Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.11.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-39941
Tsiviilasi
OÜ Kaefer hagi Termoisolatsioonide OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
107 435,27 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.05.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Termoisolatsioonide OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Kaefer (registrikood 10375250, asukoht Pärnu mnt 463, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kostja Termoisolatsioonide OÜ (registrikood 10427544, asukoht Türi 9, Tallinn), lepinguline esindaja Anastassia Stalmeister
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Muuta Harju Maakohtu 09.05.2013 otsuse resolutsiooni sõnastuse osas ja sõnastada resolutsioon järgnevalt: 1.1 Rahuldada hagi. 1.2 Mõista kostjalt Termoisolatsioonide OÜ-lt (registrikood xxxxxxxxxx) hageja OÜ Kaefer (registrikood xxxxxxxxx) kasuks välja 121 801 ( ükssada kakskümmend üks tuhat kaheksasada üks) eurot ja 57 senti, millest 36 041,46 eurot on põhivõlgnevus Auvere õlitehase autoestakaadi objekti lepingu alusel ja 73 004,08 eurot on põhivõlgnevus Ahtme 100MW katlamaja objekti lepingu alusel ning 12 756,03 eurot on mõlema lepingu alusel hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
1.3 Mõista kostjalt Termoisolatsioonide OÜ-lt (registrikood xxxxxxxx) hageja OÜ Kaefer (registrikood xxxxxxxx) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (05.10.2012) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras Auvere õlitehase autoestakaadi objekti lepingu põhinõude summat 73004,08 eurot kuni nimetatud põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Termoisolatsioonide OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja asjaolud
1.OÜ Kaefer esitas 04.10.2012 hagi Harju Maakohtusse Termoisolatsioonide OÜ vastu võla ja viivise saamiseks.
2.12.07.2010 sõlmisid hageja ja kostja isolatsioonitööde tegemiseks alltöövõtulepingu Ahtme katlamaja objektil. Ahtme objekti tööde mahtu suurendati esialgse lepinguga võrreldes 2011.a mais. 16.05.2011 koostas hageja akti teostatud tööde kohta. 26.05.2011 aktiga anti kostjale üle lisatööd. 01.06.2011 esitas hageja kostjale Ahtme objekti lõpparve nr 41 ja koondtabeli 73 004,08 euro saamiseks. Lepingu p-s 5 ettenähtud 30päevane maksetähtaeg saabus 01.07.2011, kuid kostja arvet ei tasunud.
3.04.10.2010 sõlmisid pooled alltöövõtulepingu Auvere õlitehase autoestakaadil tehnoloogiliste torustike isoleerimistööde tegemiseks. Tööde mahud täpsustati 2010.a oktoobri lõpuks. Auvere objekti tööde maht suurenes samuti lisatööde tõttu. Lisatööd mõõtis hageja üle 26.04.2011 ning seejärel mõõdeti need üle kolmepoolselt koos peatöövõtjaga 20.05.2011. Kostja esitas Auvere õlitehase autoestakaadil tehtud tööd peatöövõtjale APL Production vastuvõtmiseks 31.05.2011. Samas soovis kostja, et hageja esitaks talle oma tööde eest arve väiksemas summas, millega hageja ei nõustunud. Auvere õlitehase objekti tööd esitas hageja kostjale vastuvõtmiseks 30.05, 01.06 ning 13.06.2011. Kostja tööde eest ei tasunud.
4.Ahtme alltöövõtulepingu p 4 ja Auvere õlitehase alltöövõtulepingu p 7 järgi pidi kostja tehtud tööd aktsepteerima või kirjalike põhjendustega tagasi lükkama 3 tööpäeva jooksul töö või selle etapi lõppemisest, vastasel korral loetakse tööd vastuvõetuks. Kostja andis ise töö tellijatele üle ja see võeti kasutusse. Ahtme katlamaja avati 01.03.2011, Auvere õlitehase autoestakaadi üleandmine kostja peatöövõtjale toimus
31.05.2011. Kostja vastuväiteid töödele 3 tööpäeva jooksul ei esitanud, tööd tuleb seetõttu lugeda vastuvõetuteks.
5.Ahtme katlamajas tehtud tööde eest on tasumata viimane 31.05.2011 esitatud arve nr 41 - 73 004,08 eurot. Arve 30 päevane maksetähtaeg saabus 01.07.2011 ja kostja oli arve tasumisega viivituses alates 02.07.2011 - 04.10.2012, s.o 462 päeva. Seadusjärgse määra alusel on sissenõutavaks muutunud viivis on 7484,42 eurot.
