Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtuotsuse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on Nordea Finance Estonia AS-i hagi XXX ja XXX vastu 04.03.2011 laenu- ja käenduslepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. 03.09.2013 esitas XXXkohtule digitaalselt allkirjastatud avalduse, milles teatas, et hageja esitatud nõue on õige, tunnistades tema vastu suunatud nõudeid (lk 67-68). Kohus leiab, et asjas on seadusest tulenevalt põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna XXXon 03.09.2013 avalduses hagi tunnistanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus hagi õigeks võtuga seotud juhul, kui asjas osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Antud juhul peab kohus võimalikuks kostja I hagi õigeksvõtust tulenevalt asjas otsuse teha, kuna kostjale II on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid kostja II ei ole kirjalikku seisukohta kohtu määratud tähtajaks esitanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Antud juhul on hagiavaldus ja hagimaterjalid kostjale II avalikult kätte toimetatud, kuid kostja II ei ole oma seisukohta esitanud, seega on kohtul tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1 õigus lugeda hageja esitatud asjaolud ka kostja II poolt omaksvõetuks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab kostja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 4 jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hageja esitatud hagi kostjalt I ja kostjalt II võlgnevuse solidaarselt väljamõistmiseks rahuldada. Menetluskulude väljamõistmise alus on TsMS § 165 lg 3, § 168 lg 6 ja § 1741 lg 1. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul ei ole põhjendatud menetluskulude hageja kanda jätmiseks, kuna kostjad on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Hageja poolt on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 300 eurot ja õigusabi kulusid 150 eurot, kokku on menetluskulu 450 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav. Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.