Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-13-10978
Tsiviilasja number
KÜ XXXhagi OÜ XXX vastu arve maksmisest keeldumise õiguse tunnustamiseks Hagihind 31 300,32 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova (e-post [email protected]) esindajad Kostja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Silver Peepmaa (e-post [email protected]) Tsiviilasi
Kohtuistung Kohtuistungil isikud
26.09.2013 osalenud Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova Kostja lepinguline esindaja Silver Peepmaa
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata KÜ XXX hagi OÜ XXX vastu arve maksmisest keeldumise õiguse tunnustamiseks. Menetluskulude jaotus
2.Jätta OÜ XXX menetluskulud täielikult 100% ulatuses KÜ XXX kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Loksa linna kaugküttepiirkonnas on võrguettevõtjaks ja soojuse müüjaks kostja. Hageja tarbib soojusenergiat kostjale kuuluvast võrgust alates 2009.a märtsikuust. 30.04.2012 väljastas kostja hagejale arve nr 1204348 soojusenergia eest tasumiseks perioodil 01.11.2011-30.04.2012 summas 31 300,32 eurot (tl 10).
2.13.07.2012 allkirjastasid kostja ja hageja soojuse omavolilise tarbimise akti, mille kohaselt hageja poolt omavoliline soojuse tarbimine seisnes selles, et soojusenergia mõõtmisel on omavoliliselt eemaldatud tagasivoolu temperatuuri anduri plomm ja aeg-ajalt võetud välja tagasivoolu temperatuuri andur. Hageja esindaja poolt aktis antud selgituse kohaselt ei tunnista hageja kirjeldatud rikkumise toimepanemist (tl 7-8).
3.16.07.2012 väljastas kostja hagejale maksegraafiku kokku 31 300,32 euro tasumiseks, millise hageja on allkirjastanud (tl 9 ja 55).
4.15.08.2012 saatis kostja hagejale kirja, milles selgitas soojusenergia tarbimisega seonduvat (tl 14). 06.09.2012 saatis kostja hagejale hoiatuse kohustuse täitmise nõudega ja hoiatuse võrguühenduse katkestamise kohta (tl 11 ja 15). 24.09.2012 pöördus hageja avaldusega Konkurentsiameti poole selgituse saamiseks (tl 12). Hageja pöördumisele esitatud vastuses asus Konkurentsiamet seisukohale, et kostja on hageja suhtes käitunud korrektselt ega ole rikkunud kaugkütteseaduse ning selle alamaktide norme (tl 13 ja 16-17). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub tunnustada tema õigust keelduda tasumast kostja poolt esitatud arvet nr 1204348 summas 31 300,32 eurot. Hageja tugineb oma nõudes KKütS § 11 lg 1 ja lg 4, § 14 lg 2 ja lg 4, § 16 lg 3, majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2013 määruse nr 10 § 2, § 3 lg 5, VÕS § 6.
6.Hageja märgib, et: • kostja esindajad demonteerisid 26.04.2012 soojusmõõturi ja paigaldasid selle tagasi maikuus ilma dokumentide vormistamiseta; • hageja ei tunnista 13.07.2012 aktis kirjeldatud rikkumise toimepanemist ja soojusenergia omavoliline tarbimine ei ole tõendatud; • akt tuli koostada vahetult rikkumise avastamisel energia seadme asukohas, kuid seda ei tehtud; • kartuses soojusenergiaga varustamise katkestamise ees kirjutas hageja alla maksegraafikule ja alustas maksete teostamist. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja märgib, et • 11.03.2011 teostati soojussõlme korraline kontroll; • hageja soojusmõõturit 2012.a aprillis ei demonteeritud; • kostja tegevuse õiguspärasust on kinnitanud Konkurentsiamet; • maksegraafiku sõlmimisega sõlmisid pooled võlatunnistuse ning tekkis iseseisev kohustus; • hageja ei ole allkirjastanud maksegraafikut kostja survel.
