nende Hageja: XXX, sündinud XXX, elukoht XXX; Hageja esindaja Igor X, XXX Kostja: XXX, elukoht XXX; Kostja esindaja advokaat Kreet Ruus, [email protected]
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX’ilt välja XXX kasuks menetluskulud summas 808,33 eurot.
3.Jätta rahuldamata XXX avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 416,67 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus jättis 12.06.2013.a otsusega XXX hagi XXX vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.Harju Maakohtu otsus jõustus 15.07.2013.a. XXX esindaja esitas 07.08.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega. Avaldusest nähtub, et kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) 11h 40min ulatuses, kokku 1 225
euro eest (sh bürookulu 58,33 eurot). Hageja vastuväited
3.Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud menetluskulude kindlamääramise avalduses nimetatud menetluskulud ei ole piisaval määral põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on oma 21. novembri 2008 lahendis nr 3-2-1-111-08 rõhutanud, et kohus peab otsuses põhjalikult analüüsima ja otsust põhjendama selles osas, kas õigusabikulud olid vajalikud ja põhjendatud. Riigikohtu 18. mai 2010 otsuses nr 3-2-1-43-10 on märgitud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kindlaksmääramisel tuleb tuvastada, kui palju pidid lepingulised esindajad kostjate huvide kaitsmiseks tööd tegema. On ilmne, et kostja esindaja ei ole teinud kostja huvide kaitsmiseks sellises mahus tööd nagu on menetluskulude avalduses välja toodud.
4.Väljastatud arve kohaselt kostja esindaja ühe tunnitöö hind 100 euro. Hageja arvates ühe tunnitöö hind 100 eurot ulatuses antud asjas on ilmselge ei vasta asja keerukusele ning põhjendamatu, võttes arvesse vaidluse sisu ja olemust. Tuginedes kõikidele ülalnimetatud asjaoludele, on hageja seisukohal, et kostja poolt esitatud menetluskulude kindlamääramise avalduses nimetatud menetluskulud ei ole piisaval määral põhjendatud, vajalikud ega tõendatud. Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 15.07.2013.a. XXX esindaja esitas 07.08.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele.
6.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
7.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
8.Alljärgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nähtub, et kostja esindajal on kohtuistungil osalemiseks koos transpordiajaga kulunud 1h 20min. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis 12.02.2013 istung 30min. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane.
Ajakulu, mis on tekkinud seoses transpordiga esindaja töökohast kohtumajja, hüvitamisele ei kuulu, kuivõrd hüvitamisele võib kuuluda vaid otsene transpordikulu, st bussipilet või autokütuse maksumus. Seda enam, et nii Harju Maakohus kui ka advokaadibüroo asuvad Tallinna linnas. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-13 leidnud: “Kolleegium leiab, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu.“ Kohus loeb antud toimingu põhjendatud ajakuluks 30min, vähendades toimingule märgitud aega 50min võrra.
9.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nähtub, et kostja esindajal on 23.04.2013.a kohtuistungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks koos transpordiajaga kulunud 3h 30min. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung 45min. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Kohus on käesoleva määruse eelmises punktis leidnud, et ajakulu, mis on tekkinud seoses transpordiga esindaja töökohast kohtumajja, hüvitamisele ei kuulu. Kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakuluks on 45min. Kohtuistungiks valmistumise põhjendatud ajakuluks loeb kohus samuti 45min, arvestades sealjuures istungi kestvust, kulgu ja selleks valmistumise mõistlikku ajakulu ning asjaoludega, et kostja esindaja oli menetlusega varasemalt juba tuttav ning tegemist oli olemuselt lihtsa vaidlusega. Kohus möönab, et esindajal ei ole võimalik istungiks valmistumisel ette näha, milliseks ja kui pikaks istung kujuneb, kuid kohus saab seda menetluskulude kindlaksmääramisel siiski arvestada, kuna lepingulise esindaja kulud mõistetakse välja põhjendatud ja vajalikus määras. Kohus loeb antud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 1h 30min, vähendades toimingule märgitud aega 2h võrra.
10.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja taotleb ka bürookulude väljamõistmist vastaspoolelt summas 58,33 eurot. Kohus leiab, et bürookulud ei ole õigusabikulud TsMS § 175 lg 1 mõistes, mistõttu vastaspool ei pea neid hüvitama. Ka Riigikohus on 25.11.2011.a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11 p-is 14 asunud seisukohale, et bürookulu ei ole alust lugeda põhjendatud menetluskulude hulka. Kohtu hinnangul on kõikvõimalikud kantselei- või bürookulud juba arvestatud esindaja tunnihinna sisse ning puudub alus nende eraldi vastaspoolelt väljamõistmiseks. Seega jätab kohus selles osas taotluse rahuldamata ning bürookulud kogusummas 58,33 hagejalt välja mõistmata.
11.Hageja arvates on kostja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot antud asjas põhjendamatu ning ei vasta asja keerukusele. Kohus hagejaga ei nõustu ning tuginedes õigusabituru keskmistele hindadele, leiab, et vastav tunnitasumäär on mõistlik.
12.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 8h 50min (11h 40min – 2h 50min), mis kostja esindaja tunnihinda (100 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 808,33 eurole, milline summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 416,67 eurot (taotletud summa 1 225 eurot – taotluse rahuldatud osa 808,33 eurot).
13.Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 1 595 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas.
14.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse
menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.