Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

LKS § 48 lg 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal või Garantiifondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all; p 7 kohaselt kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki juht lahkus liiklusõnnetusetoimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. LKS § 48 lg 3 alusel nõutaks regressinõudega sisse ka juhtumi käsitlemisel tekkinud kulutused. Kuna vaidluse all ei olnud asjaolu, et kostja juhtis avarii toimumise ajal sõidukit BMW 530D, reg.m XXX ja põhjustas Tallinna Linnale kahju, siis oli kostja BMW reg.m XXX kui mootorsõiduki otsene valdajana isik, kes teostas faktilist võimu mootorsõiduki kui suurema ohu allika üle. Seega oli kostja LKS § 48 lg 2 p 2 alusel sõiduki otsene valdaja. Kuna vaidlus puudus ka selles, et kostja lahkus liiklusõnnetuse kohalt, juhtis sõidukit alkoholijoobes ja põhjustas kahju, siis on kostja sõiduki valdaja, kelle vastu on hagejal tagasinõue LKS § 48 lg 2 p 2 ja p 7 järgi. Lisaks on LKS § 48 lg 3 alusel hagejal õigus nõuda ka kostjalt juhtumi käsitlemise kulude hüvitamist. Kostja väitis, et kahju ulatus on ülepaisutatud. LKS § 35 lg 1 kohaselt on asja kahjustamisest tekkinud kahju selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga. Vaidlus puudus selles, et Tallinna Linnal on juhtumi toimumise ajal leping AS-iga XXX , kelle kohustuses oli korraldada liiklusmärkide, fooride paigaldus ning õnnetusjuhtumite või muude juhtumite korral kiirelt ja operatiivselt korraldada nn fooride korrasolek, töö, taastamine, märkide paigaldus, taastus ehk teisisõnu korraldada liiklusmärkide, fooride kiire ja operatiivne korrasolek. Viidatud asjaolu tõendab ka hageja poolt kohtule esitatud 28.02.2012 leping (I kd lk 149-159). Kohtu arvates on mõistlik, et Tallinna linnas korraldab ühelt poolt (antud ajal leping AS-iga XXX ) liiklusohutuse tagamiseks liikluskorraldusvahendite olemasolu, taastamist, korrasolekut võimalikult ühetaoliselt ning kiiresti üks isik (teiselt poolt liiklejad ise). Märgitu esitab ka kõrgendatud nõudmised vastavate liikluskorraldusvahenditele ja nende taastamise, korrasoleku operatiivsusele. Lisaks on hageja esitanud kohtule Tallinnas Pärnu mnt rekonstrueerimisetööde valgusfooride paigaldamise projekti koos teostustööde ja joonistega (I kd lk 160-173), projekteerimise lähteülesande tehnilised kirjeldused (lk 175-179, I kd), fooride ja nende kasutamise Eesti standardi EVS 615:2001 (lk 181-211). Hageja tunnistaja XXX ütluste kohaselt, toimub liikluskorraldusvahendite paigaldamine, asendamine, remontimine AS XXX poolt kooskõlas standardite, tehniliste tingimustega. Hageja on seega tõendanud esitatud standardiga, AS XXX ja Tallinna vahelise lepinguga, Pärnu mnt rekonstrueerimistööde-valgusfooride paigaldamise projekti ning lähteülesande tehnilise kirjeldusega ja XXX ütlustega, et vaidlusalused foorid koos märgistusega olid paigaldatud kooskõlas standarditega ning seega on nende kahjustumise korral vajadus taastada endine olukord võimalikult kahjueelselt. Märgitu vastab VÕS § 127 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgile – asetada kahjustatud isik (Tallinna Linn antud juhul) olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevad asjaolu ei oleks olnud (võlaõigus kohaldub ka liikluskahjude hüvitamise korral kõrvuti liikluskindlustusseadusega).