2-13-10978 Kohtuotsuse põhjendus
9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
10.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Kohus juhindub antud asja lahendamisel kaugkütteseadusest (KKütS) ja võlaõigusseadusest (VÕS). KKütS § 16 lg 1 p-de 1-3 kohaselt soojuse ebaseaduslik kasutamine on: 1) tarbimine tegelikult tarbitud kogust varjates või vähendades arvestusseadmete rikkumise, näidu moonutamise, mõõtesüsteemi või selle osade või sulgearmatuuri rikkumise teel; 2) mõõtmata tarbimine võrguühenduselt võrguettevõtja loata; 3) tarbimine ilma kehtiva kirjaliku ostumüügilepinguta. KKütS § 16 lg 2 kohaselt ebaseaduslikult kasutatud soojuse eest võib võrguettevõtja nõuda tasu ebaseaduslikult kasutatud soojuse koguse kuni kolmekordse maksumuse ulatuses. KKütS § 16 lg 3 kohaselt ebaseaduslikult kasutatud soojuse koguse ja selle maksumuse määramise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määruse nr 106 (edaspidi määrus nr 106) § 2 sätestab, et soojuse omavolilise tarbimise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti omavolilise tarbija või tema esindaja juuresolekul. Kui omavoliliselt soojust tarbinud isik või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt erapooletu tunnistaja juuresolekul. Määruse nr 106 § 3 kohaselt akt peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) akti koostamise aeg ja koht ning ettevõtja nimi ja aadress, kelle esindaja poolt akt koostatakse; 2) akti koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi; 3) soojust omavoliliselt tarbinud isiku nimi (juriidilise isiku nimetus) ja kontaktandmed või tema esindaja nimi, kontaktandmed ning andmed tema volitusi tõendava dokumendi kohta; 4) tunnistaja olemasolul nimi ja kontaktandmed; 5) soojuse omavolilises tarbimises osalenud energiaseadmete asukoht, omavolilise tarbimise iseloomustus (kirjeldus ja/või skeem), maksimaalsed võimsused ning omavoliliselt tarbitud soojuse koguse arvutamiseks vajalikud muud andmed; 6) informatsioon soojuse ostu-müügilepingu tingimuste rikkumise ning omavolilise tarbija soojusvarustuse katkestamise kohta. Määruse nr 106 § 4 lg 1 sätestab, et omavoliliselt tarbitud soojuse koguse määramisel arvestatakse omavolilises tarbimises osalenud soojust kasutavate seadmete ja süsteemide maksimaalseid soojuskoormusi, nende ööpäevast tarbimisaega ning omavolilise tarbimise perioodi. Määruse nr 106 § 4 lg 4 alusel loetakse omavolilise soojuse tarbimise arvestusperioodiks perioodi alates soojuse ostu-müügilepingu sõlmimise või antud tarbija eelmisest kontrollimise päevast kuni omavolilise tarbimise akti koostamise päevani, kuid mitte üle ühe aasta tagasiulatuvalt. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
13.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et Loksa linna kaugküttepiirkonnas on võrguettevõtjaks ja soojuse müüjaks kostja. Hageja tarbib soojusenergiat kostjale kuuluvast võrgust alates 2009.a märtsikuust. 30.04.2012 väljastas kostja hagejale arve nr 1204348 soojusenergia eest tasumiseks perioodil 01.11.2011-30.04.2012 summas 31 300,32 eurot (tl 10).
2-13-10978 13.07.2012 allkirjastasid kostja ja hageja soojuse omavolilise tarbimise akti, mille kohaselt hageja poolt omavoliline soojuse tarbimine seisnes selles, et soojusenergia mõõtmisel on omavoliliselt eemaldatud tagasivoolu temperatuuri anduri plomm ja aeg-ajalt võetud välja tagasivoolu temperatuuri andur. Hageja esindaja poolt aktis antud selgituse kohaselt ei tunnista hageja kirjeldatud rikkumise toimepanemist (tl 7-8). 16.07.2012 väljastas kostja hagejale maksegraafiku kokku 31 300,32 euro tasumiseks, millise hageja on allkirjastanud (tl 9 ja 55). 15.08.2012 saatis kostja hagejale kirja, milles selgitas soojusenergia tarbimisega seonduvat (tl 14). 06.09.2012 saatis kostja hagejale hoiatuse kohustuse täitmise nõudega ja hoiatuse võrguühenduse katkestamise kohta (tl 11 ja 15). 24.09.2012 pöördus hageja avaldusega Konkurentsiameti poole selgituse saamiseks (tl 12). Hageja pöördumisele esitatud vastuses asus Konkurentsiamet seisukohale, et kostja on hageja suhtes käitunud korrektselt ega ole rikkunud kaugkütteseaduse ning selle alamaktide norme (tl 13 ja 16-17). Puudub vaidlus ka selles, et käesolevaks ajaks on vaidlusalune arve nr 1204348 hageja tasunud (tl 83).
