lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-41214/43

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 04.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-41214/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1268
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hele Ilisson

Määruse tegemise aeg ja koht

04. november 2013. a, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-41214

Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

AS xxxxxxxxxxxxxxxx hagi P. R. vastu võlgnevuse nõudes Menetluse lõpetamine hagist loobumisel Hageja: xxxxxxxxxxxxxxxx AS (rk xxxxxxxx; asuk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja esindaja: M. P. (e-post x); Kostja: P. R. (ik xxxxxxxxxxx; eluk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post x).

Menetlusvorm

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu AS xxxxxxxxxxxxxxxx avaldus hagist loobumiseks.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-11-41214 menetlus hagist loobumise tõttu.
3.Tagastada xxxxxxxxxxxxxxxx AS poolt tasutud riigilõivu summast 191,73 eurot (02.09.2011. a tasutud 47,93 eurot, selgitus Riigilõiv xxxxxxxxxxxxxxxx Aktsiaselts avalduse eest P. R. vastu, viitenumber 2900072369 ja 14.12.2011. a tasutud 143,80 eurot, selgitus Riigilõiv hagilt P. R. , viitenumber 2900072123) pool, ehk 95,87 (üheksakümmend viis ja 87 senti) eurot xxxxxxxxxxxxxxxx AS a/a-le xxxxxxxxxxxx Swedbank. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta hageja kanda.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Jätta rahuldamata P. R. menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ning täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale menetluse lõpetamist ja menetluskulude jaotust ning väljamõistmist puudutavas osas võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. Määruse peale riigilõivu tagastamist puudutavas osas ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 150 lg 8).

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetluses on xxxxxxxxxxxxxxxx AS hagiavaldus P. R. vastu võlgnevuse nõudes (menetlusse võetud 30.01.2012. a, ts.asi nr 2-11-41214). Kohus peatas 03.05.2012. a tsiviilasja menetluse kuni kriminaalasja menetluse lõpetamiseni /112113/. 07.10.2013. a uuendas kohus tsiviilasja menetluse kuna tsiviilasja mõjutav kriminaalasi oli saanud jõustunud kohtulahendi /tl 121-122/. Kohus andis tsiviilasja uuendamise määrusega menetlusosalistele ka tähtaja oma lõppseisukohtade esitamiseks. 09.10.2013. a esitas hageja kohtule taotluse tsiviilasja lõpetamiseks, kuna hageja loobub hagist /tl 127/. 09.10.2013. a andis kohus kostjale 10ne päevase tähtaja hageja avaldusele vastamiseks ning võimalike menetluskulude korral ka menetluskulude avalduse esitamiseks /tl 129-130/. Kostja esitas 21.10.2013. a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale arvamuse hageja taotlusele ning avalduse menetluskulude kindlaksmääramise kohta /tl 133-136/. Avaldusest nähtuvalt osutas kostjale õigusabi OÜ xxxxxxxxxxxx&x. Nimetatud äriühing osutas kostjale õigusalast konsultatsiooni ning aitas koostada ka kohtule esitatud dokumente. Kostjale esitati selle eest 10.10.2013. a arve nr 213010 summas 240 eurot (sis km). 22.10.2013. a andis kohus määrusega hagejale tähtaja kostja menetlusekulude avaldusele seisukoha esitamiseks /tl 138-139/. 28.10.2013. a esitas hageja vastuväite kohtukulude nõudele /tl 143-144/. Hageja vaidleb menetluskulude nõudele vastu, kuna see on selgelt põhjendamatu. Hageja märgib, et tsiviilasja toimiku põhjal ei ole võimalik järeldada, et kostjat oleks kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja. Kõik dokumendid on allkirjastanud kostja ise. Õigusabikulude hüvitamiseks ei piisa kostja kinnitusest, et ta on kasutanud kogu menetluse kestel xxxxxxxxxxxx&x teenuseid ning õigusbüroo poolt esitatud arvest. Seda enam, et arvele märgitu kohaselt on osutatud teenuseks üksnes õigusteenused ja konsultatsioon. Kohus peab menetluskulude kindlaksmääramisel hindama õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Seda ei ole aga võimalik teha, kuna asja materjalidest ei nähtu ühtegi kohtumenetluses õigusabi osutamisena tehtud toimingut. Arvest ei nähtu, et õigusteenuseid ja konsultatsiooni oleks üldse osutatud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja peab vajalikuks märkida, et P. R. poolt esitatud avalduse alusel oli algatatud ka kriminaalasi ja kostja võib abi saada hoopis kriminaalasja menetluse raames. Õigusabikulude hagejalt väljamõistmine oleks ebaõiglane, sest tegemist oleks kuludega, mille tekkimist ja hüvitamise kohustust ei saanud hageja ette näha (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrust ts.asjas nr 2-08-11552). Seega palub hageja jätta kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUS

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 431 lg 1 alusel kohus lõpetab menetluse määrusega. Seega tuleb tsiviilasjas nr 2-11-41214 menetlus lõpetada, kuna hageja on hagist loobunud. TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
2.Riigilõivu tagastamine Kuna hagi esitati kohtule 2011. a siis riigilõivu suuruse kindlaksmääramisele kehtib 2011. a kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioon. TsMS § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi riigilõivu tuleb

tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 124 lg 1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 järgi hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hageja põhinõudeks oli järelmaksu võlg summas 689,57 eurot. Seega käesoleval juhul oli hagihinnaks 689,57 eurot. Sel ajal kehtinud Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel tuli hagihinnalt kuni 958,67 eurot tasuda riigilõivu 191,73 eurot. Hageja oli maksekäsu avalduse esitamisel 02.09.2011. a tasunud 47,93 eurot (selgitus Riigilõiv xxxxxxxxxxxxxxxx Aktsiaselts avalduse eest P. R. vastu, viitenumber 2900072369) ja hagi esitamisel tasunud 14.12.2011. a 143,80 eurot (selgitus Riigilõiv hagilt P. R. , viitenumber 2900072123). Kokku tasus hageja seega 191,73 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Lõige 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on teinud kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamise kohta. Seega kuulub tagastamisele xxxxxxxxxxxxxxxx AS poolt kokku tasutud riigilõivu summast 191,73 eurot pool, ehk 95,87 eurot.

3.Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on hageja loobunud hagist, kuna tema nõue sai rahuldatud kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses selgus, et kostjal puudus kohustus hagejale võlga tasuda, vaid võla tasumise kohustus oli hoopis 3ndal isikul. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb seega jätta hageja kanda. Kostja taotleb menetluskuludena hagejalt välja mõista 240 eurot (sis km) õigusabiteenuste eest. Kostja on avaldusele kaasa lisanud xxxxxxxxxxxx&x 10.10.2013. a arve nr 213010 summas 240 eurot /tl 136/. Arvelt nähtub, et P. R. pakuti õigusteenust ja konsultatsiooni kogussummas 200 eurot + km 40 eurot. Hageja on avaldanud, et nõue on selgelt põhjendamatu, kuna tsiviilasja toimiku põhjal ei ole võimalik järeldada, et kostjat oleks kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja, arvele märgitu kohaselt on osutatud teenuseks üksnes õigusteenused ja konsultatsioon ning arvest ei nähtu, et teenuseid oleks üldse osutatud seoses käesoleva tsiviilasjaga. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus viitab, et tsiviilasja toimiku põhjal ei saa järeldada, et kostjat oleks kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja. Ühestki kostja poolt esitatud dokumendist ei nähtu, et kostja oleks kasutanud nende koostamiseks juristi/advokaadi abi. Kohtu hinnangul ei piisa õigusabikulude hüvitamiseks kostja kinnitusest, et ta kasutas asja menetluse raames juriidilist teenust ning talle esitatud õigusbüroo arvest. Seda enam, et arvele märgitu kohaselt on osutatud üksnes õigusteenuseid ning konsultatsiooni, arvel ei ole ka viidet sellele, et teenust on osutatud just käesoleva tsiviilasjaga seoses. Kohus peab hindama menetluskulude kindlaksmääramisel õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Seda ei ole aga võimalik käesoleval juhul teha, kuna asja materjalidest ei nähtu ühtegi kohtumenetluses õigusabi osutamisena tehtud toimingut. Tegemist on kuludega, mille tekkimist ja hüvitamise kohustust ei saanud hageja ette näha. Kohus leiab, et kostja nõue menetluskulude väljamõistmiseks tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja