2.Kohustada kostjat XXX(isikukood XXX) avaldama veebikeskkonnas XXX kostja leheküljel „XXX“ 14 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest järgmise sisuga teate: „Teatan, et varasemalt minu leheküljele paigutatud informatsioon otsasõidu kohta minu vennale XXX sõiduautoga, mida juhtis XXX, ei vasta tegelikkusele.“
3.Hageja mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõue jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 20.12.2012.a Internetiportaalis www.odnoklassniki.ru foorumis teate Maardus Noorte tänaval toimunud sõiduki otsasõidust inimesele. Edasi järgnes foorumis info selle kohta, et kannatanuks oli kostja vend XXX ning süüdlaseks hageja. Foorumis avaldatud teatele järgnes arutelu, mille käigus kostja teatas, et asjaga tegeleb politsei. Kostja avaldas foorumis hageja sõiduki numbri, millega väidetavalt toimus otsasõit.
2.Samaaegselt olid Maardu linnas erinevates kohtades üles pandud analoogilise sisuga kuulutused palvega otsasõitu näinud tunnistajatel võtta telefoni teel ühendust. Asjaolusid arvestades on hagejal alust eeldada, et kuulutused pani üles kostja. Kostja poolt foorumis ja kuulutustes avaldatu on ebaõige. Hageja süüdistamine on põhjendamatu ja eksitav. Hageja palus pretensioonis kostjal valeandmete levitamine lõpetada, kuid kostja sellele ei reageerinud.
3.Kostja tekitas hagejale kahju. Mittevaraline kahju seisneb hageja maine kaotuses, isiklikes üleelamistes, mis on seotud tema au ja väärikuse teotamisega. Hageja on püsiva sotsiaalse seisundiga korralik kodanik. Tema jaoks oleks otsasõit inimesele ja sündmuskohalt lahkumine lubamatu tegu. Kostja poolt andmete avaldamine tõi kaasa muudatusi hageja sotsiaalses käitumises ja suhtlemises. Hageja suhtleb oma kutsealase tegevuse (treeneri ja õpetaja töö laste tantsukoolis) tõttu õpilaste ja nende vanematega. Hagejal on lai suhtlusring. Avaldatu tõttu muutus õpilaste ja nende vanemate suhtumine hagejasse. Hageja sissetulek sõltub õpilaste arvust ning see võib negatiivselt avaldada mõju hageja finantsseisundile.
4.Hageja leidis, et ta on piisavalt tõendanud valeandmete avaldamise ja moraalse kahju tekitamise kostja poolt. Moraalne kahju väljendub ka hageja üleelatud psühholoogilistes kannatustes, spontaanselt võib tekkida tuju langus ja depressiivne seisund. Hageja vaimses elus, sotsiaalses käitumises ja suhtumises on toimunud pöördumatud muutused. Hageja nõudis kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist 1000 euro suuruses summas. Samuti nõudis hageja kostjalt viivise väljamõistmist.
5.Hageja soovis, et kostjat kohustataks lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine Internetiportaalis odnoklassniki.ru ning samuti selliseid andmeid ümber lükkama. Andmed tuleks ümber lükata samas vormis Internetiportaalis odnoklassniki.ru ning kostjat tuleb kohustada panna üles Maardus kuulutused, milles sisalduksid vabandused hageja ees ja valeinfot ümberlükkavad andmed. Samuti võib kostjat kohustada avaldama ümberlükkamised muus vormis kohtu äranägemisel.
6.25.06.2013.a täpsustas hageja, et tema suhtes avaldatud andmete ebaõigsus seisneb selles, et ta ei ole kellelegi otsasõitu sooritanud. Hageja soovib nende andmete ümberlükkamist. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kõigi nõuete täieliku täitmiseni.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on kinnitanud teate avaldamist. PPA
liiklusjärelvalvekeskuse vastuse järgi oli registreeritud teade nr 2302,13,0018462 selle kohta, et XXX pöördus kirjaliku avaldusega antud sündmuse kohta. Kuna avaldajal tervisekahjustusi ei olnud, varalist kahju ei tekkinud, siis registreeriti avaldus informatsioonina ja menetlust liiklusõnnetuses osas ei alustatud. Kostja poolt avaldatu, mille kohaselt politsei olevat juhtunuga tegelenud, oli teadvalt vale.
