Harju Maakohtu kohtunikuabi 28.12.2012 menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I K määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
määrus
Hageja K K (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa; Kostja I I K (isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx); Kostja II V K (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.12.2012 määrus osas, millega mõisteti I Klt K Ki kasuks hageja menetluskulud 631,13 eurot ületavas osas ja lugeda Harju Maakohtu määrusega I Klt K K kasuks välja mõistetuks menetluskulud 631,13 (kuussada kolmkümmend üks eurot ja 13 senti).
2.Lugeda Harju Maakohtu 28.12.2012 määruse resolutsioon sõnastatuks terviktekstina järgmiselt:
2.1.Välja mõista I Klt (isikukood xxxxxxxxxxx) K Ki (isikukood xxxxxxxxx) kasuks hageja menetluskulud summas 631,13 (kuussada kolmkümmend üks eurot ja 13 senti).
2.2.
Välja mõista V Kilt (isikukood xxxxxxxxxx) K Ki (isikukood xxxxxxxxxx) kasuks hageja menetluskulud summas 535,26 eurot (viissada kolmkümmend viis eurot ja 26 senti).
2.3.Määruse ärakiri toimetada kätte hageja esindajale, kostjale I ja kostjale II.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.07.01.2011 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus K Ki hagi I K (kostja I) ja V Ki (kostja II) vastu ühisvara jagamiseks ja jättis hageja menetluskulud kostjate kanda. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.06.2011 otsusega rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda ja apellatsioonimenetluse kulud kostja I kanda. Hageja esitas 10.11.2011 menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks avalduse, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 11 750 krooni (750,96 eurot) ja õigusabikulud 447,38 eurot. Hageja palus välja mõista IKlt ja V Kilt osavastutuse alusel võrdsetes osades riigilõivu 750,96 eurot ja maakohtu menetluses kantud õigusabikulud 319,56 eurot. IKlt palus hageja välja mõista lisaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 127,82 eurot. Avalduse lisana esitas hageja õiendi õigusabi osutamise ajakulu ja tasutud summade kohta. Õiendi kohaselt osutas hageja esindaja õigusabi tunnitasuga 1000 krooni ning hageja tasus õigusabi eest järgmiselt:
1.Sularahas 2500 krooni, kviitung nr 16, 05.06.2011 (hagiavalduse koostamine 1,5 tundi, seadusandluse analüüs ja kliendi konsultatsioon 1 tund).
2.Sularahas 2500 krooni, kviitung nr 14, 03.08.2009 (vastuse koostamine kostjate vastustele 1,5 tundi, osalemine kohtuistungitel Harju Maakohtus 1 tund).
3.Pangaülekanne 07.01.2011 summas 127,82 eurot (kohtuotsuse analüüs, vastuse koostamine apellatsioonikaebusele 1,5 tundi, kohtuistung ringkonnakohtus 0,5 tundi). 27.12.2012 esitas hageja kohtu nõudel täiendavad dokumendid menetluskulude väljamõistmise avalduse juurde. Hageja esitas maksekorraldused ja kviitungid nr 14 (03.08.2009) ja 16 (05.06.2008). Hageja selgitas, et 10.11.2011 esitatud avalduses on trükivea tõttu märgitud kviitungi nr 16 kuupäevaks 05.06.2011. Maksekorralduste selgitustes on märgitud kahe erineva tsiviilasja tunnused, kuna samal ajal läks ringkonnakohtu menetlusse kaks tsiviilasja, milles mõlemas oli hageja menetlusosaliseks. Kostjate vastuväited
2.13.02.2012 esitas kostja II vastuväite hageja avaldusele, leides, et avaldus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. Esitatud õiendi kohaselt tasus hageja 05.06.2011 sularahas 2500 krooni. Õiendi punkti 1 selgitusest tuleneb, et sularaha kviitungi nr 16 alusel oli tasutud hagiavalduse koostamise ja kliendi konsultatsiooni eest. Selgitus on tegelike toimingutega vastuolus, sest hagiavaldus esitati ja menetlus tsiviilasjas alustati 30.06.2008. Alates 01.11.2011 kehtib Eestis euro ning sellest ajast kaotasid kroonid oma maksevahendi staatuse. Hageja ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid, sh kviitungit nr 16 ning algdokumente (arve), mis kinnitaksid makse toimumist ja tehingu sisu. Õiendi punkti 2 kohaselt hageja tasus 03.08.2009 sularahas 2500 krooni kostjate vastusele vastuse koostamise ja kohtuistungitel osalemise eest. Toodud selgitus on tegelike toimingutega vastuolus, sest aastal 2009 ei ole võimalik esitada arvet ja tasuda kohtuistungil osalemise eest, mis tegelikult toimus 2010 aastal. Hageja ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid, sh kviitungit nr 14 ning algdokumenti (arve), mis kinnitaks makse toimumist ja tehingu sisu.
