Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa
Kohtuasi
Eesti Energia AS-i hagi Viivian-Gold OÜ ja osaühingu Self-II vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-37055
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viivian-Gold OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Eesti Energia AS (registrikood 10421629) Kostja Viivian-Gold OÜ (registrikood 11454224), esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg Kostja osaühing Self-II (registrikood 10018969), esindaja vandeadvokaat Madis Mahlapuu
Asja läbivaatamise kuupäev
23. september 2013, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-37055 muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.
Arvata Viivian-Gold OÜ määruskaebuselt 7. mail 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot riigituludesse.
4.Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Viivian-Gold OÜ kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus rahuldas 26. aprilli 2012. a otsusega Eesti Energia AS-i (hageja) hagi ViivianGold OÜ (kostja I) vastu ning mõistis välja 5642 eurot 71 senti. Osaühing Self-II (kostja II) vastu jäi hageja nõue rahuldamata. Selle otsuse sai kostja I kätte 10. mail 2012.
2.Kostja I esitas 18. mail 2012 taotluse teha täiendav otsus.
3.Harju Maakohus jättis 30. mai 2012. a määrusega täiendava otsuse tegemise taotluse rahuldamata. Kostja I sai 22. juuli 2012. a elektroonilise kirja kohaselt maakohtu määruse kätte 21. juulil 2012.
4.Kostja I esitas 5. augustil 2012 määruskaebuse, milles vaidlustas maakohtu määruse.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. oktoobri 2012. a määrusega maakohtu 30. mai 2012. a määruse muutmata.
6.Kostja I esitas 28. novembril 2012 maakohtu 26. aprilli 2012. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus võttis 5. detsembri 2012. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse. Hageja väidetel on apellatsioonkaebus esitatud menetlustähtaega eirates.
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. aprilli 2013. a määrusega kostja I apellatsioonkaebuse läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 643 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus võeti menetlusse ekslikult. TsMS § 632 lg 1 alusel saab apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Maakohtu otsus tehti avalikult teatavaks 26. aprillil 2012. Kostja I apellatsioonkaebus on esitatud 28. novembril 2012, seega viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. TsMS § 632 lg 3 alusel, kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgse otsuse suhtes uuesti. Praegusel juhul täiendavat otsust ei tehtud. Seega on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg möödunud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kostja I esitas määruskaebuse, milles vaidlustas ringkonnakohtu 19. aprilli 2013. a määruse täies ulatuses ja palus saata tsiviilasi menetlemiseks ringkonnakohtule. TsMS § 448 lg 1 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse selle sätte punktides nimetatud alustel. Kostja I esitas kohtule sellise taotluse. Kostja I oli kindel, et täiendava otsuse taotluse läbivaatamise ajal on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg peatunud ning isegi juhul, kui taotlus jäetakse rahuldamata, saab esialgsele otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse pärast täiendava otsuse tegemise taotluse rahuldamata jätmise määruse jõustumist. Täiendava otsuse tegemist ja seda vaidlustavad sätted on ebaselged ning neid on võimalik mitut moodi tõlgendada. Kostja I on seisukohal, et seadusandja on teda eksitanud ebaselgete sätetega maakohtu otsuse edasikaebamise tähtaegade osas täiendava otsuse taotluse esitamise korral. Oluline on ka see, et apellatsioonitähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et tähtaja ennistamist ei takista TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud viiekuulise tähtaja möödumine, kui ei ole möödunud TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud kuuekuuline tähtaeg. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse 28. novembril 2012 ehk kuue kuu jooksul maakohtu otsuse vaidlustamise tähtpäevast.
Kuigi apellatsioonkaebuses ei ole esitatud sõnaselget taotlust ennistada menetlustähtaeg, võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse, mida võib tõlgendada menetlustähtaja ennistamisena. Ühe lause puudumine apellatsioonkaebusest on tühine puudus, mille alusel apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine oleks ilmselt liialdus. Samuti oleks selline puudus TsMS § 3401 lg 1 järgi kõrvaldatav.