Hageja poolt kohtule esitatud AS–i XXX aktist (lk 11) nähtuvalt sai kahjustada vaidlusaluse õnnetuse käigus 12 liiklusmärki, 4 fooriposti, 8 fooripead, 4 jalakäikate nuppu ja kaabel. Aktist nr 3692 (lk 16, I kd) nähtuvalt maksis liiklusmärkide, fooripostide paigaldus, demontaaž, fooripead, nende demontaaž, nupud, kaabel kokku 14646,34 eurot (sh käibemaks 2441,06 €). Hageja tunnistaja XXX ütles, et käis hommikul pärast juhtumit ka avarii kohapeal ning lisaks käis kohapeal ka operatiivtöötaja. Tema ütluse kohaselt olid õnnetuse järgselt fooripead eraldi, jalakäijate väljakutsenupud vedelesid eraldi fooripostist, mille küljes pidanuks nad tegelikult olema, kaabel oli puruks, foorikaablid, mis liiguvad juhtseadme poole, olid välja kistud foori kontrollerist. Vaidlusalused foorid olid paigaldatud 2008-2009. Ütluste kohaselt ei tohi paigaldada foori, milles on mõra, kuivõrd vee sissejooksmisel või tekkida seadeldises leke. Ütluste kohaselt ei olnud võimalik taastada antud juhtumil 4 fooriposti, nelja fooripead, nelja jalakäija kutse nuppu. Tunnistaja ütluste kohaselt kujuneb fooripea hind selle tellimisest, st transpordist, hoiustamisest, sisselülitamisest. Kaabli hind kujuneb samuti selle laohinnast, transpordist objektile, objektitööd (pinnase kaevamine, taastamine, viimine fooripostini, klemmistamine). Ütluste kohaselt ei saa kahjustatud märki tagasi paigaldata, kuna kahjustatud märk on ohtlik; kui jalakäianupp on kahjustatud, muutub ta täiesti kõlbmatuks ning see tuleb utiliseerida. Fooriposti hind kujuneb tema enda hinnast, jaluse (vundamendi) hinnast, olemasoleva vundamendi väljakaevamise ja uue vundamendi paigaldamise kuludest. Tunnistaja ütluste kohaselt vahetati välja õnnetusjuhtumi tagajärjel sündmuskohal kõik foorid ning kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei kajasta kostja esitatud foto seda, et tegemist oleks vana ja väljavahetamata fooriga (lk 41 foto). Ütluste kohaselt rikuti ära ka foorikapp, mis juhib kahte ristmikku, sest kaabel oli klemmidest väljas, mille tõttu katkes ühendus foori ristmiku ja kontrolleri vahel. Ütluste kohaselt kujutab fooripea montaaž endast mitte tööd ristmikul, vaid selle pakendist lahtivõtmist, juhtmega ühendamist ning lisaks on vajalik foori sisse paigaldada PPJ juhe. Hageja poolt kohtule esitatud fotode (lk 109-123, 125-130, I kd) nähtuvalt on fooripostid kahjustatud, pikali/viltu, liiklusmärgid maas, fooripead maas. Hageja esitatutud vara ülevaatuse aktist (AS XXX , lk 132 -133, 134 I kd) nähtuvalt on kahjustada saanud kahe ristmiku peale kokku 4 posti, 4 fooriposti kannu, 8 foori, 4 nuppu, 4 andurit, kaablid. Kostja tunnistaja XXX ütluste kohaselt ei tehtud mingeid kaevetöid sündmuskohal, kuna tegemist oli talvega ja teed kitsad, mistõttu oli vaja liiklus sulgeda. Samas ei mäletanud tunnistaja täpselt fooride olukorda, tema arvates ei lähe põrutusel foori automaatika katki, lisaks märkis, et fooripostid olid viltu, üks foor oli teisel ristmikul maas, kaablitega ei saa midagi juhtuda. Hinnates XXX ütlusi sündmuskohast ning kõrvutades neid