Kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Ulvi Loonurm ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

04.11.2013 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-12-32993

Tsiviilasi

X X hagi X X vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.06.2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja X X (IK xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv. Meelis Masso Kostja X X (IK xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv. X Kägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Tühistada Harju Maakohtu 25.06.2013 määrus tsiviilasjas 2-12-32993 osas, millega jäeti rahuldamata X X menetluskulude kindlaksmääramise avaldus, ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 15.11.2012 otsusega rahuldati X X hagi X X vastu abielu lahutamiseks. Kostja menetluskulud jäeti tema enda kanda. Hageja menetluskulud jäeti 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 07.01.2013. 17.12.2012 esitas hageja esindaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 100 eurot, lepingulise esindaja kulud

1291, 50 eurot (käibemaksuga) ja hageja lennutranspordi kulud suunal Helsingi-Tallinn ja tagasi 183, 84 eurot jõudmiseks Harju Maakohtu 03.10.2012 kohtuistungile. Kokku menetluskulud 1575, 34 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista 50% kohtumenetlusega seoses kantud kuludest, s.o 787, 67 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduses on märgitud, et hageja füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja tema kulud kuuluvad hüvitamisele koos käibemaksuga. Hageja kinnitab, et kõik nimetatud kulud on kantud seoses menetlusega tsiviilasjas nr 2-12-32993. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli teda esindanud advokaadi tunnihinnaks 105 eurot + käibemaks ning kulude koosseis oli järgmine: 31.07.2012 OÜ Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO arve nr. 4120701, milles on muuhulgas kajastatud ka advokaadi tööd seoses X X abielu lahutamisega mahus 1 tund ja 30 minutit - 189 eurot; 31.08.2012 OÜ Advokaadibüroo Ahas ja Heringson GLO arve nr. 4120804, milles on muuhulgas kajastatud ka advokaadi tööd seoses abielu lahutamise hagiavalduse koostamisega mahus 5 tundi - 630 eurot; 01.11.2012 OÜ Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO arve nr. 4121003, milles on muuhulgas kajastatud advokaadi tööd seoses 03.10.2012 ja 15.10.2012 kohtuistungitest osavõtmistega mahus 3 tundi ja 45 minutit (osavõtt on arvestatud koos ajakuluga kohtumajja jõudmiseks ja tagasi) - 472, 50 eurot; riigilõiv 100 eurot; hageja kantud lennutranspordi kulud suunal Helsingi-Tallinn ja tagasi 183, 84 eurot jõudmiseks Harju Maakohtu 03.10.2012 kohtuistungile. Kostja vastuväited Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Avalduse esitamise ajal 17.12.2012 puudus hagejal üldse TsMS § 174 lõikest 1 tulenevalt õigus menetluskulude kindlaksmääramist taotleda. Otsus jõustus 07.01.2013. Seega avalduse esitamise ajal ei olnud veel asjas jõustunud lahendit, mille järgi on hagejal õigus menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja kostjalt väljamõistmist taotleda. Kostja ei vaidle vastu avaldusele jätta tasutud riigilõivust 50%, mis on 50 eurot, kostja kanda. Kostja vaidleb täielikult vastu hageja kulutustele lepingulise esindaja osutatud õigusabi osas, kuna õigusabi on osutatud teises tsiviilasjas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud OÜ Advokaadibüroo Ahas & Heringson 31.07.2012 arve nr. 4120701, 31.08.2012 arve nr. 4120804 ja 01.11.2012 arve nr. 4121003 on koostatud õigusteenuste osutamise kohta tsiviilasjas nr. 2-12-26561. Seega ei tõenda avaldusele lisatud arved õigusabikulude kandmist selles kohtumenetluses, milles avaldaja menetluskulude hüvitamist soovib. Kostja vaidleb täielikult vastu arvetel kajastatud bürookuludele, mis moodustab 5% õigusteenuse mahust. Lepingulise esindaja bürookulu on majandamisega seotud kulutus ei ole vajalik ja põhjendatud kulu TsMS § 175 lg. 1 mõttes, mida peaks hüvitama teine menetlusosaline. Hageja ei ole menetluskulude avaldusele lisanud tõendeid õigusabiarvete tasumise kohta. Arve tõendab vaid seda, et õigusabiteenust osutanud advokaadiühing on esitanud teenuse saajale arveid. Õigusabikulu kandmist tõendab maksekorraldus või teenuse saaja pangakontoväljavõte arve tasumise kohta. Maksedokumente avaldusele lisatud ei ole. Seega