14.Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal oli kohustus arve nr 1204348 tasuda.
15.Kohus leiab, et maksegraafiku allkirjastamisel (tl 55) on hageja kostja nõuet tunnistanud ning pooled on sõlminud sellega iseseisva võlatunnistuse VÕS § 30 lg 1 mõistes, mistõttu oli hagejal kohustus arve nr 1204348 tasuda. Asjas ei ole tuvastatud ega tõendatud, et hageja allkirjastas maksegraafiku kostja survel. Lisaks ei ole hageja tõendanud asjaolusid, millised annaksid aluse järelduseks, et hagejal puudub õiguslik alus arve nr 1204348 tasumiseks või et kostja poolt arve aluseks võetud tarbitud soojuse kogused on ebaõiged. Tõendamata on hageja väide, millise kohaselt kostja esindajad demonteerisid 26.04.2012 soojusmõõturi ja paigaldasid selle tagasi maikuus. Mõõteseadme korraline kontroll teostati 11.03.2011 ning selle kohta vormistati mõõtepunkti andmete kinnitamise akt, millise on allkirjastanud hageja ja kostja esindajad (tl 68). Ebaõige soojuse tarbimine tuvastati soojusmõõturi mälu lugemi kokkuvõtte alusel. Kostja on vastavatest soojusmõõturi mälu andmetest tuleneva tarbimise arvestuse ajavahemiku 2011.a november kuni 2012.a aprill kohta kohtule esitanud (tl 48-54). Kostja selgitas, et kuna eelmine kontroll toimus 11.03.2011, oli kostjal õigus kohaldada hageja suhtes maksimaalse sanktsioonina soojusenergia omavolilise tarbimise eest summat 627 226,89 eurot (0,345x24x364x69,37x3), millest 0,345MW on hoone soojuskoormus, 24 on tundide arv ööpäevas, 364 on kalendripäevade arv aastas, 69,37 on kehtinud soojuse piirhind ja 3 on maksimaalne korrutis. Kostja selgitas, et poolte vahel saavutatud kompromissina võttis kostja arvestuse aluseks tavatarbimise ja moonutatud tarbimise keskmiste koguste vahe, korrutades need igakuuliselt moonutatud tarbimise päevade arvuga ja võttes aluseks soojuse faktilise müügihinna 62,71 eurot/mWh ja korrutas saadud tulemi kahega (tl 44). Hageja ei ole vastavale arvutuskäigule ega hindadele vastuväiteid esitanud. Seda, et kostja 13.07.2012 akti allkirjastamisel hagejale kompromissi pakkus, on hageja kohtuistungil tunnistanud (tl 83). Ebaõige on hageja seisukoht, millise kohaselt tulnuks soojuse omavolilise tarbimise akt koostada vahetult rikkumise avastamisel energia seadme asukohas. Vastav tingimus ei tulene KKütS-ist ega Määrusest nr 106. Määruse nr 106 § 2 kohaselt pidi akti koostamise juures olema omavoliline tarbija või tema esindaja. Seda, et hageja akti koostamise juures viibis ning selle allkirjastas, vaidlus puudub. Kohus leiab, et kostja on soojuse omavolilise tarbimise akti (tl 7-8) vastavalt Määruse nr 106 §-s 3 sätestatule nõuetekohaselt fikseerinud ning puudub alus kahelda kostja poolt aluseks võetud soojusmõõturi mälu andmetes. Hageja väited, milliste kohaselt toimus tasumata jäänud soojakulu kostjast sõltuvate asjaolude tõttu, on tõendamata. Täiendavalt nähtub Konkurentsiameti vastusest hagejale, et Konkurentsiameti hinnangul on kostja tegutsenud õiguspäraselt ning kohaldanud hageja suhtes õigusaktides sätestatust oluliselt soodsamat sanktsiooni (tl 13 ja 16-17). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal puudub õiguslik alus kostja poolt esitatud arve nr 1204348 tasumisest keeldumiseks, mistõttu hagi rahuldamisele ei kuulu.
2-13-10978 Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult 100% hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.