6.Auvere õlitehase autoestakaadi tööde eest on tasumata kokku 36 041,46 eurot. Kostja tasus osaliselt arved nr 38, 44, 50. 14.06.2011 esitatud arve nr 51 - 27 600 eurot jättis kostja tasumata. 04.10.2010 lepingu p 8 järgi oli viivise määraks 0,15% tasumata maksetelt päevas, kuid mitte üle 10 % makse summast. Kostja on arvete tasumisega viivitanud üle aasta, mistõttu tegelik viivise summa ületab 10%. Hageja nõudis kostjalt viivise väljamõistmist iga arve tasumata summa jääki arvestades. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 5271,61 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei sõlminud Ahtme katlamaja objektil lisatööde tegemise kokkulepet hagejaga. Listöid tellis AS Napal. Tööde korraldamine kohapeal ja objekti juhtimine jäi kostja õlule. Hageja arve oli ebaõigesti koostatud ja kostja ei saanud seda aktsepteerida. Ahtme objekti lepingu p 3 järgi tuli tellija poolt tarnitud materjalide ja teostatud tööde maksumust vähendada vastava töö osa maksumusest. Seega oli hagejal õigus küsida tasu ainult nende tööde ja materjalide eest, mis olid tema enda poolt tehtud või tarnitud. Kostja poolt teostatud tööde ja tarnitud materjalide võrra tuli hagejale makstavat tasu vähendada. Tasu saamiseks tuli hagejal esitada konkreetsed kalkulatsioonid, millest nähtuks, kui palju hageja tegi ja mis oli tema kulu objektiga seoses. 02.01.2013 saatis kostja hagejale arve nr 41 mitteaktsepteerimise kirja. Vastuväide arvele on esitatud juba 03.06.2011 ehk 3 päeva jooksul ja tähtaegselt.
8.Kostja 31.05.2011 arvest nähtub, et Ahtme objektil oli kostja tehtud tööde ja materjalide maksumuse kogusummaks 37 984,80 eurot. Selle summa osas on kostjal õigus vähendada hagejale makstavat tasu. Seega väheneks hageja nõue 35 019,28 euroni. Kui arve ei ole aluseks töövõtja tasu vähendamiseks, taotles kostja alternatiivselt tasaarvestuse kohaldamist VÕS § 197 lg 1 ja lg 2 alusel. Kostja poolt tehtud töid Ahtme objektil tõendavad tema töötajate tunnitabelid. AS-i Napal 12.03.2013 kinnituskiri tõendab, et Ahtme objektil tegi töid ka kostja. Esimese astme kohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 09.05.2013 otsusega hagi ja menetluskulud jättis kostja kanda.
10.Pooled vaidlesid selle üle, kas ja millises ulatuses peab kostja hagejale teostatud tööde eest tasuma. Hageja väitis, et Ahtme katlamaja objektil suurendati esialgselt kokku lepitud tööde mahtu. 16.05.2011 aktiga anti kostjale üle lepingulised tööd ja 26.05.2011 aktiga lisatööd. 01.06.2011 esitas hageja kostjale Ahtme objekti koondtabeli ja lõpparve 73 004,08 euro saamiseks. Poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu p 4 järgi pidi kostja tööd kas aktsepteerima või kirjalike põhjendustega tagasi lükkama 3 tööpäeva jooksul alates töö või selle etapi lõppemisest ning vastasel korral loetakse tööd vastuvõetuks. Kuna kostja kirjalikke vastuväiteid ei esitanud, tuleb tööd lugeda vastuvõetuteks.
11.VÕS § 637 lg-test 3 ja 4, §-st 638 ja § 644 lg-test 1, 2 ja 3 tuleneb, et töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumisel omab määravat tähendust see, kas tellija on tööd vastu võtnud või kas ta pidi need vastu võtma. Tellijal on omakorda kohustus õigeaegselt ja nõuetekohaselt töövõtjat teavitada nendest puudustest töödes, milliste tõttu ta töid vastu ei võta. Õigeaegse ja nõuetekohase teavitamata jätmise korral kaotab tellija õiguse puudustele tugineda. VÕS § 635 lõikest 1 tuleneb, et töövõtulepinguga kohustub üks
isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
12.Poolte vahel 12.07.2010 allkirjastatud isolatsioonitöö alltöövõtulepingust nähtub, et töö sisuks (lepingu p 1) oli torustike mahutite ja seadmete isoleerimine koos materjalidega valmis kujul vastavalt töömahtude ja hindade tabelile, mis oli lepingu lisaks 1. Töö maksumus tuli kalkuleerida järelmõõtmise protokolli alusel vastavalt lepingu p-le 3. Samuti nägi lepingu punkt 3 ette, et tellija poolt tarnitud materjalide ja teostatud tööde maksumuse võrra vähendatakse vastava töö osa maksumust. Kuidas vähendamine teostatakse ning kes või kuidas vastavat vähendamist arvestab, leping ei reguleerinud. Lepingu p 4 nägi ette, et teostatud tööde üleandmiseks koostatakse järelmõõtmise protokoll, mille allakirjutamise või e-maili teel aktsepteerimise hetkest tellija poolt loetakse töö või selle etapp vastuvõetuks. Tellija oli lepingu järgi kohustatud tehtud tööd aktsepteerima või koos kirjalike põhjendustega tagasi lükkama 3 tööpäeva jooksul töö või selle etapi lõppemisest, vastasel korral loetakse töö vastuvõetuks. Lepingu lisa 1 järgi oli tööde maksumuseks 860 000 krooni.
13.16.05.2011 saatis kostja juhatuse liige hagejale e-kirja koos tabeliga, milles teatas, et saadab kooskõlastatud tööde lisamahtude „numbri“. Saadetud tabeli kohaselt oli lisamahtude maksumuseks 15 300 eurot. Kostja esindaja e-kirjast võib seega järeldada, et kostja kooskõlastas lisatööde maksumuse tema saadetud arvestuse ulatuses. Eelnevalt on kostja 04.11.2010 saatnud hagejale e-kirja, milles ta teatas, et arvestab kokku Ahtme objekti planeeritud kulud ning lisatööde kulud. 17.11.2010 saatis kostja hagejale e-kirja, milles edastas teadmiseks AS-ile Napal kui tellijale saadetud hinnapakkumise. 18.11.2010 kostja poolt hagejale saadetud e-kirjas kinnitas kostja, et ta tegi oma korrektuurid üldisesse lisatööde nimekirja, mille ta hagejale saadab. Kostja koostatud lisatööde arvestus oli e-kirjale lisatud. Lisatööde arvestus oli pealkirjastatud kui „Termoisolatsioonide OÜ Ahtme tipukatlamaja pakutud lisatööd“. Teistkordselt saatis kostja hagejale lisatööde arvestuse e-kirjaga 22.11.2010.
