Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Määruse tegemise aeg ja koht
12.11.2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-50403
Tsiviilasi
AS XXX hagi XXXvastu võla nõudes
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS XXX (registrikood XXX asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Uljana Feldman (Julianuse Õigusbüroo OÜ, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150, e-post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, viibimiskoht XXX).
menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud ja riigilõiv. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega antud tsiviilasjas. Harju Maakohtu 24.10.2013 määrusega edastati menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kostjale. Kostja vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele Kostja sai kohtu 24.10.2013 kohtumääruse ja hageja menetluskulusid tõendavad dokumendid kätte 29.10.2013. Seega oli kostja vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 05.11.2013. Käesoleva ajani kostja vastuväiteid hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 27.08.2013 otsus jõustus ilma edasi kaebamata 01.10.2013. AS XXX esindaja esitas 22.10.2013 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega summas 159,78 eurot, mis hõlmas endas esindustasu võlglase XXX kohtumenetluses. Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoimingute tulemuslikkust on arves nr 1401176 nimetatud õigusabi põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagi esitamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Tulenevalt viidatud määruse § 1 lg 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast.
Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 294,77 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind oli kuni 640 eurot maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 320 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on hageja esindaja kulud seega seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Käesoleva määrusega väljamõistetav menetluskulu esindaja kulu õigusabi eest on piirmäärast oluliselt väiksem. Samuti olid avalduse kohaselt hageja menetluskuludeks riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 15 eurot, kokku 60 eurot. Kuna riigilõivu tasumine on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 60 eurot. Kokku tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud summas 219,78 eurot (159,78 + 60). TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. AS XXX esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.