Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Ülle Jänes, Iko Nõmm, Ande Tänav 15. oktoober 2013, Tallinn 2-11-39539 X X hagi X X vastu elatise suurendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised, nende esindajad
Harju Maakohtu 14.03.2013 otsus X X apellatsioonkaebus 1440 eurot Hageja X X (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja X X Kostja X X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Jaagumart Merimaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 14.03.2013 otsus tühistada. X X hagi osaliselt rahuldada. Mõista V X Xlt X X kasuks elatise võlgnevus ühekordse summana 1051 (üks tuhat viiskümmend üks) eurot 10 senti, s.o arvestusega 250 eurot kuus ajavahemiku 01.08.2011 – 31.12.2012 eest. Mõista V X Xlt X X kasuks elatis 250 (kakssada viiskümmend) eurot kuus alates 01.01.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni 30.08.2019. Elatusraha tuleb X Xl tasuda X X pangakontole. Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
24.08.2011 esitas X X Harju Maakohtule hagi X X vastu elatise suurendamiseks 320 euroni kuus alates 01.08.2011. X X ja X X kooselust sündis xxxxxxxx poeg X X ja xxxxxxxxx poeg X X, kelle ülalpidamiseks mõistis Harju Maakohus 16.12.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-50989 X Xa kasuks kostjalt alates 01.03.2009 V elatise 2500 krooni (159, 78 eurot) kummalegi lapsele kuni nende täisealiseks saamiseni. X X sai 05.10.2010 täisealiseks. Kostja jätkas elatise maksmist hageja ülalpidamiseks. Hageja taotles hagis elatise suurendamist põhjusel, et tema ülalpidamiskulud on oluliselt suurenenud ning kostja tasutud elatisest 159, 78 eurost kuus ei jätku igapäevasteks vajadusteks. Hageja tegeleb süvendatult nii spordi kui muusikaga, mis mõlemad toovad kaasa täiendavaid kulutusi. Isa tasutud raha ei ole piisav, tagamaks lapse normaalne kasvamine ja areng. Hageja elab koos emaga, kelle perekonnas kasvab veel kolm poega. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja ülalpidamiseks vajalikud kulutused ühes kuus arvestuslikult 993 eurot, millest eluasemekulud on 288 eurot, kulutused toidule 90 eurot, kulutused transpordile 32 eurot, sidekulud 29 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 32 eurot, kulutused riietele ning jalanõudele 64 eurot ning muud vältimatud püsikulud, hobid (muusikakool, jalgrattasport, fotograafia, lemmikloomad, kino, teater, sünnipäevad) 400 eurot. Hageja seadusliku esindaja hilisema selgituse kohaselt on kulutuste summad liigiti muutunud (tl 51-55, I köide). Nii on toidule arvestatud kulutusteks 5 eurot päevas, millele on lisatud 1 eurot taskuraha maiustuste ostmiseks, seega kokku 186 eurot kuus (6 x 31), samuti on suurenenud kulutused hügieenitarvetele ja ravimitele - 55, 41 eurot, koolitarvetele (dressid, sisejalatsid koolikott, suusad jne) ja mänguasjadele - 50 eurot kuus, riietele ja jalatsitele 100 eurot kuus, jalgrattaspordile 150, 50 eurot kuus (kolme viimase kuu kulutused olid kokku 451, 50 eurot). Arvestuse kohaselt moodustavad kõik kulutused ühes kuus kokku 1257, 05 eurot. Hageja elab koos ema ja vendadega ahuküttega 90 aastat vanas majas (kolm tuba, köök), mis vajab olulist remonti (pesemesivõimaluse Vehitamist, soojustamist). Kostja elab kolmetoalises mugavustega korteris Kehras, talle kuulub kinnistu Käsmus, sõiduauto BMW. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja kinnitas, et tema materiaalne olukord ja sissetuleku suurus võrreldes aastaga 2009 ei ole muutunud. Kostja on maksnud igakuiselt hageja ülalpidamiseks 159, 78 eurot. Kostja netosissetulek on 538 eurot kuus, millest üürile kulub 200 eurot ning 140 eurot jääb toidu, riiete ja muudeks kulutusteks. Kostja toetab ka oma vanemat täisealist poega, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga ja ei tööta. Alates jaanuarist 2011 on elatis tulumaksuvaba, mistõttu saab hageja võrreldes kompromissi kinnitava määrusega Vmõistetud elatisest kätte 33, 55 eurot rohkem. Menetluse edasine käik Harju Maakohus rahuldas 06.12.2011 otsusega X X hagi X X vastu elatise suuruse muutmiseks osaliselt ja mõistis kostjalt V elatise 200 eurot kuus alates 01.08.2011 kuni hageja täisealiseks saamiseni 30.08.2019. Hageja apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 27.04.2012 otsusega maakohtu otsuse menetlusnormide rikkumise tõttu ning saatis tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 10.07.2012 määrusega kohustas maakohus X X seaduslikku esindajat esitama kohtule lapse igakuiste kulutuste rahalise suuruse kohta tõendid.
