuda. Vastustaja on 14-aastase ajalooga ettevõte, kelle aktsiakapital on 8 882 100 eurot, mistõttu määruskaebuse esitajal ei ole mingit põhjust karta, et hagi tagamisega temale
väidetavalt tekkida võivate kahjude sissenõudmine võiks olla mingil viisil raskendatud või võimatu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
6.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist spetsiifilist liiki tuvastushagiga, mille puhul on võimalik kohaldada ka niisuguseid hagi tagamise abinõusid, mis üldjuhul kuuluvad kohaldamisele rahaliste nõuete puhul. Hagi sisuks on tuvastada, et AS-i Stahlhut ettevõte on üle läinud kostjale, s.o OÜ-le Montola. Ettevõtte ülemineku korral tekib üleandja ja omandaja vahel õigusjärglus. Seega soovib hageja käesolevas menetluses sisuliselt selle tuvastamist, et OÜ Montola on saanud AS-i Stahlhut õigusjärglaseks. TsMS § 460 lg 1 järgi kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Otsus kehtib lisaks vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai valduse selliselt, et üks pooltest või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks valdajaks.
7.Tsiviilasjas nr 2-08-93552 on rahuldatud AS-i Tartu Mill hagi AS Stahlhut vastu summas 895 121,12 eurot. Ettevõtte ülemineku tuvastamise korral tekib VÕS § 183 lg 1 järgi solidaarne vastutus ettevõtte üleandja ja omandaja vahel. Kui käesolevas asjas hagi rahuldatakse ning kohus tuvastab, et on toimunud ettevõtte üleminek, siis TsMS § 460 lg 1 alusel kehtiks asjas nr 2-08-93552 tehtud otsus ka praeguse kostja, OÜ Montola, suhtes. Hagejal puuduks vajadus esitada uut rahalist nõuet OÜ Montola vastu eeldusel, et ettevõte on talle üle antud pärast asjas nr 2-08-93552 hagi esitamist. Seega on ringkonnakohtu arvates käesoleva vaidluse olemust arvestades võimalik hagi tagamine ka TsMS § 377 lg 1 järgi, kuna hageja eesmärgiks ei ole üksnes ettevõtte ülemineku fakti tuvastamine, vaid TsMS § 460 lg 1 ja VÕS § 183 lg 1 koostoimes kostjalt rahasumma sissenõudmine. Sellest tulenevalt ei ole nõutav TsMS § 377 lg-s 2 sätestatud tingimuste esinemine, mis võimaldavad hagi tagamise korras vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida vaid juhul, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel.
8.Eeltoodut arvestades on osaliselt põhjendatud määruskaebuses esitatud seisukoht, et kohtuliku pandiõiguse seadmine ja sõidukite arestimine on oma olemuselt niisugused hagi tagamise abinõud, mille rakendamisega võib kaasneda kostjale majanduslik kahju. Kuigi käesolevas asjas on tegemist tuvastushagiga ettevõtte ülemineku fakti tuvastamiseks, on hagi esitamise lõppeesmärgiks kostjalt rahasumma sissenõudmine. Seega tuleks kohtul kaaluda hagi tagamise või tagamise jätkumise tegemist sõltuvaks tagatise andmisest kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks TsMS § 383 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et menetlusökonoomia huvides on käesolevas menetlusstaadiumis põhjendatud jätta maakohtu otsustada, kas teha hagi tagamise edaspidine jätkumine sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Maakohtu määruse tühistamise aluseks ei ole iseenesest asjaolu, et kohus ei seadnud hagi tagamist koheselt sõltuvusse tagatise andmisest.
9.Lisaks on õige ka määruskaebuses märgitu, mille kohaselt ei ole maakohus järginud TsMS § 389 lg-s 3 sätestatut. Mitme asja arestimisel tulnuks märkida iga koormatud asja kohta käiv rahasumma, mille maksmisel kohtu kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse. Samas ei ole ka nimetatud asjaolu iseenesest hagi tagamise määruse tühistamise aluseks. OÜ-l Montola on jätkuvalt võimalus nõuda seda kohtult ka hiljem (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 p 18). Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus käesoleval juhul hagi tagamise abinõude valikul rikkunud TsMS 378 lg-s 4 sätestatut, mille kohaselt hagi tagamiseks valitud vahend ei tohi piirata isikut rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Hagi tagamise korras kohtuliku kommertspandi seadmist saab pidada kostjat vähem koormavaks abinõuks kui oleks kostja pangakontode arestimine. Kostjale kuuluvate sõidukite arestimine ja nende käsutamise keelamine ei takista kostjal sõidukite kasutamise jätkamist. Kostjal on õigus esitada taotlus ühe hagi tagamise abinõu asendamiseks teisega TsMS § 386 lg 1 alusel. TsMS § 386 lg 2 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel, hagi tagamise tühistada.
10.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust määruskaebuses esitatud seisukoht, et maakohus ei ole analüüsinud kõigi võimalike ettevõtte üleminekule viitavate kriteeriumide esinemist, millele viidatakse Riigikohtu lahendi 3-3-1-1-13 p-s 12. Hagi tagamise menetluses on võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust (vt TsMS § 371 lg 2 p 1). Maakohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et hageja väidete õigsust eeldades saab hagi esitamist pidada lubatavaks. Kõigi konkreetsete kriteeriumide esinemist või mitteesinemist tuleb kohtul hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Ringkonnakohus ei anna hinnangut ka kostja seisukohale, et käesolevas asjas tuleks menetlus TsMS § 356 lg 1 alusel peatada kuni tsiviilasjas nr 2-12-45828 menetluse lõppemiseni, kuna nimetatud seisukoht ei ole seotud määruskaebuse lahendamisega.
11.Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud kulud jaotab maakohus asja sisulisel läbivaatamisel.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.