hageja poolt kohtule esitatud fotode, XXX , kes käis sündmuskohal asjaolusid tuvastamas, ütlustega aga ka AS-i XXX poolt koostatud vara ülevaatuse aktidega (lk 11, lk 132 -133, 134 I kd), leiab kohus, et kostja tunnistaja ütlused on võrreldes eelnimetatud hageja tõenditest nähtuvaga, üldist laadi ega konstateeri konkreetselt fooripeade, postide, nuppude ja kaablite seisundit ja töötamisvõimet pärast juhtumit. Tunnistaja arvamus kaabli seisundist on oletuslikku laadi. Kostja esitas kohtule tõendi, mille kohaselt XXX OÜ andmete kohaselt 3*210 foori standardi hinnaks 350eurot+käibemaks ja 2*210 standardi hinnaks 270€+käibemaks ja kaabli MCMO 27*1,5

hinnaks 4,90 eurot +käibemaks (I kd lk 42-44). Iseenesest on märgitud väide tõendatud, küll aga on kostja jätnud tähelepanuta, et AS-i XXX poolt paigaldatud foori ja kaabli hind ei ole mitte pelgalt tema nn müügihind, vaid sellele lisanduvad selle paigaldamisega seotud kulud. XXX ütluste kohaselt on kahju suuruse puhul nii asjade hinnad kui nende paigaldamise jms tasud kõik kokku arvestatud ning tema ütluste kohaselt on ka AS XXX foorimüüja OÜ XXX esindaja Eestis. Eeltoodu tõttu puudub kohtul alust kahelda selles, et fooripea 3*210 hind on paigaldamisega seotud kulusid sisse arvestades 1020 eurot 1tk ja 2*210 vastavalt 775 eurot 1 tk ja kaabli MCMO27*1,5 1 ühiku hind 10,83 eurot vastavalt AS XXX akt (I kd lk 11) ja aktile 3692 (lk 16, I kd). VÕS § 132 lg 3, LKS § 28 lg 1, 3 p 1, § 35 järgi asja on kahjuks asjas taastamisremondikulud ja muud otsesed kulud. Arvestades asjaolu, et foorid, nende paigaldus, töötamine peab vastama standardile ja tehnilistele tingimustele ning nad peavad tagama liikluskorralduse sujuvuse eesmärgiga vähendades liiklusest lähtuvaid ohte, leiab kohus, et hageja on XXX ütluste, AS-i XXX aktide, fotodega, samuti Tallinna Linna ja AS-i XXX vahelise lepinguga, standardiga EVS 615-2001, valgusfooride paigaldamise projekti ning lähteülesande tehnilise kirjeldusega tõendanud vajadust taastada vaidlusalusel ristmikul liikluskorraldusvahendid endisel kujul VÕS 127 lg 1 järgi. Projektist nähtuvalt oli projekt koostatud 2008. aastal. XXX ütluste kohaselt oli tegemist suhteliselt uute fooridega (2008-2009) ehk teisisõnu on nende kulumine olematu. Seega on hageja eelviidatud tõenditega tõendanud kahjueelse olukorra ennistamisega seotud asjade ja tööde maksumust (12 liiklusmärki, 4 fooriposti, 8 fooripead, 4 jalakäikate nuppu ja kaabel ja tööd) ehk kahju ulatust 14646,34 eurot VÕS § 127 lg 1 eesmärgist lähtuvalt kooskõlas VÕS § 132 lg 3, LKS § 28 lg 1, 3 p 1, § 35. Nii on asjakohatu kostja väide, et kuna Tallinna linna ja AS-i XXX vahelise lepingu p 2.2 ja 6 järgi puudub tasu arvestamise kord, siis ei kuulu avariitööde kõrvaldamise kulud lepingus toodud tasu alla. Asjaolu, et lepingus pole märgitud tasu arvestamise korda, ei tähenda, et juhtumi käigus poleks kahju likvideerimiseks avariitöid tehtud ja kulusid kantud. Kostja poolt kohtule esitatud fotodelt (I kd lk 39-41) ei nähtu, et kostja poolt viidatud foorid on asendamata ning vanad, kuna fotol