05.02.2013 kohtuistungil selgitas hageja esindaja oma majanduslikku olukorda (sissetuleku suurust ja muid tingimusi). Kohus määras hageja seaduslikule esindajale tõendite esitamiseks tähtaja - 12.02.2013. 11.02.2013 palus hageja esindaja tähtaega pikendada põhjusel, et tema noorim poeg on haigestunud ja ta ise on samuti haige, märkides, et vajadusel võib ta esitada arstitõendi. 12.02.2013 teatas maakohus, et ei pikenda tõendite esitamise tähtaega ning hilisemaid tõendeid vastu ei võta. 12.03.2013 e-kirja kohaselt edastas hageja seaduslik esindaja kohtule arstitõendi ning väidetavalt said „õiged asjad õigele aadressile saadetud“ (tl 132, I köide). Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja muutis kostjalt X X kasuks hageja ülalpidamiseks Harju Maakohtu 16.12.2009 määrusega kohtuasjas nr 2-08-50989 Vmõistetud elatise suurust alates 01.01.2013, suurendades elatist 160 euroni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 30.08.2019. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164). Kohus võtab aluseks samas tsiviilasjas tehtud eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastab, kas lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Täites Tallinna Ringkonnakohtu juhiseid kohustas maakohus 10.07.2012 määrusega hageja seaduslikul esindajal esitama kohtule tõendeid hageja igakuiste kulutuste rahaliste suuruste kohta, määrates tähtajaks 20 päeva määruse kättesaamisest alates. Hageja seaduslik esindaja määrust ei täitnud. 05.02.2013 istungil selgitas kohus veelkord tõendamise vajalikkust. Elatise nõudes minimaalses määras ei pea lapse vajadusi dokumentaalselt tõendama, kuid hageja nõuab elatist minimaalmäärast suuremas ulatuses. Kohus andis tõendite esitamiseks täiendava tähtaja, mille jooksul ei esitanud hageja seaduslik esindaja samuti mitte ühtegi tõendit, mis tõendaksid hageja suurenenud vajadusi. Hageja esindaja on esitanud kviitungid, mis kinnitavad toiduainete, ravimite, riiete, koolitarvete, madratsi ja jalgratta ostmist. Nende kviitungitega ei ole tõendatud hagejale tehtavad igakuised kulutused toidule 90 eurot, transpordile 32 eurot, sidekuludele 29 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, koolikohustuse täitmisele 32 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 64 eurot, muud vältimatud püsikulud 400 eurot, lapse eluasemekulud 288 eurot. Hageja on esitanud kohtule katxogipildid toodetest ja nende hindadest. Toodete pildid ei näita tegelikult lapsele tehtavate kulutuste suurust. Lapse elatise suurendamise aluseks olevad kulutused peavad olema reaalsed kulutused, mitte tulevikus lapsele tehtavad kulutused. Tõendamata on, et hageja vajadused on suurenenud ning mil määral need on suurenenud. Kostja sissetulekud ei ole võrreldes elatise Vmõistmise ajaga suurenenud. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis oli aastal 2011 - 139, 01 eurot, aastal 2012 - 145 eurot ning aastal 2013 on 160 eurot. Kuna alates 01.01.2013 on elatise miinimum kostjalt varem V mõistetud elatisest väiksem, siis tuleb kostjalt Vmõistetud elatist muuta alates 01.01.2013, s.o suurnedada 160 euroni kuus. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada. Hageja seaduslik esindaja soovib kindlustada pojale õiglase elatusraha, et lapsel oleks võimalik tegeleda oma hobidega ka edaspidi. Maakohus andis hageja seaduslikule esindajale 05.02.2013 istungil täiendava tähtaja hageja igakuiste kulutuste kohta tõendite esitamiseks. Hageja seaduslik esindaja saatis e-kirjaga selgituse, panga Vvõtted, hageja toidu, riiete ja juuksuri tšekid. Muutused varasemaga võrreldes on väga suured: suurenenud on toidukorvi ja teenuste maksumus. Miinimumelatusraha eest ei ole võimalik
lapsele pakkuda muusikakooli, rattavõistlusi, meelelahutust. Ka poeg X X elab hageja seadusliku esindaja - ema - juures ning ka temale tehtavad kulutused peab kandma ema. See laps hüljati isa poolt teismeeas, tal puudusid võimalused hobidega tegelemiseks, mis on jätnud oma jälje tema ellu senini. Hageja seaduslik esindaja otsustas panna hageja jalgrattatrenni, millega kaasneb vajadus osaleda võistlustel. Et last Kuusalu klubisse trenni viia, tuli osta sõiduauto. Nädalas kulub Kuusallu sõiduks 210 kilomeetrit, seega kuus vähemalt 850 kilomeetrit. Suvel 2012 olid väga suured kulutused seoses poja rattavõistlustega (tema osalust kinnitavad muuhulgas võistluste protokollid). Praegu ei saa hageja ema tööl käia, sest Raasiku vallal ei ole võimalik tema noorimale pojale lasteaiakohta sügiseni 2013 pakkuda. Seaduse kohaselt on ka vanema varalise seisundi muutumine asjaoluks, mis annab alust elatise suurust muuta. Kui on näha, et ema ei oska vormistada dokumente nõuetekohaselt, võiks kohus teda aidata. Riigi õigusabi taotlust kohus ei rahuldanud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevav otsus tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks võtta vastu apellandi esitatud tõendid ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teha uue otsuse. Kuigi maakohus on otsuses märkinud, et rahuldab hagi osaliselt, on ta sisuliselt jätnud hageja nõude elatise suuruse muutmiseks rahuldamata. Seadusest tuleneva elatise piirmäära muutumisega kaasnev elatise suurenemine (antud juhul 22 sendi võrra) ei ole hinnatav elatise suurendamisena sisulises tähenduses (pealegi lubab kehtiv perekonnaseadus elatise alaealisele lapsele V mõista kindla summa kõrval ka muutuva suurusena (PKS § 101 lg 2), mistõttu võib riigis kehtiva kuupalga alammäära muutumist kohtulahendis juba ka ette näha). Harju Maakohtu 16.12.2009 määrusega kinnitati X X ja X X vaheline kompromiss, milles muuhulgas lepiti kokku X X poolt tasutava elatise suurus alaealisele lapsele X Xle. Nimetatud kohtulahendi kohaselt kohustus X X tasuma poja X ülalpidamiseks 2500 krooni kuus, s.o 159, 78 eurot. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tõttu ei kajasta kohtumäärus poolte varalist seisundit ega ka lapse vajadusi. Hageja esitas hagi kostja vastu eelkõige seetõttu, et lapse ülalpidamiskulud on möödunud aastatega oluliselt suurenenud: nii hindade kallinemise kui poja materiaalsete vajaduste muutumise tõttu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja igakuine sissetulek töötasu näol ei ole vahepeal muutnud. Hageja seadusliku esindaja väitel on tema sissetulek praeguseks vähenenud: hageja ema väitel on tema sissetulekuks 76, 71 eurot kuus (lastetoetus), millele lisandub kostja makstav