Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi AATE
GROUP
OSAÜHINGU vastu rahalise kohustuse 241,46 euro tagasivõitmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
241,46 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.06.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ekosüsteemide OÜ (pankrotis, registrikood 11146497) pankrotihaldur Ly Müürsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Kostja AATE GROUP OSAÜHING (registrikood 10360449, asukoht Suurevälja tee 37, Saue vald, 76506 Harjumaa), lepinguline esindaja Evely Paalman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt Harju Maakohtu 14.06.2013 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Asjaolud
1.04.03.2013 esitas Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo (hageja) Harju Maakohtule hagi AATE GROUP OSAÜHING (kostja) vastu rahalise kohustuse 241,46 euro tagasivõitmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt algatati Pärnu Maakohtu 29.01.2010 määrusega Ekosüsteemide OÜ (võlgnik) pankrotimenetlus ning Pärnu Maakohtu 05.03.2010 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Kolm kuud enne pankrotimenetluse algust, 02.11.2009, on võlgniku arvelduskontolt tehtud kostjale väljamakse summas 3778 krooni (241,46 eurot). Hageja leiab, et kuna kostja ei ole võlgniku pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud ja võlgnevus kostjale ei kajastu ka võlgniku pankrotiavalduses, siis on ilmselgelt võlgnik makset tehes eelistanud kostjat teistele võlgniku võlausaldajatele ja rahuldanud kostja nõude täies ulatuses. Hageja tugineb pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg-le 1 ja § 113 lg 1 p-le 2 ning palub tunnistada kehtetuks võlgniku poolt toimunud rahalise kohustuse täitmine kostjale. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu.
4.Kostja müüs võlgnikule kinnitusvahendeid, mille eest võlgnik tasus. Võlgnik kasutas kinnitusahendeid oma igapäevases majandustegevuses. Kaup väljastati arve tasumisel. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus jättis 14.06.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kohus leidis, et käesolevas asjas ei esine PankrS § 109 lg-s 2 sätestatud võlausaldajate kahjustamise eeldust, mistõttu tuleb hagejal seda asjaolu tõendada. Eeltoodud tõendamiskohustust on kohus hagejale selgitanud (tl 143).
7.Puudub vaidlus, et võlgnik tegi kostjale makse igapäevase majandustegevuse raames. Võlgniku põhitegevuseks oli ehitustegevus ning kostja müüs võlgnikule sellega seoses kinnitusvahendeid.
8.PankrS § 113 lg 1 p 2 kohaldamise eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine. Võlgniku võlausaldajate kahjustamist ei saa põhjendada sellega, et kostjale makse tegemisega ei suutnud hageja enam teha makseid teistele võlausaldajatele, sest see kordab PankrS § 113 lg 1 p 2 nimetatud makse tagasivõitmise ühte eeldust – ühe võlausaldaja eelistamist teisele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-07, p 9). Ka siis, kui kostjat on teistele võlausaldajatele eelistatud, kuna temale tasuti võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, võlga ei tasutud, ei saa sellist ühe võlausaldaja eelistamist teistele pidada iseenesest teiste võlausaldajate kahjustamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-158-03, p 8).
9.On mõistlik eeldada, et kui võlgnik vajas majandustegevuse läbiviimiseks ehitustarvikuid, siis tuli tal nende eest tasuda vastavalt kokkulepitud tingimustele
(tellimus ja arve, tl 78-79). Hageja ei ole väitnud, et võlgnik ei ole ostetud kaupa saanud või et sellist kaupa võlgnik ei vajanud. Kostja selgituse kohaselt väljastatakse kaup arve tasumisel (tl 147). Esitatud asjaoludel ei saa pidada kokkulepitud maksetingimust ebaharilikuks.
10.Seega asjaolu, et kostjale rahalise kohustuse täitmise ajal oli võlgnikul rohkem kui üks võlausaldaja, ei täida PankrS § 113 lg 1 p 2 kohaldamise eeldust, sest kohus ei ole esitatud asjaoludel tuvastanud teiste võlausaldajate huvide kahjustamist. Apellatsioonkaebus
11.15.07.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 14.06.2013 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud esimeses kohtuastmes palub hageja jätta kostja kanda ning apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Deckol Ehitus OÜ kanda.
