Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-13679
Tsiviilasi
OÜ Vent System Project hagi OÜ Reljans vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmise lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. septembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Reljans määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja) – OÜ Reljans (rk: 10854430), esindaja advokaat Kai Villman Vastustaja (hageja) – OÜ Vent System Project (rk: 11720522)
esindajad
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
alusel, mis ei ole veel jõustunud, olgu see ka viivitamata täidetav. Lahendi jõustumine tähendab, et selle korralise vaidlustamise võimalused on ammendunud, eelkõige kui edasikaebetähtaeg on möödunud või kaebus jäetud rahuldamata (vt TsMS § 456, § 466 lg 3, § 478 lg 3). Seega ei saa menetluskulusid enne kohtumääruse jõustumist kindlaks määrata ka määruste alusel, millega on kindlaks määratud menetluskulude jaotus, olgugi et määrused on TsMS § 467 lg 5 ja § 478 lg 4 esimese lause järgi üldjuhul viivitamata täidetavad.“ Praeguses olukorras tuleb rakendada analoogiat. Olgugi, et põhilahendiks on Viru Maakohtu 15.02.2013 määrus ja ringkonnakohus jättis maakohtu 15.02.2013 määruse muutmata, ei saa asuda seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuli esitada 30 päeva jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest s.o hiljemalt 31.05.2013, kuna tsiviilasja menetlus jätkus ning lahendamata oli menetluse taastamise taotlus, seega ei olnud ammendunud maakohtu 15.02.2013 kohtulahendi edasikaebamise võimalused. TsMS § 412 lg 3 kohaselt, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Hageja sai hagi läbivaatamata jätmise määruse kätte 18.02.2013 ja esitas menetluse taastamise taotluse seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kohus pidi lahendama menetluse taastamise avalduse, mis võinuks tähendada ka menetluse taastamist, ning seejärel oleks alles hilisemas menetluses selgunud, kas kohus oleks hagi rahuldanud või jätnud rahuldamata ja milliseks oleks kujunenud menetluskulude jaotus; 3) oleks kaevatavast määrusest tulenevalt võimalik olukord, kus vaatamata asjaolule, et hagi menetlemine jätkub (juhul kui menetlus oleks taastatud), toimub samaaegselt ka kostja avalduse alusel menetlus menetluskulude suuruse kindaksmääramiseks. Menetluse taastamisel ja hagimenetluse jätkumisel ning menetluskulude teistsuguse jaotuse korral oleks kohus asunud hiljem teistkordselt lahendama menetluskulude kindaksmääramise avaldust. Selline olukord ei vasta TsMS põhimõtetele ega ole seadusandja tahteks. Menetluskulud kujutavad endast kogu hagimenetluse jooksul tekkinud kulusid ja olukorras, kus ei ole selge menetluse jätkumine, ei saa kohus menetluskulude kindlaksmääramise avaldust lahendada.
Eeltoodud põhjendustel tuleb OÜ Reljans avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
rahaliseks
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.