elatusraha, kusjuures varem sai ta ka 777 eurot emapalka (05.02.2013 kohtuistungi protokoll tl 127-129, I köide). Ka apellatsioonkaebuses on seaduslik esindaja kinnitanud, et tööl käia ei ole tal võimalik, sest Raasiku vald ei ole tema lapsele lasteaiakohta senini võimaldanud. Vaidluse lahendamiseks tuli kohtul seega hinnata, millisel määral on muutunud hageja vajadused. Hagetava perioodi algul oli elatist vajav laps 10-aastane, nüüd 12-aastane. Kostja ei ole vaidlustanud, et poeg tegeleb süvendatult muusikaga ning võistlustasemel jalgrattaspordiga. Kohtule esitatud tõenditest (pangakonto Vvõtted perioodi 01.08.2011-20.08.2012) nähtuvalt on hageja ema teinud olulisi kulutusi poja muusikaõpingutele ja jalgrattaspordiharrastusele. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel
arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Antud juhul tuleb seega arvestada hageja tavapäraste vajalike kulutuste kõrval ka tema mitmekülgseid huve ning osalemist spordiüritustel ja muusikaõpinguid. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et tavapärase ülalpidamise kõrval vajab hageja vahendeid ka selleks, et oma võimeid igakülgselt arendada ning harrastustega tegeleda. Emal tuleb teha poja vajadusteks kulutusi nii muusikakooli kuutasu maksmiseks kui vastavate tarvikute soetamiseks (noodipult, trompeti parandus, õli), samuti tegelemiseks jalgrattaspordiga (trennid, võistlused, laagrid, varustus). Nii näiteks on Raasiku Vallavalitsusele tehtud 29 euroste ülekannete selgituseks „Pillieriala huviõpe ... X X“. Ü Vle tehtud pangaülekannete osas märkis hageja seaduslik esindaja, et raha oli mõeldud X Vle (kellel puudub pangakonto) poja X kulutuste katteks. Näiteks on nimetatud isikule tehtud makseid 23.08.2011 - 200 eurot (selgituseks: X Xle ratta ost eraisikult), 24.08.2011 - 200 eurot (selgituseks: X Xle rattaost eraisikult ja ...), 18.09.2011 - 59 eurot (selgituseks: X X osavõtt, transport, toitlustus Mulgi Elioni rattamaraton, Tartu rattaralli), 29.09.2011 - 50 eurot (selgituseks: Kullamaa Marimetsa sarja sõit, rattakindad), 07.10.2011 - 20 eurot (selgituseks: sügisralli osavõtu transpordi ja toitlustusraha), 20.12.2011 120 eurot (selgituseks: auto remont, sõidukulud rattavõistlustele), 17.01.2012 - 10 eurot (selgituseks: X X sõidukulud Kodasoole rattatrenni ...), 22.01.2012 - 190 eurot (selgituseks: X X lumelaua raha ja sõit Rakverre), 07.04.2012 - 200 eurot (selgituseks: X X uue rattahooaja varustuse maks), 12.04.2012 - 200 ja 25.05.2012 - 200 eurot (selgituseks: X X uue rattahooaja kulud) jne. 17.10.2011 on MTÜ-le Nõmme Rattaklubi tasutud 75 eurot (selgituseks: X X sügislaager). Samuti nähtub esitatud tõenditest, et konkreetse huvitegevuse kõrval on põhjendatud hageja taotlus arvestada ka muid lapse igakülgsele arengule suunatud tegevusi, s.o osalemist erinevatel kultuuriüritustel, spordi harrastamisel, arendavate vahendite soetamisel. Kuigi pangakonto Vvõtte puhul ei ole alati võimalik teha täpselt kindlaks, kes konkreetselt on üritusel osalenud ja kelle huvides on kulusid kantud, ei ole ringkonnakohtul alust kahelda hageja seadusliku esindaja seletuses, et enamus sellekohaseid kulutusi on seotud poeg X. Nii näiteks on külastatud