Õiendi punkti 3 kohaselt tasus hageja 07.01.2011 pangaülekandega kohtuotsuse analüüsi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja ringkonnakohtu kohtuistungil osalemise eest. Toodud selgitus on tegelike toimingutega vastuolus, sest apellatsioonkaebus esitati Tallinna Ringkonnakohtule 01.02.2011 ning vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2011 teatele kohus vaatas tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Hageja ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid, sh maksekorralduse koopiat ning algdokumenti (arve), mis kinnitaks makse toimumist ja tehingu sisu.
3.Kostja I IK vastuväidet või vastust hageja avaldusele ei esitanud. Maakohtu määrus
4.28.12.2013 määrusega mõistis maakohus hageja kasuks kostjalt I välja hageja menetluskulu 663,08 eurot ja kostjalt II 535,26 eurot. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, seega kuulub kostjatelt võrdselt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 11 750 krooni (750,96 eurot). Hageja palub kostjatelt välja mõista vastavalt kohtuotsuses märgitud jaotusele maakohtu õigusabikulud summas 5000 krooni (319,56 eurot) ja ringkonnakohtu õigusabikulud summas 127,82 eurot (1999,95 krooni). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selleks, et põhjendatust ja vajalikkust hinnata tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud. Tsiviilasja on menetletud kahes kohtuastmes. Hinnatuna kohtutoimiku materjalide ning menetluskulude nimekirja ning esitatud arvete põhjal on esinduse teostamiseks tehtud toimingud vajalikud ja põhjendatud õigusabi osutamiseks ja kliendi huvide kaitseks ning vastavuses esindaja poolt tehtud tööga. Kohtule hagiavalduse esitamise ajal 21.05.2008 kehtis lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade osas Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 306. Hagiavalduses on palutud jagada ühisvara ja tuvastada nõusolek. Seega hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 134 kohaselt tuleb hagihinna arvutamisel nõuded liita. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaga kuni 30 000 krooni (2x15 000 krooni) korral maksimaalselt sissenõutav kulu 9 500 krooni. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikulud kokku 6 999,95 krooni on vastavuses menetluskulude kandmise ajal kehtinud piirmääraga. Eeltoodust lähtudes tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 663,08 eurot (s.o riigilõiv 375,48 eurot ja õigusabikulud 287,60 eurot) ja kostjalt II 535,26 eurot (s.o riigilõiv 375,48 eurot ja õigusabikulud 159,78 eurot).
Määruskaebus
5.04.03.2013 esitas IK määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt.
Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta, et kostjatelt kuulub võrdsetes osades hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 750,96 eurot. Maakohus hindas valesti õigusabikulude põhjendatust. Kohtule esitatud õigusabikulusid tõendavad dokumendid ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga. 27.12.2012 hageja esindaja esitas algdokumentidena kviitungid nr 14 ja 16 ning maksekorraldused nr 331 ja nr 332 õigusabikulude põhjendamiseks. Advokaadibüroo Natalia Lausmaa (registrikood 10783351 KMKR EE100806573) on raamatupidamiskohuslane. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 6 lg 1, 2 ja 4 kohaselt on majandustehing käesoleva seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. RPS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Kviitungitel nr 14 ja 16 puuduvad kohustuslikud algdokumentide andmed: tehingu majanduslik sisu, tehingu arvnäitajad, tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid, vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Kviitungitest ei ole ka näha, mis viisil need on seotud tsiviilasjaga nr 2-08-20103. Viide ainult perekonnanimele ei ole piisav alus sidumaks dokumenti tsiviilasjaga, sest ilmselt on rahvastikuregistris perekonnanimi K või K väga laialt levinud. Kuna 10.11.2011 menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlusele ei ole lisatud õiendis nimetatud dokumentide koopiaid, ei saa võrrelda endisi ja 27.12.2012 kohtule esitatud täiendavaid dokumentide koopiaid, sh kviitungi nr 16 koopiat. Hageja esindaja väide, et menetluskulude taotluse tekstis on viga kviitungi nr 16 aastaarvus 05.06.2008 ja aastaarv 2011 on ilmselt eksitav trükiviga, on paljasõnaline. Maksekorralduste koopiatest nr 331 ja 332 ei tulene samuti, et need on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Viide ülekande selgituses ainult perekonnanimele ei ole tsiviilasja tunnus. Hageja esindaja väide, et samal ajal läks ringkonnakohtusse kaks tsiviilasja ja seetõttu erinevates maksekorralduses oli märgitud samasugune selgitus ning summa, on tühine. Ülekanne maksekorralduse nr 331 alusel teostati 07.01.2011, ülekanne maksekorralduse nr 332 alusel teostati 11.01.2011. Puudus põhjus märkida erinevatel kuupäevadel tehtud ülekannetes samasugune selgitus. Hageja esindaja 10.11.2011 õiendi kohaselt tasuti 07.01.2011 pangaülekandega kohtuotsuse analüüsi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja ringkonnakohtus kohtuistungi eest. Kaebaja nõustub kostja II vastuväitega, et ole võimalik 2011 aasta jaanuaris tasuda apellatsioonikaebusele vastuse koostamise eest, kui apellatsioonikaebus esitati ringkonnakohtule veebruaris 2011. Ei ole ka võimalik tasuda jaanuaris 2011 kohtuistungi eest, kui vastavalt ringkonnakohtu 24.05.2011 teatele vaatas kohus tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses.