12.Hageja leiab, et maakohus on otsuse tegemisel vääralt kohaldanud PankrS § 113 lg 1 p-i 2. Hageja hinnangul tuli kohtul PankrS § 109 lg 1 järgi hinnata, kas kohustuse täitmisega on kahjustatud võlgniku teiste võlausaldajate huve. Hageja arvates jõudis kohus põhjendamatult järeldusele, et kui rahalise kohustuse täitmise ajal kostjale oli võlgnikul majandustegevus, siis ei ole kahjustatud võlgniku teiste võlausaldajate huve. Kohus ei ole analüüsinud, kas rahalise kohustuse täitmine kostjale tagas ka võlgnikule majandustegevuse jätkamise. Samuti jättis kohus täielikult tähelepanuta, et nõuded, mida võlgnik ei täitnud, olid tehtud võlgniku majandustegevuse raames. Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks analüüsinud hageja väiteid kostja eelistamisest nendele võlgniku võlausaldajatele, kelle nõuded olid varasemast perioodist ja samuti vajalikud võlgniku majandustegevuse jätkamiseks, kuid kelle ees võlgnik enda kohustust ei täitnud. Kohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud sellega, et võlausaldajate huvide teadlik kahjustamine võlgniku poolt seisneb selles, et rahalise kohustuse täitis võlgnik kostjale 3 kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, olles teadlik endal pikemaajaliselt täitmata kohustustest võlausaldajate ees. Hageja leiab, et maakohtu järeldused ei ole kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-58-03 käsitletud seisukohtadega.
13.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS §-i 2. Kostja ei esitanud nõudeavaldust enda nõude tunnustamiseks ning ka ei ole kostja esitanud tingimuslikku nõudeavaldust, mille tingimus saabuks, kui kostjale täidetud kohustus tagasi võidetakse. Seega on kostja saanud eelise teiste võlausaldajatega võrreldes, kelle nõuded jäid pankrotimenetluses rahuldamata. Selliselt on rikutud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ning ebaõigesti kohaldatud PankrS §-i 2.
14.Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 7. Kohus ei ole analüüsinud hageja poolt esitatud võlausaldajate ProInkasso OÜ, Elektritööde Ettevõte AIA AS, ICT Projekt OÜ ja OÜ Jaagor Grupp nõudeavaldusi võlgniku pankrotimenetluses. Samuti esitas hageja Maksu- ja Tolliameti nõudeavalduse pikemal perioodil tasumata maksude ja maksete võlgade tunnustamiseks pankrotimenetluses. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et esitatud tõendid ei tõenda kostjale rahalise kohustuse täitmisega teiste võlausaldajate huvide kahjustamist. Hageja ja kostja väidetega mittenõustumine ja esitatud tõendite hindamata jätmine on käsitletav kohtuotsuse ebapiisava põhjendamisena maakohtu poolt. Määruse põhjendused
15.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
16.Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetles kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses ja seetõttu on edasikaebeõigus piiratud. TsMS § 637 lg 21 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Maakohus on õigesti leidnud, et hagi rahuldamiseks puudub PankrS § 113 lg 1 p 2 tulenev eeldus, milleks on võlausaldajate huvide kahjustamine. Võlausaldajate kahjustamist ei saa põhjendada üksnes ühe võlausaldaja eelistamisega teistele ning maakohtu sellekohane seisukoht on kooskõlas otsuses viidatud Riigikohtu lahenditega nr 3-2-1-43-07, p 9 ja nr 3-2-1-58-03, p 8. Samuti on maakohus tagasivõitmise aluse esinemise üle otsustades õigesti pidanud silmas, et võlgnik vajas majandustegevuse läbiviimiseks ehitustarvikuid, mille eest tuli tasuda vastavalt kokkulepitud tingimustele ning seetõttu ei ole tehingu asjaoludes ega kokkulepitud maksetingimustes midagi ebaharilikku. Eeltoodu põhjal on kohus õigesti leidnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
18.Vaidlusaluses asjas ei ole maakohus TsMS 442 lg-s 10 sätestatud edasikaebamise luba andnud ning kuna ringkonnakohus ei ole eeltoodu põhjal tuvastanud käesolevas lihtmenetluse asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eeldusi, ei pea ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebust menetlema.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.