14.Asjas kogutud tõenditest nähtus, et kõik hinnapakkumised Ahtme objekti tellijale AS-ile Napal tegi kostja. Kohus luges tõendatuks, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud alltöövõtuleping Ahtme katlamaja objektil tööde tegemiseks ning täiendavalt lepingus toodud töödele leppisid pooled kokku lisatööde tegemises. Kostja on selgesõnaliselt oma e-kirjades lisatööde mahu kooskõlastanud ning sellest hagejale teatanud. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks lisatööde kokkuleppe sõlminud AS-iga Napal. Lisatööde kokkulepe sõlmiti hageja ja kostja vahel. Kuivõrd leping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel, on alusetud kostja väited, mille kohaselt oleks hagejale pidanud lisatööde eest tasuma AS Napal.
15.Kohus leidis, et tööd tuleb lugeda nii lepingulises mahus kui ka lisatööde mahus kostja poolt vastuvõetuteks. Hageja e-kirjast kostjale 18.05.2011 nähtus, et hageja saatis kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille palus allkirjastatult tagastada. Akt kannab 16.05.2011 kuupäeva. 26.05.2011 saatis hageja kostjale lisatööde akti ning palus kostjal see allkirjastada või saata keeldumise korral koos põhjendustega 3 tööpäeva jooksul tagasi. 01.06.2011 saatis hageja kostjale veel ühe e-kirja, millega koos saatis lisatööde ja põhitööde rahalise maksumuse arvestuse ning arve nr 41. Arvestuses oli märgitud, millises ulatuses on kostjale varem arveid esitatud ning millises on esitamata. Samuti, et mahtude suurenemisest tulenevalt on tööde maksumus suurenenud 15 300 euro võrra ehk sama summa võrra, mis sisaldus kostja 16.05.2011 lisatööde mahu kooskõlastuses. Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks lepingu p-s 4 ettenähtud aja jooksul ehk kolme tööpäeva jooksul pärast 16.05.2011 ja 26.05.2011 aktide saamist teatanud hagejale, mis põhjustel ta töid vastu ei võta.
16.Kostja teatas vastuseks üksnes hageja arvele 03.06.2011, et ta ei ole arvega nõus. Kostja saatis hagejale ka kirja, milles tegi ettepaneku annulleerida arve nr 41, kui kahepoolselt kooskõlastamata ning mittevastav tegelikult tehtud töödele. Kirjas ei ole märgitud selle
koostamise kuupäeva. Samuti esitas kostja tõendina hagejale adresseeritud kirja, millest ei nähtu selle koostamise ega saatmise kuupäeva. Kiri peaks endast kujutama arvestuse aluseid Ahtme objekti kulude kohta, kuid sellest ei ole võimalik selgelt järeldada, millistes summades oli kostja valmis aktsepteerima hageja töid, millistes mitte ning millises summas või mahus on kostja ise objektil tööd teinud. Asjas kogutud tõenditest ei nähtunud, kas antud pöördumine on kunagi hagejale saadetud.
17.Kohus leidis, et vastuväidete esitamine arvele nr 41 ei asenda kostja kohustust nõuetekohaselt ja õigel ajal reageerida tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele. Kuivõrd kostja ei esitanud lepingus ettenähtud aja jooksul vastuväiteid tööde vastuvõtmise aktidele, aktsepteeris kostja teostatud töid aktide ulatuses. Arve kujutab endast üksnes raamatupidamislikku dokumenti, mis iseenesest ei loo õigusi ega kohustusi. Kuivõrd kostja ei vaidlustanud tööde akte lepingukohaselt ega õigeaegselt, on kostja kohtumenetluse ajaks minetanud VÕS § 644 lg 3 alusel oma õiguse tugineda sellele, et aktid väidetavalt ei kajastanud tegelikult hageja poolt teostatud tööde mahtu. Kostja ei tõendanud ega väitnud, et ta vaidles tööde üleandmise aktidele õigeaegselt vastu põhjusel, et need ei kajastada hageja poolt tegelikult tehtud tööde ulatust. Sisuliselt võttis kostja 20.02.2013 istungil omaks, et tööd on tehtud.
18.Kohus leidis, et kostja väited, mille kohaselt oli kostjal õigus vähendada tasumisele kuuluvaid summasid tema enda poolt objektil tehtud tööde ja sinna tarnitud materjalide võrra, on jäänud tõendamata. Kostjal on jäänud tõendamata ja põhistamata, millest tulenevalt on tal õigus esitada hageja vastu tasaarvestuse avaldus VÕS § 197 lg 1 alusel. Hagiavaldusele vastu vaidlemisel võis kostja esitada menetlusliku tasaarvestuse avalduse, kuid selline avaldus peab olema tõendatud. Lisaks olid kostja väited vastuolulised – ühest küljest väitis kostja, et lisatööde eest ei pidanudki tema hagejale tasuma, millest tulenevalt ei peaks hagejal olema kostja vastu nõuet, mida viimane tasaarvestab. Teisest küljest olukorras, kus kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse vaid 37 984,80 euro suuruses summas, jääb selgusetuks, mille alusel vaidles kostja vastu ülejäänud hageja nõudele.