8.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, milliste kohaselt ei olnud teade avaldatud avalikus foorumis. Maardu linn on väikelinn, kus enamus inimesi on omavahel isiklikult tuttavad või tunnevad üksteist tuttavate ja lähedaste kaudu. Avaldatud kujul oli tegemist süüdistusega kuriteo toimepanekus, mis on skandaalne. Seepärast ei oma tähtsust, kuidas oli informatsioon paigutatud. Informatsiooni saajate hulka võisid sattuda inimesed, kes tunnevad hagejat.
9.Arvestades asjaolude sarnasust, on hagejal kõik alused eeldada, et kuulutused avaldas samuti kostja. Foorumis ja kuulutustes avaldatud informatsioon on sarnane. Telefoninumber, millel palutakse inimestel ühendust võtta, on üks ja sama. Kostja tunnistas oma süüd, kui kustutas teate. Kostja ei saa eitada fakti, et teade oli sotsiaalvõrgustikus olemas. Selle tõttu teotati hageja head nime ja au. Kostja pakutud kompromiss hagejat ei rahulda. Kohtuvälisele ettepanekule vaidlus lahendada kostja ei vastanud.
10.10.09.2013.a seisukohtades hageja selgitas, et peab ebaõigeteks järgmisi kostja avaldatud faktiväiteid: 1) et Maardus Noorte tänaval toimus otsasõit inimesele (kostja vennale), 2) et süüdlaseks kannatanule otsasõidus oli hageja. Hageja kinnitas, et tema ja tema endise abikaasa, kostja venna vahel on keerulised suhted. Vara jagamist ja lastega suhtlemise korda arutati kohtus.
11.Pärast järjekordset kohtumist istus hageja autosse selleks, et vältida füüsilist sekkumist endise abikaasa poolt. XXX jäi tänavale. Hageja tahtis ära sõita, kuid abikaasa takistas seda teed tõkestades. Seetõttu võttis hageja telefoni välja ja asus toimuvat filmima. XXX hüppas hageja sõiduki kapotile, imiteerides otsasõitu, kuigi hageja sõiduk ei liikunud. Selle video pani hageja tõepoolest Internetti üles, kuid see ei saa olla seotud antud vaidlusega. Tegelikkuses otsasõitu ei olnud, seda imiteeris kostja vend. Kostja oli eelnevalt teadlik sellest, et otsasõitu ei olnud.
12.Hageja soovib eelviidatud andmete ümberlükkamist. Hageja soovib andmete ümberlükkamist samas vormis ehk Internetiportaalis www.odnoklassniki.ru kostja lehel „XXX“. Kostja peab avaldama järgmise sisuga teate: „Teatame, et varasemalt minu leheküljele paigutatud informatsioon otsasõidu kohta minu vennale XXXsõiduautoga, mida juhtis XXX, ei vasta tegelikkusele. Politsei ei ole alustanud mingit kriminaal- ega väärteomenetlust XXXsuhtes. Toon oma vabandused XXXle teadvalt ebaõige informatsiooni avaldamise eest.“ Sellise sisuga teade peab olema paigutatud foorumisse vähemalt 14 päevaks.
13.Kostja poolt sotsiaalvõrgustikus ja Maardu linna tänavatel teate avaldamine kujutas endast avaldamist piiritlemata isikute ringile, see tuleneb juba avaldatu tekstist. Pöördumine oli suunatud määratlemata arvule isikutele. Hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue ei ole suunatud isiklikule rikastumisele, vaid hageja soovib saada vastavat hüvitist. Kostja ei ole tõendanud vaidlustatud teate kõrvaldamise kuupäeva ja fakti. Samas hageja nõustus, et teade on eemaldatud, mis näitab, et kostja on olnud nõude rahuldamisega osaliselt nõus. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja kinnitas, et avaldas 20.12.2012.a sotsiaalvõrgustikus www.odnoklassniki.ru teate Maardus Noorte tänaval toimunud sõiduki
otsasõidu kohta inimesele. Teatele järgnes arutelu, mille käigus kostja avaldas, et asjaga tegeleb politsei.
15.20.12.2012.a toimus Maardus aadressil Noorte 8 konflikt hageja ja tema endise abikaasa, kostja venna vahel. Konflikt oli salvestatud videona hageja mobiiltelefonile, sh hetk, mil sõiduk XXXotsa sõitis. Video oli hageja enda poolt avaldatud Internetis aadressidel www.youtube.com ja www.odnoklassniki.ru. Kostja vend näitas kostjale videot, rääkis konfliktist ja palus kirjutada sotsiaalvõrgustikku teate, et leida tunnistajaid.