valgusest tingitud tooni tumedus ei kinnita foori vanust. Kostja väitis, et ilmastikuolud olid õnnetuse järgselt selliseid, mis ei võimaldanud parandustöid teha eriseadmeteta, kuid tegelikult ei ole kostja väitnud, et tema oleks näinud või et kostja tunnistaja XXX oleks näinud, kuidas ja milliste vahenditega töid tehti. Asjaolu, kas töödeks liiklus suleti, ei oma vaidluses mingit tähtsust. Eeltoodu tõttu puudub vajadus anda sisulist hinnangut kostja poolt kohtule esitatud ja Tallinna Transpordiametile tehtud päringule 21.08.13, 16.09.13 ja selle vastusele (lk 8-9, II kd) ning Keskkonnaagentuuri vastusele ilmastikuolude kohta (II kd lk 10-12). Mis puudutab hageja esitatud illustreerivat plaani ja XXX väljavõtet, siis ilmestavad nad juhtumi asukohta, kuid tõenduslikku jõudu nendel tõenditel kahju ulatuse seisukohalt pole ning kohtul puudub vajadus anda nendele sisulist hinnangut (I kd lk 134-137). Kostja leidis, et mingeid käsitluskulusid pole hageja tõendanud. Kooskõlas LKS § 43 § on kindlustusandja kohustatud kahju juhtumit käsitlema. Seega kaasnevad käsitlemisega ka

vastavad kulud. VÕS § 128 lg 2 järgi on kahjuks ka kahju tekitamisega seoses kantud, tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sj hüvitise saamise, kahju kindlakstegemisega seotud kulud. Seega on kahju käsitlemisega seotud kulud igal juhul VÕS § 128 lg 2 järgi varaline kahju. Hageja on tõendanud kohtule esitatud töövõtulepinguga nr 080101 (I kd lk 18), et Salva Kahjukäsitluse OÜ poolt kahju käsitlemisel on kulud 15% kahjusumma suurusest, kuid mitte vähem kui 64 € ja rohkem kui 1300 €. Käesoleva juhtumi puhul oleks see 2196,95€, kuid on piiratud 1300 euroga. Kuna antud juhul on kahju hüvitatud, siis on kahjujuhtumit ka käsitletud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaidlusaluse juhtumiga seotud käsitluskulud 1300 eurot on tõendatud ja põhjendatud. Kostja ei ole viivisearvestust, perioodi vaidlustanud, seega on viivis perioodi 18.05.201323.01.2013 (hagi esitatud 24.01.13) eest seadusjärgses määras ehk VÕS § 113 lg 1 II lause (vastavalt perioodil kehtinud redaktsioon) järgi 855,75 €. Kuna kostja ei ole tasunud hagejal midagi, siis rikub ta LKS § 48 lg 2 p 3, 7 ja lg 3 tulenevat kahju hüvitise tagasimaksmise ja käsitluskulude hüvitamise kohustust hageja ees VÕS § 100 mõttes, olles samal ajal viivituses. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 II lause, § § 127 lg 1, 128 lg 2, § 132 lg 3, LKS § 28 lg 1, 3 p 1, § 35 lg 1, § 43, § 48 lg 2 p 3, 7, lg 3 järgi kahju hüvitamisega seotud kulusid, käsitluskulusid ning viivist. Nii on hageja nõue kahju hüvitamisega seotud kulude 14646,34 euro, käsitluskulude 1300 eurot ja viivise 855,75 euro saamiseks tõendatud ja põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitamisega seotud kulusid 14646,34 euro, käsitluskulusid 1300 eurot, kokku 15946,34 eurot ja viivist 855,75 eurot. Menetluskulud, tsiviilasja hind Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1, 123,§ 133 lg 1 järgi 16802,09 eurot. (digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.