19.Kostja esitas hagejale 31.05.2011 arve 37 984,80 eurot Ahtme objekti materjalide, tööde ja tööde organiseerimise eest. Kohus leidis, et ainuüksi antud arve ei tõenda, et kostja teostas objektil reaalselt töid ja tarnis sinna materjale 37 984,80 euro ulatuses. Redford Grupi tunnitabelist ei nähtunud, kes on objektil tegelikult töid teinud, kas kostja või Redfor Group ja milline seos on sellel tõendil hageja esitatud nõudega kostja vastu. Kostja töötajate töötundide arvestusest Ahtme objektil ei nähtu töötajate allkirju. Tundide arvestused on koostatud 2010.a novembris ja detsembris, 2011.a jaanuaris ja veebruaris. Kas tegemist on hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus märgitud töödega või mingite muudet töödega, ainuüksi töötundide arvestusest järeldada ei ole võimalik. Kostja jättis Ahtme objektil teostatud tööde eest tasumata üksnes viimase arve nr 41. Arved, mis olid esitatud varasemate perioodide eest, oli kostja juba tasunud ning selle üle vaidlus puudus.
20.30.07.2010 taotlusest, milles kostja palus sissepääsu luba Ahtme objektile oma töötajatele ei nähtu, kellele see on adresseeritud. Taotlusest ei saa järeldada, millises mahus kostja ise Ahtme objektil lepingulisi töid tegi. Kostja pöördus 11.03.2012 tellija AS Napal poole ja soovis saada kommentaari selle kohta, kas kõik tööd objektil tegi ära hageja. AS Napal vastas 12.03.2013 vastanud, et kostja oli objektil tema alltöövõtja, kes teostas objektijuhtimist, teostas reaalselt isoleerimistöid ning kaasas osadel töödel omakorda alltöövõtja Kaefer OÜ.
21.AS-i Paroc arvetest võib järeldada, et need on kostjale esitatud ehitusmaterjalide eest, kuid milline seos on arvetel praeguse vaidlusega, ei nähtu. Vaid ühe arve osas on märgitud kliendi ehk kostja asukohaks Kohtla-Järve. Kas arved on tasutud ning kas arvete alusel ostetud materjale kasutati Ahtme objektil või mõnel muul objektil, ei nähtu.
22.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud Ahtme objektil tööde tegemist ja materjalide tarnimist 37 984,80 euro suuruses summas. Lepingu järgi ei olnud hagejal kohustust koostada kalkulatsioonid, milles oleks tal tulnud arvesse võtta kostja tehtud tööd objektil. Hageja esitas kostjale aktid ja arve üksnes nende tööde eest, mida ta objektil reaalselt ise tegi. Kui kostja leidis, et hageja teostas objektil töid reaalselt väiksemates mahtudes, oleks kostjal tulnud 3 tööpäeva jooksul alates aktide esitamisest tööde vastuvõtmisest motiveeritult keelduda. Kostja ei tõendanud Ahtme objektil enda poolt 37 984,80 euro suuruses summas tööde tegemist. Millisel õiguslikul alusel vaidles kostja vastu ülejäänud hageja nõudele, kostja vastuväidetest ei nähtu.
23.Auvere õlitehase autoestakaadi lepingu puhul väitis hageja samuti, et esialgne tööde maht suurenes lisatööde võrra. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, mille kohaselt oli Auvere õlitehase autoestakaadi lisatööde osas hagejal leping sõlmitud APL Production AS-iga, mitte kostjaga.
24.Hageja ja kostja vahel 04.10.2010 alla kirjutatud lepingu B-918-APL/10 kohaselt pidi töö sisaldama torustike isoleerimist valmis kujul Auveres vastavalt SWECO Projekt AS poolt koostatud põhiprojekti mahtudele. Tööde maksumus ilma käibemaksuta pidi lepingu p 4 järgi olema 1 623 100 krooni. Lepingu p 5 nägi ette, et töö käigus teostatakse järelmõõtmine, mille tulemuste erinevuse korral lisas 1 toodud mahtudest korrigeeritakse vastavalt töö maksumust. Lepingu p 7 nägi ette, et tellija on kohustatud tehtud tööde akti aktsepteerima või koos põhjendustega tagasi lükkama 3 tööpäeva jooksul, vastasel korral loetakse tööd vastuvõetuks.
25.Kostja esindaja saatis hagejale 21.10.2010 e-kirja estakaadi arvutuslike mahtudega. 22.10.2010 e-kirjas teatas kostja muudatustest. Kirjale oli lisatud töömahtude arvestus koos rahalise maksumusega. 23.05.2011 e-kirjas märkis kostja esindaja muuhulgas lisatööde ülevaatamisest ja tegi kokkuvõtte. E-kirjale oli lisatud isolatsiooni mahtude mõõdistuse tabel ja protokoll. Mõõdistuste tabel oli koostatud 20.05.2011 ning allkirjastatud hageja, kostja ja APL Production AS-i esindaja poolt. Kohus leidis, et viidatud e-kirjadest tulenes, et kostja nõustus lisatööde tegemisega hageja poolt ja kinnitas tööde sobivust.