16.Teade ei olnud avaldatud avalikus foorumis, vaid kostja enda profiilis. Teade sai nähtavaks XXXsõpradele. Kostja sõprade seas ei ole hageja õpilasi ega nende vanemaid ning teade ei saanud mõjutada hageja mainet ega head nime.
17.XXXteavitas liikluspolitseid juhtumist telefoni teel ning esitas kirjaliku avalduse. Pärast kõigi asjaolude uurimist ning analüüsimust otsustati menetlust mitte alustada, sest hageja süü tõendada oli raske ning kannatanul ei olnud raskeid füüsilisi vigastusi. Kostja ei olnud teadlik sellest, et keegi teine oli üles pannud analoogilise sisuga kuulutusi. Hageja ei ole tõendanud, et nende kuulutuste autoriks oli kostja.
18.08.04.2013.a pöördus hageja esindaja kostja poole nõudega lõpetada valeandmete levitamine. Kostja eemaldas teate sotsiaalvõrgustikust www.odnoklassniki.ru ning hagiavalduse esitamise ajaks seda enam avaldatud ei olnud. Kuivõrd teadet ei ole enam avaldatud ning kostja ei pannud üles kuulutusi, puudub alus hagi rahuldada, samuti mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitist ja viivist. Kompromissina pakkus kostja võimalust, et avaldab samas kohas ja samaks perioodiks järgmise sisuga teate: „Teatan seoses 20.12.2012.a minu poolt avaldatud teatega, et politsei lõpetas menetluse antud asjas ning XXXsüü ei olnud tõestatud“.
19.04.10.2013.a seisukohtades kostja märkis, et hageja salvestatud video juhtumist on tänaselt Internetivõrgust kustutatud. Videos nähtu alusel tegi kostja järelduse, et auto alustatud liikumise tulemusena kukkus tema vend maha. Detailide väljaselgitamiseks ja tunnistajate leidmiseks avaldas kostja teate. Kostjale teadaolevalt oli tema poolt avaldatu õige.
20.Samuti oli kostjale teada, et tema vend teavitas 20.12.2012.a politseid telefoni teel juhtunust. 28.12.2012.a esitas kostja vend politseile avalduse ning 21.01.2013.a kohtus ta politsei ülemkonstaabli Triin Sarapuuga. Kohtumise käigus vaadati avaldatud videot. Peale asjaolude selgitamist menetlust ei alustatud, sest kostja vennal ei olnud tervisekahjustusi ja kummalgi poolel ei tekkinud varalist kahju. Kuigi menetlust ei alustatud, tegeles politsei juhtumiga, mille kohta oli avaldatud teade.
21.Hageja väited selle kohta, et tema suhted lahutatud abikaasaga on keerulised, vastab tõele. Hageja on mitmekordselt üritanud süüdistada kostja venda füüsilises vägivallas kohtule ja politseile esitatud avaldustes. Kõigil juhtumitel ei ole füüsilise vägivalla kasutamine leidnud tõendamist. Hageja väited ei ole leidnud tõendamist.
22.Juba hagiavalduse esitamise ajaks 29.05.2013.a ei eksisteerinud vaidlusalust teadet sotsiaalvõrgustikus. Hageja oli sellest teadlik, sest ta kuulub võrgustikus kostja „sõprade“ hulka. Hagi esitamise eesmärk on isiklik rikastumine.
23.Kostja oli kompromissi korras nõus avaldama teate: „Teatan seoses 20.12.202.a minu poolt avaldatud teatega, et politsei ei ole alustanud menetluse antud asjas. 21.01.2013.a politsei otsustas menetlust antud asjas mitte alustada ning võttis minu venna avaldust informatsioonina, kuna kummalgi ei olnud tervisekahjustusi ega varalist kahju“.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnates kõiki kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osalisele rahuldamisele.
25.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja avaldas 20.12.2012.a Internetiportaalis www.odnoklassniki.ru foorumis teate Maardus toimunud sõiduki otsasõidust, mille sooritas hageja; 2) avaldatud teate kohaselt oli kannatanuks kostja vend XXX ning asjaga pidi tegelema politsei; 3) samal ajal olid Maardu linnas erinevates kohtades üles pandud analoogilise sisuga kuulutused palvega otsasõitu näinud tunnistajatel võtta telefoni teel ühendust; 4) politsei registreeris XXXteate, kuid ei alustanud menetlust; 5) kostja eemaldas ise Internetiportaalis www.odnoklassniki.ru avaldatud teate; 6) hageja ja XXXolid varem olnud abikaasad ning nende omavahelised isiklikud suhted ei olnud head.
