Kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-11-50516

Määruse tegemise aeg ja koht

05.11.2013, Tallinn

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Reet Allikvere, Margo Klaar

Kohtuasi

Swedbank AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.05.2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse R U määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn), hageja esindaja Kerly Küünemäe esindajad Kostja: R U (isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidet või vastust ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus Maakohus tegi 13.05.2013 määruse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 479,33 eurot ning kohustas määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kostjat tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja näitas tsiviilasjas nr 2-11-50516 tasutud riigilõivu summaks kokku 479,33 eurot. Riigilõivu tasumine hageja poolt on tõendatud. Kohus leidis, et kuivõrd hageja tasutud riigilõiv on menetluskulu, kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks hageja tasutud riigilõiv summas 479,33 eurot. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (TsMS § 177 lg 2). Kohus leidis, et menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Määruskaebus Kostja palub temalt mitte välja mõista hageja menetluskulusid summas 479,33 eurot. Kostja on töövõimetuspensionär, kelle pension on 277,85 eurot kuus, mistõttu on tal võimatu sellist summat maksta. Hageja nõue kostja vastu on alusetu. Seadus näeb ette, et laenuandja ei või maksetega hilinenu vastu teatud õiguskaitsevahendeid kasutada, kui makseviivitus on tingitud tema haigusest, töötusest või muust sotsiaalsest asjaolust. Kostja on korduvalt nõudnud hagejalt (ka kohtu kaudu) esialgse laenulepingu (2005. aastast) ja sellele järgnenud mitmesuguste lisalepingute kostjale esitamist ja selgitamist, kuid hageja ei ole seda teinud. Kostja leiab, et kiirmenetluse käigus dokumendid ja nõuded esitatakse kohtusse, sisuliselt sellises menetluses õigust ei kohaldata ja seadusevastaste krediidinõuete maksmapanek on lihtne ning on tekkinud olukord, kus pank surub oma võimuga peale seadusevastaseid tingimusi, mida keegi ei kontrolli. Kohus ei vastanud kostja pöördumistele (vähemalt kolm korda), mis käsitlesid hagejalt laenulepingute ja nende lisade kostjale esitamist ja selgitamist. Kostja käes olevate dokumentide järgi on laen tasutud. Pank ei vastanud, mis on kirjas panga dokumentides, et tekkis selline vastuolu. Kuna dokumendid läksid kaotsi, kostjal neid dokumente ei ole. Vastus määruskaebusele Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 13.05.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Vaidlus puudub selles, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on võlgnikule kätte toimetatud 11.04.2013. Vastust ega vastuväidet kostja ei esitanud. Kostjalt on välja mõistetud vaid hageja poolt tasutud riigilõiv ja viivis käesoleva lahendi jõustumisest.