26.01.06.2011 saatis hageja kostjale tööde vastuvõtmise akti. E-kirjas hageja märkis, et ootab allkirjastatud akti kostjalt tagasi. 01.06.2011 e-kirjas kostja teatas, et saatis akti Oile (APL Production AS-i esindajale) kooskõlastamiseks. Kostja märkis, et pärast tuleb arve teha akti summa miinus 5% lepingu mahust (makse tähtaeg 30 p). 5% lepingu summast (garantii) makse tähtaeg kuni garantiiaja lõpuni 2013 (2074,25 + KM). Hageja teatas, et leping selliseid mahaarvamisi ette ei näe. Akti saamisel ei ole kostja teostatud tööde mahule või kvaliteedile vastu vaielnud.
27.Pärast aktide edastamist toimus hageja ja kostja vahel 07.06. - 13.06.2011 e-kirjade vahetus. Hageja on selgitanud, et töö alguses esitatud pakkumine tuleks aluseks võtta ja võrrelda seda mõõtmiste tulemustega. Hageja selgitas, et saatis oma mahud 30.05.2011 ja ta ootab sellele kostja põhjendatud vastuväiteid hiljemalt 10.06.2011. Vastuväiteid kostja ei esitanud, vaid leidis, et hageja peaks otse suhtlema peatellija APL Production AS-i esindajaga. Hageja selgitas seepeale kostjale oma 13.06.2011.a e-kirjas, et hageja jaoks on antud objektil tellijaks kostja. Hageja märkis, et kuivõrd kostja ei ole esitanud põhjendatud vastuväiteid, saadab hageja kostjale arve. Kostja vastas hagejale omakorda 13.06.2011, et lisatööd on hageja ja APL Production AS vaheline asi. Hageja vastas sellele veel kord, et temalt on töid tellinud kostja, kes ei ole tööde mahtusid vaidlustanud. Kostja teatas hagejale, et ta ei aktsepteeri ühtegi hageja arvet, kuni „pole tellija (APL) allkirjad summadel all“. Kostja on samuti teatanud: „Sinu arvutatud arvud peab APL aktsepteerima“. Seega asus kostja mitu päeva pärast tööde üleandmisevastuvõtmise akti edastamist väitma, et teostatud lisatööde eest peaks hagejale tasuma
APL Production AS. Sisulisi vastuväiteid tööde mahule või kvaliteedile kostja ei esitanud.
28.APL Production AS juhatuse liige Dmitri Kljutšnikov kinnitas, et isolatsioonitööd Eesti Energia Õlitööstuse AS-i autoestakaadil olid Termoisolatsioonide OÜ poolt täies mahus teostatud ja tellija poolt vastu võetud. Seega oli APL Production AS-ile töövõtjaks kostja, mitte hageja.
29.Kostja on kohtule esitanud 2011.a märtsis ja veebruaris hageja ning APL Production AS vahel allkirjastatud muudatus- ja lisatööde tellimuse lehed, mille kohaselt on õlilaos teostatud peamiselt lammutustöid, kuid selgusetuks jääb antud dokumentide seos hageja nõudega kostja vastu. Esitatud tõenditest ei nähtu, et nende tellimislehtede alusel oleks hageja teinud APL Production AS-le neid lisatöid, millised olid kajastatud 01.06.2011 kostjale saadetud lisatööde aktis või kolmepoolselt allkirjastatud lisatööde mõõdistuste protokollis.
30.Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule allkirjastamata 16.05.2011 koosoleku memo. Memos on märgitud, et lisatöödena käsitletakse töömahtusid, mida ei olnud märgitud põhiprojektis, kuid mille APL objektil tööde käigus suusõnaliselt tellis. Memos on märgitud, et poolte kokkuleppe kohaselt teeb hageja APL-le uute tööde suhtes pakkumise, millele lisatakse Auvere õlitehase objekti lisatööd summas 21 727 eurot.
31.Tunnistajana üle kuulatud APL Production AS projektijuht O N kinnitas, et Auvere õlitehase objektil oli APL Production AS alltöövõtjaks kostja ning hageja oli omakorda kostja alltöövõtja. APL Production AS-il oli lepinguline suhe ainult kostjaga. Kõik tööd tehti tunnistaja sõnul valmis. Kohtumisel hageja esindajatega 16.05.2011 tunnistaja küll osales, kuid ta ei olnud nõus kohtule esitatud memo sisuga, sest selles kajastusid kohustused ja summad, mida APL Production AS oleks pidanud hageja ees kandma. Tööde teostamise käigus tekkisid lisamahud ning kuidas kostja nende osas hagejaga kokku leppis, seda tunnistaja ei teadnud. Kõik isolatsioonitööd tegi APL Production AS jaoks ära kostja ning tööde eest tasumine toimus ainult kostja kaudu.
32.Seega tulenes tunnistaja ütlustest, et objekti tellija APL Production AS jaoks oli lepingupartneriks ja töövõtjaks objektil kostja. Kuivõrd asjas kogutud tõenditest nähtus, et kostja leppis lisatööde mahtude osas hagejaga kokku, ei vaidlustanud lisatööde reaalselt teostamist aktides toodud mahus ega esitanud hagejale tööde mahu või kvaliteedi osas nõuetekohaselt ühtegi pretensiooni, tuleb kostjal täita oma lepingulised kohustused hageja ees VÕS § 76 lg 1 alusel.
33.Lisaks põhinõuetele esitas hageja kostja vastu viivisenõuded. Kostja ei esitanud eraldiseisvaid vastuväiteid hageja viivise nõuetele ega viivise summa arvestusele. Kohus leidis, et hageja põhinõuded kostja vastu tuleb rahuldada, mistõttu kuuluvad rahuldamisele ka viivisenõuded - hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 12 756,03 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (05.10.2012) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 73 004,08 eurot kuni selle täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus
34.Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas Ahtme ja Auvere objektidega seotud nõuded 107 435,27 euro ulatuses ja osas, millega kohus rahuldas vastustaja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude. Apellant tunnistas esimese astme kohtus nõudeid kokku 14 366,30 euro ulatuses.
35.Kostja leiab, et maakohtu otsus on vastuoluline. Otsuse resolutsioonis rahuldas kohus vastustaja nõude Ahtme objektiga seoses 36 041,46 euro ja Auvere objektiga seoses 73 004,08 euro ulatuses. Kohtuotsuse kirjeldavas osas räägib kohus aga Ahtme objekti nõudest 73 004,08 eurot ja Auvere objekti osas nõudest 36 041,46 eurot.
36.Maakohus leidis otsuses, et alusetud on kostja väited, mille kohaselt oleks hagejale lisatööde eest Ahtme objektil pidanud tasuma AS Napal. Apellant leiab, et on õige, et lisatööd tellis AS Napal, kuid vaidlusaluse arve nr 41 osas ei oma nimetatud asjaolu mingit tähtsust. Kostja on viidanud hoopis asjaolule, et Auvere objekti osas oli otseseks tellijaks kolmas isik ehk APL Production AS. Seega ajas maakohus segamini nii objekte kui erinevate objektide osas esitatud tõendeid ja vastuväiteid.
37.Vastuolu on kohtu järeldustes, et lepinguliste tööde maksumus oli 860 000 krooni (54 964,02 eurot). Kohus järeldas, et lisatööd olid 15 300 euro ulatuses kooskõlastatud, seega oleks kohtuotsuse järgi kogu objekti maksumus kõigest 54 964,02 + 15 300= 70 264,02 eurot. Kohus viitas hageja 01.06.2011 e-kirjale ja selle lisadele, millel on märgitud, millises ulatuses oli kostjale varem arveid esitatud ja mis ulatuses veel esitamata. Selle lisa järgi on kostja hagejale tasunud 80 745,98 eurot. Hageja väljastas viimase arve summas 73 004,08 eurot, mis tähendab, et kogu objekti maksumus pidi justkui olema 153 750,06 eurot. Seega on kohtuotsus nõudesumma osas vastuoluline.
38.Kostja ei nõustu kohtu järeldustega, et AS-i Paroc arvetest ei nähtu seos praeguse vaidlusega. Arvetel on märgitud tarne objekt, ehk 12.07.2010 alltöövõtulepingu objekti aadress, arved on väljastatud alltöövõtulepingu kehtivuse ajal. Asjaolu, et kostja on objektil töid teinud, kinnitas ka hageja lepinguline esindaja. Seega näitavad nimetatud arved üheselt, et nende alusel on kostja Ahtme objektile tellinud materjale ja tasunud vähemalt 6374,60 euro ulatuses.
39.Hageja poolt ei ole Ahtme objekti osas kohtule ühtegi järelemõõtmise protokolli esitatud. Kostja aga esitas kohtule mitmeid tõendeid selle kohta, et ta on objektil töid teinud, mille võrra pidi lepingu järgi vähendama vastava töö osa maksumusest. Kohus ei ole ühtegi kostja vastavat tõendit arvesse võtnud. Hageja ei ole kostja kalkulatsioonidele vastuväiteid esitanud. Kostja poolt esitatud tabelitest nähtub, kui palju tööd protsentuaalselt on tehtud kostja ja kui palju hageja poolt, milline on tööde maksumus, kulu ja palju on sellest hageja arveid väljastanud. Töötajate tööaja arvestusest, millel on märgitud kas objekt – Ahtme või tellija – Napal, nähtub üheselt, et tegemist on Ahtme objektil teostatud töödega.
40.Hageja nõuab seoses Auvere objektiga apellandilt 36 041,46 eurot. Kostja poolt kohtule esitatud 16.05.2011 koosoleku memo kohaselt kinnitas hageja esindaja, et ei loobu oma nõudest, mis on esitatud läbi Termoisolatsioonide OÜ ja hageja jaoks on üksnes oluline, kas APL tasub selle eest või mitte. Tunnistaja O N kinnitas, et nimetatud summa on hageja kahju seoses hageja enda poolt kulude vale kalkuleerimisega. Hageja ettevõtlusriski eest ei vastuta peatellija ega kostja. Peatellija oli nõus antud olukorras hagejat abistama ning hagejale tehti ettepanek, et võimalusel hakkab hageja teostama teisi töid peatellija tulevastel objektidel. Maakohus ei arvestanud ka asjaoluga, et hageja on pahatahtlikult kirjutanud põhitööd lisatöödeks ja väljastanud arved nn lisatööde eest, mis tegelikult on lepingus märgitud põhitöödega kaetud.
41.Hageja ei selgitanud, mis alusel ta tühistas kostja poolt esitatud kreeditarve nr 86 või kas sellest on hagejat teavitatud. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et arve on tühistatud õiguslikul alusel.