26.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas hageja suhtes ebaõigeid andmeid ning kas kostja on andmete avaldamise eest vastutav. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peaks avaldama hageja poolt soovitud sõnastuses ebaõigete andmete ümberlükkamise teate ning kas kostja peaks hagejale tasuma mittevaralise kahju hüvitise.
27.Hageja leidis, et kostja avaldas tema suhtes ebaõigeid andmeid, sest hageja ei ole kellelegi otsa sõitnud. Politsei registreeris XXX avalduse informatsioonina ega alustanud liiklusõnnetuse osas menetlust. Seega ei ole politsei asjaga tegelenud. Kostja avaldas hageja suhtes süüdistuse kuriteo toimepanekus, mis on Maardu sarnases väikelinnas skandaalne. Arvestades asjaolude sarnasust, võib eeldada, et ka kuulutused Maardu linnas pani üles kostja. Kuulutustes on sama telefoninumber.
28.Hageja leidis, et kostja avaldas järgmisi ebaõigeid faktiväiteid: 1) et Maardus Noorte tänaval toimus otsasõit inimesele (kostja vennale), 2) et süüdlaseks kannatanule otsasõidus oli hageja. Kuigi hagiavalduse kohaselt oli ebaõige ka väide, et asjaga tegeles politsei, loobus hageja sellest seisukohast menetluse käigus. Hageja kinnitas, et tema ja XXX suhted olid keerulised. Pärast järjekordset vaidlust istus hageja autosse selleks, et ära sõita, kuid kostja XXX hüppas hageja sõiduki kapotile, imiteerides otsasõitu. Hageja filmis juhtunut ja avaldas selle Internetis. Kostja oli videot näinud ja oli järelikult teadlik, et otsasõitu ei olnud. Hageja esitas kohtule teksti, millises vormis pidi kostja tema soovi kohaselt ebaõigete andmete avaldamise ümber lükkama. Millal kostja ise teate eemaldas, ei ole tõendatud. Ümberlükkav avaldus peab olema avaldatud vähemalt 14 päeval.
29.Kostja tõi välja, et sai 20.12.2012.a toimunud otsasõidust teadlikuks läbi hageja filmitud video, mis oli avaldatud hageja poolt Internetis. Kostja vend näitas kostjale videot ja palus kirjutada sotsiaalvõrgustikku teate tunnistajate leidmiseks. Teade oli avaldatud kostja enda profiilis ning sai nähtavaks vaid kostja sõpradele, kelle hulka ei kuulunud hageja õpilasi ega nende vanemaid. Kostja vend teatas juhtumist politseile ning menetlus ei alustatud pärast asjaolude uurimist seetõttu, et kellelgi ei olnud vigastusi ning ei tekkinud kahju. Kuigi menetlust ei alustatud, tegeles politsei juhtumiga. Kuulutusi Maardu linnas kostja üles pannud ei ole.
30.Käesoleva vaidluse lahendamisel hindab kohus esmalt, kas kostja on hageja suhtes avaldanud ebaõigeid andmeid ja kas kostja on andmete avaldamise eest vastutav. VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või
tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt VÕS § 1047 lõikele 2 on teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata § 1047 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg 4 järgi võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
31.Kohtupraktika kohaselt loetakse isiku kohta mistahes väidete avaldamist faktiväidete avaldamiseks. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena nagu nad on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RK TKo 3-2-1-145-07, p 13). Kohtupraktikast tuleneb, et isiku au on võimalik teostada tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamisega (RK TKo 3-2-1-53-07, p 18).
32.20.12.2012.a avaldas kostja Internetilehel www.odnoklassniki.ru järgmised teated (toimiku lk 14, tõlge eesti keelde lk 15): „Kõiki, kes täna Maardus Noorte tänaval kell 16.30 said tunnistajaks sellele, et kuidas punane Citroёn sõitis otsa inimesele, palun võtta ühendust telefoni number XXXvõi politseiga“; „Täna XXX(X) sooritas otsasõidu inimesele ja sõitis ära“; „Minu vennale, vedas, jäi ellu“; „Aitäh kõigile, kes reageerisid. Auto number XXX. Asjaga tegeleb nüüd politsei“.