Edasine menetluse käik
6.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada kostjalt I menetluskulude väljamõistmise osas, mis ületab 631,13 eurot. Maakohtu 28.12.2012 määrusega on kostjalt I välja mõistetud hageja kasuks menetluskulu 663,08 eurot, millest 375,48 eurot on riigilõiv ja 287,60 eurot on lepingulise esindaja kulu. Määruskaebuse väite kohaselt ei ole põhjendatud apellatsioonimenetluses hageja lepingulise esindaja kulu osas, mis on tasutud väidetavalt ringkonnakohtu istungil osalemise eest, kuna ringkonnakohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väide on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus vaatab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbi hagita menetluses ja TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Seega vaatamata sellele, et kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid ei esitanud, pidi maakohus esitatud avalduse põhjendatust ja tõendatust kontrollima. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud õiendist nähtub, et hageja on tasunud lepingulisele esindajale õigusabi eest 127,82 eurot kohtuotsuse analüüsi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest 1,5 tundi ja ringkonnakohtus kohtuistungi eest 0,5 tundi. Toimiku materjalidest nähtub, et ringkonnakohus lahendas apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Seega on põhjendatud määruskaebuse väide, et apellatsioonimenetluses hageja poolt tasutud lepingulise esindaja kulu ei ole põhjendatud ja vajalik 0,5 tunni ulatuses. Kuna hageja tasus lepingulise esindajale apellatsioonimenetluses 127,82 eurot kahe tunni eest, siis arvestuslikult on 0,5 tunni, mis on 1⁄4 kahest tunnist, tasu 31,95 eurot (127,82:4). Seega tuleb kostjalt I maakohtu määrusega väljamõistetud menetluskulu vähendada 31,95 euro võrra ja vastavas osas maakohtu määrus tühistada. Ülejäänud osas on maakohtu määrus ringkonnakohtu arvates seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus esitaja ülejäänud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse väide kviitungite nr 14 ja nr 16 väidetava mittevastavuse kohta raamatupidamise seaduse nõuetele ei ole asjakohane, sest väidetav algdokumendi mittevastavus raamatupidamise seaduse nõuetele võib omada tähtsust mitte tsiviilõiguslikust, vaid maksuõiguslikust aspektist. Pealegi nähtub kviitungitelt maksja, makse saaja, summa ja viidatud on lepingule. Määruskaebuse väide, et hageja lepingulise esindaja tasu ei ole põhjendatud, kuna kviitungi nr 16 kuupäeva osas on segadus, ei anna ringkonnakohtu arvates põhjust maakohtu määruse muutmiseks. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille õiendis on esitatud õigusabitoimingud, nende teostamiseks kulunud aeg ja tasusumma. Seega vastab avaldus TsMS § 174 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Maakohus on nõudnud menetluskulude täpsustamiseks hagejalt täiendavaid dokumente ja hageja on need esitanud. Esitatud avalduse ja kuludokumentide
põhjal on maakohus õigesti kindlaks teinud, et avalduses on kviitungi nr 16 kuupäevaks ekslikult märgitud 05.06.2011, kuna õigeks kuupäevaks on kviitungi järgi 05.06.2008. Määruskaebuse väide, et maksekorraldustest ei tulene, et need on seotud käesoleva tsiviilasjaga, ei anna samuti alust määruse tühistamiseks või muutmiseks. Kuigi maksekorraldusel 07.01.2011 summale 127,82 eurot ei ole märgitud tsiviilasja numbrit, on sellel märgitud makse saajana Lausmaa, kes oli hageja lepinguline esindaja ja selgituses kostja I nimi. Kuna hageja avalduse järgi on see hageja lepingulise esindaja tasu käesolevas tsiviilasjas apellatsioonimenetluses, siis ei ole mingit põhjust arvata, et see nii ei ole, sest juhul, kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat, kes tegutseb kutselise esindajana, tuleb üldjuhul eeldada lepingu tasulisust.
Ulvi Loonurm
Margo Klaar
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.