ei saa kohus hageja avaldust lepingulise esindaja kulude osas rahuldada põhjusel, et kulude kandmine ei ole TsMS § 175 lg. 3 mõttes tõendatud. Kostja vaidleb täielikult vastu hageja sõidukuludele kohtuistungile jõudmiseks Tallinnasse 03.10.2012, kuivõrd TsMS § 174 ei võimalda sõidukulude hüvitamist menetlusosalisele. Menetlusseadustik võimaldab üksnes menetlusosalist esindava töötaja sõidukulude hüvitamist (§ 175 lg. 2). Seega hageja taotlus kulutuste hüvitamiseks lennupiletile suunal HelsingiTallinn-Helsingi, summas 183,84 eurot tuleb jätta täielikult rahuldamata. Esimese astme kohtu määrus Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 141, 92 eurot. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (141, 92 eurot) viivist VÕS § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigikohtu määruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-16-09 selgitati, et TsMS § 174 lg. 1 ei keela avalduse esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks enne lahendi, milles kulude jaotus on märgitud, jõustumist. See norm määrab kindlaks tähtpäeva, mis ajaks tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus hiljemalt esitada. Nimetatust tulenevalt on hageja avaldus esitatud tähtaegselt. Samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg. 3 nõuetele. Vastavalt TsMS § 139 lõikele 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus summas 100 eurot asub tsiviilasja toimikus lk. 20. Hagejale riigilõivu hüvitamine 50% ulatuses on seega põhjendatud. Kohus nõustus kostjaga selles osas, et hageja esitatud arved ei tõenda õigusabikulude kandmist tsiviilasja nr. 2-12-32993 kohtumenetluses, sest arved on koostatud õigusteenuste osutamise kohta tsiviilasjas nr. 2-12-26561, seega teises tsiviilasjas. Nimetatust tulenevalt, kuivõrd ei ole tõendatud, et hagejale väljastatud arvetes kajastatud õigusabiteenus hõlmas ka käesoleva asja hagimenetlust, tuleb nimetatud arved jätta arvestamata ja nende alusel taotletavad esindaja kulud summas 645, 75 eurot (s.o 50% 1291, 50 eurost) hagejale hüvitamata. Riigikohus on määruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-63-10 väljendanud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Vastavalt TsMS § 144 punktile 2 on transpordikulude hüvitamine hagejale (lennukipilet Helsingi-Tallinn- Helsingi) summas 91, 92 eurot (s.o 50% 183, 84 eurost) põhjendatud. Nimetatud kulutus oli hagejal vajalik jõudmaks Harju Maakohtu 03.10.2012 kohtuistungile. Kohtuistungitel on hageja selgitanud, et tema elu- ja töökoht asub Soomes. Seega on nimetatud kulu hagejal tekkinud seoses kohtumenetlusega. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõiv 50 eurot ja transpordikulud 91, 92 eurot, kokku 141, 92 eurot. Taotlus jäi rahuldamata 645, 75 euro ulatuses. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada tema avaldus menetluskulude väljamõistmiseks täielikult. Maakohtus on jätnud tähelepanuta, et nendel samadel arvetel on ka spetsifikatsioonid, milles on kirjeldatud üksikasjalikult, millist õigusteenust oli hagejale osutatud. Nimetatud kirjeldused olid esitatud ka hageja

menetluskulude avalduses ja nimekirjas. Arves nr. 4120701 on kajastatud advokaadi tööd seoses X X abielu lahutamisega mahus 1 tund ja 30 minutit, arves nr. 4120804, milles on muuhulgas kajastatud ka advokaadi tööd seoses abielu lahutamise hagiavalduse koostamisega mahus 5 tundi. Kohtutoimikust on võimalik kontrollida, et hagiavaldus on koostatud ja allkirjastatud advokaadi poolt. Arves nr. 4121003 on kajastatud advokaadi tööd seoses 03.10.2012 ja 15.10.2012 kohtuistungitest osavõtmistega mahus 3 tundi ja 45 minutit (osavõtt on arvestatud koos ajakuluga kohtumajja jõudmiseks ja tagasi). Kohtutoimikust on võimalik kontrollida, et hageja lepinguline esindaja on osa võtnud kahest Harju Maakohtu istungist. Seega tõendavad kohtule esitatud arved koos lisatud spetsifikatsioonidega, et hageja on selles asjas kandnud kulusid lepingulisele esindajale. Lisaks on hageja avalduses kinnitanud, et käesolevaga taotletavad menetluskulud on kantud selles asjas. Tsiviilasjas nr. 2-12-26561 kantud kulusid hageja siin menetluses ei nõua ja selle menetlusega seotud read arvete spetsifikatsioonidel olid spetsiaalselt ka kinni kaetud. Arvetel märgitud vale tsiviilasja number ei ole sellise tähendusega, et see muudaks hageja poolt tegeliku kulude kandmise tõendamatuks. Antud juhul on hageja abielu lahutamisega seotud lepingulise esindaja menetluskulud arvete spetsifikatsioonidelt selgelt nähtavad ja ka advokaadi tegevused kohtutoimiku põhjal kontrollitavad. X Xl oli käsil ainus ja üks abielu lahutamise menetlus. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 25.06.2013 määrus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata X X menetluskulude kindlaksmääramise avaldus, ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et arvetel on märgitud teine tsiviilasja number, ei ole aluseks jätta menetlusosalise menetluskulud teiselt poolelt välja mõistmata. Maakohtus on jätnud tähelepanuta, et arvetele on lisatud spetsifikatsioonid, milles on kirjeldatud üksikasjalikult, millist õigusteenust oli hagejale osutatud. Kui kohtul tekkis kahtlus menetluskulude kandmise osas tsiviilasjas 2-12-32993, oleks tulnud anda menetlusosalisele tähtaeg täiendavate selgituste esitamiseks tulenevalt TsMS § 174 lõikest 5, mille esimese lause kohaselt võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks. Kuivõrd maakohus ei ole analüüsinud hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust, tuleb asi saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks hageja õigusabikulude hüvitamise osas.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Ele liiv