33.Antud tõendist nähtub kohtu hinnangul, et kostja avaldatu kohaselt sõitis hageja oma sõidukiga otsa kostja vennale ning lahkus seejärel sündmuskohalt. Samuti avaldas kostja, et asjaga tegeleb politsei. Mõistliku isiku seisukohalt lähtudes avaldas kostja kohtu hinnangul seda, et hageja on sõidukijuhina toime pannud tõsise eksimuse, mis võib (sõltuvalt asjaoludest) olla hinnatav kuriteona või väärteona. Kostja ei avaldanud oma teates, et liiklusõnnetuse tagajärjel ei saanud tema vend tervisekahjustusi, mis oleks mõistliku isiku seisukohalt võinud välistada seesuguste järelduste tegemise avaldatud teate pinnalt.
34.Karistusseadustiku (KarS) § 119 järgi on ettevaatamatusest raske tervisekahjutuse tekitamine kuritegu. Samuti on KarS § 422 järgi kuriteoks mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. KarS § 423 kohaselt on kuriteoks mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.
35.Vastavalt liiklusseaduse (LS) §-le 223 on väärteona karistatav mootorsõiduki juhu poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile mitteteatamine siis, kui teatamine on kohustuslik, on väärteona karistatav LS § 236 alusel. Ühtlasi on vastavalt LS §-le 237 väärteona karistatav liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmine.
36.LS § 169 lg 4 järgi ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada muuhulgas siis, kui inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või kui liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli. Eeltoodud sätteid kogumis hinnates ning võrreldes neid kostja poolt avaldatuga, võib jõuda järeldusele, et kuigi kostja otseselt ei viita hageja poolt kuriteo või väärteo toimepanekule, on hageja sellise teo toime pannud. Kostja on jätnud avaldamata selle, et
tema vend väidetava liiklusõnnetuse käigus mistahes tervisekahjustusi ei saanud, millises olukorras oleks hageja lahkumine sündmuskohast ilma politseid teavitamata olnud lubatav. Kuivõrd kostja on jätnud avaldamata andmed oma venna tervisliku seisundi kohta, kuid on avaldanud, et tema vennal „vedas, jäi ellu“, võib mõistlik isik järeldada, et tegemist oli tõsise liiklusõnnetusega, mille käigus sai inimene viga. Tervisekahjustuste tekitamise korral võib tegemist olla juhi poolt väärteo või kuriteo toimepanekuga ning tervisekahjustuste põhjustamise tagajärjel sündmuskohalt lahkumine on seaduse järgi samuti karistatav.
37.Kohus leiab, et isiku poolt väärteo või kuriteo toimepaneku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral on tegemist au teotavate andmete avaldamisega. Selliste andmete avaldamine on VÕS § 1047 lg 2 järgi õigusvastane, kui andmete avaldaja ei tõenda andmete tõelevastavust. Kohus selgitas kostjale 23.08.2013.a pöördumises (toimiku lk 58-59), et kostjal tuleb tõendada avaldatud andmete õigsust. Kohus selgitas kostjale, et kui kostja arvates sõitis hageja oma sõidukiga kostja vennale otsa, tuleb kostjal seda tõendada. Kohtu selgitusele vastates on kostja küll põhjendanud, millest lähtuvalt ta vaidlustatud teate avaldas, kuid ta ei ole tõendanud teates avaldatud andmete tõele vastavust.
38.Hageja on omaks võtnud 20.12.2012.a intsidendi toimumise Maardus Noorte tänaval ja selle intsidendi filmimise ning filmitu avaldamise, kuid hageja on selgesõnaliselt eitanud sõidukiga otsasõitu kostja vennale. Seega oleks tulnud kostjal tõendada, et 20.12.2012.a hageja sõitis enda juhitud sõidukiga kostjale otsa, millest tulenevalt tekkis hagejal kohustus teavitada juhtunust politseid ning sündmuskohalt mitte lahkuda. Kostja ei ole nimetatud asjaolude kohta kohtule tõendeid esitanud. Kostja ise on omaks võtnud, et tema vend 20.12.2012.a toimunu tagajärjel tervisekahjustusi ei saanud, mille tõttu ei saanud hagejal olla kohustust teavitada juhtunust politseid.
39.Kuivõrd kostja avaldas hageja suhtes au teotavaid andmeid, lasus nimelt kostjal kohustus tõendada tema poolt avaldatu tõele vastavust. Kostja seletused ei ole tsiviilkohtumenetluses hinnatavad tõenditena. Kostja ei ole tõendanud, et hageja filmitud video järgi toimus liikuva sõiduga otsasõit tema vennale. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud 20.12.2012.a avaldatud andmete tõele vastavust, on kostja avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid. Kostja on ebaõigesti avaldanud, et 20.12.2012.a sõitis hageja Maardus Noorte tänaval otsa inimesele ja lahkus seejärel sündmuskohalt.