10.Kostja II vaidleb määruskaebusele vastu. Kostja I on kasutanud TsMS § 448 lg-s 6 sätestatud kaebevõimalust. Kostja I viited apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja peatumisele on ilmselgelt põhjendamatud.
11.Hageja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ning ringkonnakohus on õigesti jätnud apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja I sai maakohtu otsuse kätte 10. mail 2012, esitas 18. mail 2012 täiendava otsuse tegemise avalduse ning maakohus jättis 30. mai 2012. a määrusega tema taotluse rahuldamata. Selle määruse sai kostja I kätte 21. juulil 2012, misjärel vaidlustas eelnimetatud määruse. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse 28. novembril 2012. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus on esitatud hilinenult. Kolleegium leiab, et õiguslikult on põhjendamata kostja I määruskaebuse väide, et TsMS § 632 lg 3 kohaselt on täiendava otsuse taotluse läbivaatamise ajal apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg peatunud ka siis, kui taotlus jäetakse rahuldamata.
13.Täiendava otsuse tegemine on reguleeritud TsMS §-s 448. Asja otsustanud kohus võib TsMS § 448 lg 1 järgi menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse. TsMS § 448 lg 5 järgi on täiendav otsus täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Kui täiendav otsus tehakse apellatsioonitähtaja jooksul, hakkab TsMS § 632 lg 3 järgi apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgu tehtud otsuse suhtes uuesti. Eelnev reguleerib üksnes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega olukorras, kus kohus teeb täiendava otsuse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul. Sellest ei tulene apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega olukorra jaoks, mil maakohus jätab määrusega täiendava otsuse tegemise taotluse rahuldamata. Kui kohus ei rahulda menetlusosalise taotlust teha täiendav otsus, võib TsMS § 448 lg 6 kohaselt esitada selle määruse peale määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Seadusest ei tulene, et selle määruse kättetoimetamisest algab apellatsioonitähtaeg uuesti TsMS § 632 lg 3 alusel. Eelnevast järeldub, et kui täiendava otsuse tegemise taotlus jäetakse määrusega rahuldamata, on see määrus iseseisvalt vaidlustatav ja ei mõjuta otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega.
Harju Maakohus jättis kostja I taotluse teha täiendav otsus rahuldamata 30. mail 2012, s.o apellatsioonitähtaja jooksul. Harju Maakohtu 30. mai 2012. a määrus oli eraldi edasikaevatav ja selle määruse vaidlustamine ei võta menetlusosaliselt kohustust esitada apellatsioonkaebus tähtaegselt, s.o 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Seega pidi kostja I esitama apellatsioonkaebuse TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud üldise apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul.
14.Kostja I on Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotlenud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja märkinud: "Ühe lause puudumine apellatsioonkaebusest on tühine puudus, mille alusel apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine oleks ilmselt liialdus." Kolleegium selgitab, et tähtaja möödalasknud menetlusosalisest endast sõltub, kas ta soovib selle tähtaja ennistamist. TsMS § 67 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimaldanud enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest. TsMS § 68 lg 1 kolmanda lause kohaselt esitatakse tähtaja ennistamise avaldus kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. Apellatsioonkaebusest ei nähtu kostja I soovi kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, sh ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis võiksid olla aluseks tähtaja ennistamisele. Ainuüksi see, et ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse, ei näita, et ringkonnakohus oleks mööda lastud tähtaja ennistanud. Seda kinnitab TsMS § 643 lg 1. Seega ei ole kostja I apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust esitanud ega ringkonnakohus saanud seda ka lahendada.
15.Tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 655 lg 2 p-st 2 jõustub ringkonnakohtu määrus, kui määruse peale esitatud määruskaebus jäetakse rahuldamata.
16.Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse.
17.Kassatsiooniastmes kantud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 ja § 162 lg 1 alusel jätta kostja I kanda. Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.