Solarise keskust (16.09.2011 tasuti piletite eest 88, 05 eurot), ostetud kinopileteid, mitmesugust kirjandust (näiteks on 13.12.2011 tasutud kaupluses Rahva Raamat 34, 05 eurot, 02.02.2012 Apollo Raamatud - 42, 18 eurot), külastatud mitmeid huviasutusi (27.12.2011 Rae valla spordikeskus, 29.12.2011 Bowlingusaal, korduvalt tasutud MTÜ-le Arenculle saalihoki kuutasu, jaanuarisveebruaris 2012 on külastatud Valgehobusemäe suusakeskust) jne. Kolleegium peab põhjendatuks arvestada hageja vajalikeks kulutusteks keskmiselt ühes kuus kokku 500 eurot, millest toidule 150 eurot, riietele-jalatsitele 50 eurot, eluasemele 50 eurot, sideja transpordikuludele 30 eurot, hügieenitarvetele-ravimitele 20 eurot, koolitarvetele 20 eurot, taskuraha (üritused, sünnipäevad) 30 eurot, huvitegevusele 150 eurot. Nimetatud summast pool, s.o 250 eurot tuleb jätta kostja kanda. Suuremate kulutuste vajadust ei võimalda kohtule esitatud tõendid tuvastada. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks V mõista alates 01.08.2011 elatis 250 eurot kuus. Kuna kostjalt Vmõistetav elatis käsitleb praeguseks juba ka pikemat möödunud perioodi, tuleb selle aja eest elatis V mõista ühtse summana, arvestades kostja poolt tasutud elatist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-11). Ajavahemikus 01.08.2011-31.12.2011 tasus kostja kuus 159, 78 eurot, seega moodustab võlgnevus selle aja eest 451, 10 eurot (90, 22 x 5), alates jaanuarist 2012 tasus kostja kuus 200 eurot, võlgnevus selle aasta eest on 600 eurot (50 x 12). Perioodi 01.08.2011-31.12.2012 eest tuleb kostjalt kokku V mõista 1051, 10 eurot ning alates 01.01.2013 igakuiselt 250 eurot (toimikus puuduvad andmed selle kohta, mis ajast alates tasub kostja elatist 160 eurot kuus).
Ringkonnakohus jätab tähelepanuta vastustaja tingimusliku taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kostja ei ole 20.05.2013 vastuses kaebusele avaldanud soovi asja läbivaatamiseks kohtuistungil (TsMS § 642 lg 4) ega tunnistaja ülekuulamisks. Pealegi ei vasta kostja 23.05.2013 menetlusdokumendis sisalduv umbmäärane taotlus tunnistaja ülekuulamiseks seaduse nõuetele (ettepanek vastaspoolele sõlmida kokkulepe, mis seisneks hageja poolt kaebusest loobumises, vastasel juhul taotleb kostja tunnistaja ülekuulamist). Kostja ei ole märkinud tunnistaja nime ega seda, millist asjaolu soovitakse konkreetse tõendiga tõendada, samuti puudub taotluses põhjus, miks taotlust esimese astme kohtus ei esitatud (TsMS § 642 lg 2 ja 3). Ringkonnakohtul ei ole võimalik arvestada kostja väidet hageja esitatud valeandmete kohta, kuna kostja ei ole täpsustanud, mida ta konkreetselt silmas peab ja kuidas need andmed võivad Vmõistetava elatise suurust mõjutada. 03.07.2013 menetlusdokumendis kinnitas hageja esindaja jätkuvalt, et poeg X tegeleb süvendatult jalgrattaspordiga (trennid, võistlused, laagrid) ja õpib muusikakoolis (millega kaasnevad samuti kulutused). Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otuse, rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt ning uue otsusega osaliselt ka hagi, jätab ta menetluskulud kummagi poole enda kanda (TsMS § 163 lg 1).
Ü. Jänes
I. Nõmm
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.