40.Hageja väited selle kohta, nagu nähtuks kostja poolt avaldatud teatest menetluse alustamine politsei poolt, ei vasta kohtu hinnangul siiski tõele. Kostja on avaldanud 20.12.2012.a teates: „Asjaga tegeleb nüüd politsei“. Politsei- ja Piirivalveameti vastusest teabenõudele (toimiku lk 57) nähtub, et 20.12.2012.a on politseile telefoni teel saabunud teade, kus XXXteatas talle sõiduauto Citroёn otsasõidust kell 17.30 Maardus. Teade registreeriti ja avaldajale selgitati avalduse esitamise korda. 27.12.2012.a vesteldi telefoni teel XXX. 21.01.2013.a on registreeritud teade, et XXX pöördus kirjaliku avaldusega antud sündmuse osas. Kuna avaldajal tema andmetel tervisekahjustusi ei olnud ja varalist kahju kummalgi poolel ei olnud, registreeriti avaldus informatsioonina ja menetlust ei alustatud. Seega nähtub kohtule esitatud tõendist, et politsei siiski tegeles antud juhtumiga vaatamata sellele, et ei alustatud kriminaal- ega väärteomenetlust. Seega antud osas kostja ebaõigeid andmeid avaldanud ei ole.
41.Lisaks sotsiaalvõrgustikus teate avaldamisele heitis hageja kostjale ette ebaõigete andmete avaldamist Maardu linnas üles pandud kuulutustes. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et avaldatud oli järgmise sisuga kuulutus (toimiku lk 16, tõlge eesti keelde, lk 17): „Kõiki, kes 20.12.12 Maardus Noorte tänaval kell 16.30 said tunnistajaks sellele, et kuidas punane Citroёn XXX (mida juhtis XXX) sõitis otsa inimesele, palun võtta ühendust telefonil number XXX või politseiga.“ Kostja eitas kuulutuste avaldamist.
42.TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui hageja esitas ebaõigete andmete avaldamise nõude kostja vastu, tuli hagejal tõendada, et kõik ebaõiged andmed on avaldanud kostja. Kohus selgitas hagejale 23.08.2013.a pöördumises (toimiku lk 59), et kui teated avaldas kostja, tuleb hagejal seda tõendada. Hageja ei ole tõendanud Maardu linnas kuulutuste avaldamist kostja poolt. Hageja ei ole välja toonud, kellele kuulub viidatud kuulutuses avaldatud telefoninumber, millele oli viidatud ka kostja poolt sotsiaalvõrgustikus avaldatud teates. Kuulutused Maardu linnas võis avaldada kostja vend või mõni teine isik ning sellisel juhul ei saa kostjat pidada oma venna tegevuse eest vastutavaks.
43.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid sisaldava teate ainult Internetilehel www.odnoklassniki.ru. VÕS § 1047 lg 4 järgi tuleb kostjal avaldada enda kulul ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade. Hageja soovis, et kostja avaldaks nimetatud Internetilehel järgmise sisuga teate: „Teatame, et varasemalt minu leheküljele paigutatud informatsioon otsasõidu kohta minu vennale XXX sõiduautoga, mida juhtus XXX, ei vasta tegelikkusele. Politsei ei ole alustanud mingit kriminaal- ega väärteomenetlust XXXsuhtes. Toon oma vabandused XXX teadvalt ebaõige informatsiooni avaldamise eest.“ Antud teade peaks olema avaldatud vähemalt 14 päeva jooksul.
44.Kohus leiab, et hageja on soovinud kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamise teate avaldamist ulatuses, millises hageja ise ei ole nõuet esitanud ning mis ei vasta kohtu poolt tuvastatule. Kohus palus oma 23.08.2013.a pöördumises hagejal selgelt välja tuua, milliseid kostja poolt avaldatud andmeid peab hageja ebaõigeteks. Hageja selgitas 10.09.2013.a menetlusdokumendis, et ebaõiged on andmed hageja poolt Maardus Noorte tänaval kostja vennale otsasõidu kohta. 23.08.2013.a menetlusdokumendis ei toonud hageja välja, et kostja poolt avaldatud väide politsei tegevuse kohta oleks olnud ebaõige. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et politsei ei alustanud hageja suhtes kriminaal- ega väärteomenetlust ning kostja ei ole 20.12.2012.a teates väitnud midagi seesuguste menetluste alustamise kohta. Seetõttu ei saa hageja kostjalt nõuda ümberlükkava teate avaldamist selle kohta, et politsei ei ole alustanud kriminaal- või väärteomenetlust.
45.VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamisel saab avaldajalt nõuda nende andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist. Tsiviilõiguslikes suhtes kohaldatavad õiguskaitsevahendid on loetletud VÕS §-s 101, mille järgi võib muuhulgas nõuda kahju hüvitamist. Vabandamise näol ei ole tegemist õiguskaitsevahendiga ning hageja ei saa kostjalt nõuda vabandamist. Riigikohus on rõhutanud, et vabandamiseks kohustamiseks puudub õiguslik alus ning vabandamine on moraalne kohustus (RK TKo 3-2-1-17-05 p 28). Eeltoodu tõttu ei saa hageja kostjalt nõuda andmete ümberlükkamise avalduses vabandamist. Täiendavalt märgib kohus, et kuivõrd kostjaks on ühe isikuna ainult XXX, ei saa hageja kostjalt nõuda ümberlükkava teate avaldamist mitmuse vormis (väljendiga „teatame“).
46.Seega kuulub hageja ümberlükkava teate avaldamise nõue osalisele rahuldamisele. Kostjat tuleb kohustada avaldama veebikeskkonnas www.odnoklassniki.ru kostja leheküljel „XXX“ 14 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest järgmise sisuga teade: „Teatan, et varasemalt minu leheküljele paigutatud informatsioon otsasõidu kohta minu vennale XXX sõiduautoga, mida juhtis XXX, ei vasta tegelikkusele.“ Järgnevalt asub kohus hindama, kas hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele.
47.Hageja nõudis kostjalt mittevaralise kahju hüvitisena 1000 euro väljamõistmist või alternatiivselt muu summa väljamõistmist kohtu äranägemisel. Mittevaraline kahju seisneb hageja maine kaotuses, isiklikes üleelamistes, mis on seotud tema au ja väärikuse teotamisega. Kostja poolt andmete avaldamine tõi kaasa muudatusi hageja sotsiaalses käitumises ja suhtlemises. Hageja töötab laste treeneri ja õpetajana ning hagejal on lai suhtlusring. Avaldatu
tõttu muutus õpilaste ja nende vanemate suhtumine hagejasse. Hageja sissetulek sõltub õpilaste arvust ning see võib negatiivselt avaldada mõju hageja finantsseisundile. Hageja vaimses elus on toimunud pöördumatud muutused.
48.Kostja vaidles hageja mittevaralise kahju nõudele vastu. Kostja ei avaldanud teadet laiemale üldsusele, vaid ainult oma sõpradele, kelle hulka hageja õpilasi või nende vanemaid ei kuulu. Kostja ise eemaldas vaidlusaluse teate Internetist. Hageja mittevaralise kahju nõue on suunatud alusetule rikastumisele.
49.VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Vastavalt VÕS § 134 lõikele 5 arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 järgi võib kohus isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel lisaks VÕS § 134 lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
50.Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel eeldab muuhulgas seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (RK TKo 3-2-1-169-11, p 12). VÕS § 134 lg 2 järgi isikuõiguste rikkumise korral tuleb kannatanule rahalist hüvitist maksta üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (RK TKo 3-2-1-4-12, p 14). Hüvitise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada rikkumise asjaolusid, eeskätt rikkumise intensiivsust ja kestvust. Hüvitise suurust põhjendavad asjaolud peab kohtule esitama hageja (RK TKo 3-2-1-67-10, p 25).
51.Mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamisest, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (RK TKo 3-2-1-18-13, p 22). Kohus peab sõltumata poolte taotlusest arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ja selle astet, poolte majanduslikku olukorda ning kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid (samas, p 27). Arvestada tuleb rikkumise ulatust (samas, p 28).
52.Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et au teotamise korral on põhjendatud välja mõista rahaline hüvitis, kui au teotamine põhjustas olulise ebamugavuse või negatiivse muudatuse isiku elukorralduses ja suhetes teiste isikutega ning kui isiku maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustada (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-12-22288, p 47). Vaatamata kostja tegevuse õigusvastasusele ei ole mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine õigustatud, kui kostja tegevusega ei ole mittevaralist kahju (hingelist valu ja kannatusi) põhjustatud sellises ulatuses, mis õigustaks kostjalt rahalise hüvitise väljamõistmist (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-10-46710).