42.Maakohus rikkus otsuse tegemisel VÕS § 29. Hageja väitel on ta kostjale esitanud arved üksnes nende tööde eest, mida ta objektil reaalselt ise tegi. Poolte ühine tahe lepingu sõlmimisel oli teostada töö, kalkuleerida selle maksumus järelmõõtmise protokolli alusel ja sellest lähtuvalt otsustada, kui palju peab kostja hagejale maksma. Tehtud tööde kohta ei ole kohtule Ahtme objekti osas ühtegi järelmõõtmise protokolli esitatud, mille alusel oleks pidanud kalkulatsiooni tegema ja arve väljastama. Arvel nr 41 ei ole adekvaatselt kajastatud hageja poolt tehtud tööde maksumust. Tegelikult on arve lõppsumma, mis katab kogu objekti maksumuse, arvestamata kostja enda poolt tehtud osa. Kohus ei ole põhjendanud, miks on hagi rahuldatud kogu ulatuses, arvestamata poolte tegeliku tahtega.
43.Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS § 197. Vaidlust ei olnud selle üle, et pooled tegid objektil töid. Kohus jättis põhjendamatult tasaarvestuse avalduse kogu ulatuses rahuldamata.
44.Kostja esitas oma vastuväite viiviste arvestuse osas ja märkis, et viivised ei ole täies ulatuses põhjendatud, kuna hageja on ise tekitanud olukorra, kus kostja ei saanud oma lepingulist kohustust täita. Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 101 lg 3. Vastustaja seisukoht
45.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohtu põhjendused
46.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus hagi rahuldamiseks on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus muudab otsuse resolutsiooni üksnes selles sisalduva ebatäpsuse tõttu. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
47.Maakohus on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti ega ole rikkunud menetlusnorme. Hageja tasunõue põhineb töövõtulepingul. Hageja on oma kohustused kostja ees täitnud, kuid kostja on selle eest tasunud üksnes osaliselt. Kohus on lähtunud nii asjakohastest üldosa kui töövõtulepingut reguleerivatest erinormidest. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses täpsustanud, milles seisneb õigusnormide ebaõige kohaldamine ning kuidas võisid need kaasa tuua ebaõige otsuse.
48.Maakohtu otsus ei ole vastuoluline. Maakohus rahuldas hagi täies ulatuses ja mõistis kostjalt välja põhinõude summas 109 045, 54 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 12 756, 03 eurot, s.o kokku 121 801, 57 eurot. Maakohus on aga ekslikult, märkides, millest põhinõue koosneb, vahetanud ära objektide nimed. Selle ebatäpsuse saab ringkonnakohus ära parandada resolutsiooni muutmisega.
49.Põhjendavas osas ei ole kohus objekte segamini ajanud ja on käsitlenud erinevate objektide suhtes esitatud tõendeid ja faktilisi asjaolusid õigesti. Mõlema objekti puhul ei olnud pooltel sisulist vaidlust selles, et tööd, sealhulgas lisatööd, on faktiliselt teostatud. Vaidlus oli selles, kes nende lisatööde eest peaks tasuma. Kostja esitab apellatsioonkaebuses kontekstist välja rebitud väiteid ja asjasse mittepuutuvaid arvutusi. Maakohus tugines konkreetsetele tõenditele, on oma järeldusi põhjendanud ja kostja väidetele vastanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtul tõendeid teisiti hinnata, kui seda tegi maakohus.
50.Ahtme katlamajaga seonduvalt saatis hageja kostjale 16.05.2011 kooskõlastamiseks lisamahtude suurused; 18.05.2011 edastas hageja kostjale allkirjastamiseks akti nr 01, mida kostja ei ole allkirjastatult tagastanud; 26.05.2011 edastas hageja kostjale lisatööde akti koos palvega akt koos allkirjaga või keeldumisel koos põhjendusega tagastada 3 tööpäeva jooksul, mida kostja ei ole samuti tagastanud; 01.06.2011 on kostjale edastatud tabel, kust nähtuvad detailsed tööde arvestused, laekumised ja veel tasumata summad koos arvega, millel kajastus lõplikult tasumata summa.
51.Asjaolu, et kostja ei ole omapoolse allkirjaga üleandmise-vastuvõtmise akte hagejale tagastanud, ei tähenda, et kostjal puuduks kohustus reaalselt tehtud töö eest tasuda. 12.07.2010 lepingu p 4 kohaselt on tellija kohustatud tehtud tööd aktsepteerima või koos kirjalike põhjendustega tagasi lükkama 3 tööpäeva jooksul töö lõppemisest, vastasel korral loetakse töö vastuvõetuks. Sama tuleneb VÕS §-st 638, mis sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu. Kohus on
põhjendatult osundanud, et kostja ei ole lepingus sätestatud tähtaja jooksul sisulisi vastuväiteid esitanud.