53.Kohus leiab, et vaatamata au teotava faktiväite avaldamisele kostja poolt ei ole hageja tõendanud ühegi sellise asjaolu esinemist, mis õigustaks kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kostja poolt toime pandud rikkumine ei olnud asjas kogutud tõendite pinnalt niivõrd intensiivne, et see õigustaks temalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist.
54.Kohus selgitas hagejale 23.08.2013.a pöördumises (toimiku lk 58-59), et hageja ei ole
tõendanud vaidlustatud teate avaldamist piiritlemata isikute ringile ega seda, et avaldatu tõttu muutus inimeste suhtumine hagejasse. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ning selgitas, et nõude aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagejal tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja tõendanud ühegi sellise asjaolu esinemist, millega ta ise oma mittevaralise kahju hüvitise nõude sidus.
55.Hageja ei ole tõendanud, et kostja avaldatud teade oleks olnud suunatud avalikkusele. Hageja on iseenesest omaks võtnud, et kostja avaldatud teade oli sotsiaalvõrgustikus nähtav vaid tema „sõpradele“, kuid on leidnud, et Maardu sarnases väikelinnas on enamus inimesi omavahel tuttavad süüdistuse sisu tõttu oli tegemist skandaalse avaldusega. Oma väidete tõendamiseks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Hageja ei ole tõendanud kostja avaldatud teate tegelikku ulatust ega seda, et teade avaldas mistahes mõju hageja tutvusringkonnas, tema õpilaste või õpilaste vanemate hulgas. Kohtule esitatud teatest (toimiku lk 14-15) nähtub, et sellele reageeris üks isik.
56.Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et teate avaldamise tõttu toimusid hageja elus pöördumatud muutused ning muutus hageja õpilaste ning nende vanemate suhtumine hagejasse. Hageja ei ole tõendanud, et tema elus oleks pärast teate avaldamist toimunud mistahes muutusi. Kuigi kostja ei ole hageja ees vabandanud, on kostja vabatahtlikult sotsiaalvõrgustikust avaldatud teate eemaldanud ning kostja on hagejale pakkunud menetluse käigus korduvalt võimalust lahendada vaidlus kompromissi teel.
57.VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Käesolevas asjas tuvastatud asjaolude pinnalt leiab kohus, et kostja oli ebaõigeid andmeid sisaldava teate avaldamisel üksnes hooletu. Käibes vajaliku hoole järgimisel oleks kostja saanud ebaõigeid andmeid sisaldava teate avaldamisel ja teate sõnastamisel saanud vältida hageja suhtes ebaõigete andmete avaldamist. Kostja tahtlus teo toimepanekul on kohtu hinnangul välistatud seetõttu, et 20.12.2012.a leidis aset intsident hageja ja kostja venna vahel, mida hageja filmis. Sõltuvalt filmitud materjalist võis kostjale jääda ekslik mulje otsasõidust tema vennale.
58.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue summas 1000 eurot on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud ega esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid nimetatud summas hüvitise väljamõistmist kostjalt. Antud asjas on tõendatud üksnes kostja poolt au teotavate andmetega teate avaldamine sotsiaalvõrgustikus ning sellise teo toimepanek hooletuse tõttu. Muud asjaolud (sh avaldatud teate leviulatus, negatiivsed tagajärjed hagejale jne) tõendatud ei ole. Kostja eemaldas vaidlusaluse teate sotsiaalvõrgustikust vabatahtlikult. Kohus leiab, et eelviidatud asjaolude tõttu ei ole põhjendatud ka hageja alternatiivne nõue mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kostja poolt toime pandud rikkumine oli sedavõrd vähese intensiivsusega, et see ei õigusta kohtu hinnangul temalt mistahes ulatuses mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kostja rikkumist on võimalik heastada samas kohas ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate avaldamisega. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivise nõue.
59.Täiendavalt märgib kohus, et kostja esitatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 14.08.2013.a (toimiku lk 77-89) ei ole käesolevas vaidluses asjakohane tõend.
60.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 tuleneb, et kui
hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
61.Antud asjas rahuldas kohus hageja nõude ainult selles osas, mis puudutas ebaõigete andmete ümberlükkamise teate avaldamist. Viidatud osas pakkus kostja hagejale korduvalt kompromissina, et avaldab teate, mille sõnastus erines kohtulahendis toodud sõnastusest, kuid hageja ei nõustunud kostjaga kompromissi osas läbirääkimisi pidama. Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb antud asjas jätta poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.