52.Asjaolu, et lisatööd tulenevad hageja ja kostja vahelisest lepingust ja neid ei ole hagejalt tellinud peatellija AS Napal, tuvastas maakohus järgmiste tõendite hindamisel: 04.11.2010 e-kirjas on kostja kinnitanud järgmist: „löön kiiresti kokku Ahtme planeeritud kulud, tööjõumahud, plekimahud ja pleki kui materjali ja töömahu eraldi – siis näeb mis toimub. Sama lisatöödega. Teen nii ruttu kui saan, siis vaatame mida arvetega teha“. 17.11.2011 saadab kostja hagejale teadmiseks Ahtme isolatsioonitööde pakkumised, mida kostja on esitanud oma nimelt oma tellijale AS-le Napal. 18.11.2010 e-kirjaga on kostja hagejale saatnud tema enda poolt koostatud Ahtme katlamaja lisaisolatsioonitööde koondtabeli, kus muuhulgas kinnitab, et lepingu summa peaks koos olema. E-kirja lisaks olev tabel on ka pealkirjastatud kui Ahtme tipukatlamaja lisatööd. 22.11.2010 saadab kostja hagejale uuesti informatsiooniks Ahtme katlamaja lisaisolatsioonitööde koondtabeli. 29.04.2011 teavitab kostja hagejat, et „Napalisse saatsin kooskõlastamiseks sellised mahud“, mis kinnitab, et oma tellijatega suhtles kostja, mitte hageja vahetult.
53.Kohus on otsuses analüüsinud kostja vastunõuet, mida kostja soovis tasaarvestada hageja nõudega. Kohus on otsuses põhjendanud, miks ta ei loe kostja väidetavat tasaarvestusavaldust kehtivaks ning andnud kõikidele asjakohastele tõenditele sisulise ning põhjaliku hinnangu. Asjaolu, et kostja ei nõustu otsusest nähtuvate maakohtu sisuliste järeldustega, ei ole veel aluseks otsuse tühistamisele.
54.Ainuüksi kostja poolt hagejale esitatud arve summas 37 984,80 eurot materjalide, tööde ja tööde organiseerimise eest, ei tõenda, et kostja oleks reaalselt teinud objektil sellises mahus töid või tarninud sinna materjale. Maakohus andis hinnangu ka kostja teistele tõenditele (Redford Grupi tunnitabel, kostja töötajate töötundide arvestus, taotlus kostja töötajatele sissepääsuloa saamiseks Ahtme objektile, AS Paroc arved) ning leidis põhjendatult, et need ei tõenda rahanõuete esinemist hageja vastu. Nimetatud tõenditest ei nähtu, kas, millal ja milliseid töid kostja tegi. Seetõttu pole võimalik ka võrrelda, kas tegemist võib olla osaliselt nende töödega, mis on hageja nõude aluseks. Hageja väidetel esitas ta kostjale aktid ja arve üksnes nende tööde eest, mida ta objektil reaalselt ise tegi. Kui kostja leidis, et hageja teostas objektil töid reaalselt väiksemates mahtudes, oleks tal tulnud 3 tööpäeva jooksul alates aktide esitamisest tööde vastuvõtmisest motiveeritult keelduda.
55.Ka Auvere objekti puhul ei olnud vaidlust selles, et töid ei oleks reaalselt tehtud. Kostja vastuväiteks oli see, et tema ei ole hagejalt lisatöid tellinud, vaid seda tegi APL Production AS. Sarnaselt Ahtme objektiga saab ka kõik Auvere õlitehasega seonduvad tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Kohus on esitatud tõendeid põhjalikult analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et lepingupooleks hageja suhtes oli kostja, kellel tuleb oma lepingulised kohustused täita.
56.Lõputööde akt Auvere objekti osas on koostatud kostja enda poolt, millest nähtub, et kostja on saatnud oma peatellijale (kontaktisik O N) kooskõlastamiseks Narva autoestakaadi akti ning sama akti teadmiseks hagejale koos selgitusega, et „saatsin akti Oile kooskõlastamiseks, pärast tuleb teha arve.“ Nimetatud aktil on töövõtjaks märgitud Termoisolatsioonide OÜ. Seega lükkab ainuüksi nimetatud tõend ümber kostja vastuväite, nagu oleks lepingupooleks hageja otse ja juhatuse liige Harri Šeglins eraisikuna üksnes vahendas suhtlemist hageja ja tellijate vahel.
57.Asjaolu, et hageja suhtes oli tellijaks kostja, mitte peatellija APL Production AS, kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja O N. Tunnistaja sõnul teostas kõik tööd neile alltöövõtu korras kostja. Hagejalt ei ole otse mingeid töid tellitud ning suhtlemine, sh arveldamine, toimus ainult kostja kaudu. Tunnistaja kinnitas, et tööd on reaalselt vastu võetud.
58.Eksitav on apellandi väide, et kohus jättis tähelepanuta hageja 14.10.2011 kreeditarve nr 86 summas 12 675, 90 eurot. Hageja esindaja selgitas maakohtu istungil, et kreeditarve on hilisemalt tühistatud. Tühistamise üle pooled ei vaielnud, kuna hageja tegi hiljem esialgse arve alusel makseid, mitte ei lähtunud kreeditarvest.
59.Maakohus märkis, et kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Kostja paljasõnaline vastuväide, et viivised ei ole täies ulatuses põhjendatud, kuna hageja on ise tekitanud olukorra, kus kostja ei saanud oma lepingulist kohustust täita, ei ole aluseks, et jätta viivised välja mõistmata. Hageja lähtus viiviste arvestuses lepingus sätestatud viivise määrast, 0,15 % tasumata maksetelt, arvestusega, et kostja viivisevõlgnevus oli vastavalt lepingule piiratud 10 %-ga arvete summalt. Seega pole põhjust pidada viiviste nõue ülemäära suureks ning alused selle vähendamiseks asjas puuduvad. Menetluskulude jaotus ja selgitus
60.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
61.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.