Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited OÜ Aegsam Trading (likvideerimisel) likvideerija Hillar Talts esitas kohtule 17.08.2013 võlgniku pankrotiavalduse, milles palus kuulutada välja osaühingu pankrot ning viia läbi pankrotimenetlus. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlanimekirja kohaselt kanti võlgnik registrisse 2001.aastal. Tegeleti kaubandusliku vahendustegevusega ja remonditöödega. Osaühingu majandustegevus ei olnud piisavalt kasumlik, tema omakapital ei vastanud enam äriseadustiku nõuetele. Seoses maksuvõlgadega otsustas Pärnu Maakohus 22.09.2004 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-821/2004 (Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel) algatada OÜ Aegsam Trading sundlõpetamine. Likvideerijaks määrati Hillar Talts, kes on esitanud käesoleva pankrotiavalduse, kuivõrd vara nõuete rahuldamiseks, s.t maksuvõlgade (summas ligemale 43 000 eurot, sh intressid) tasumiseks, ettevõttel ei ole. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras 27.08.2013 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Andrus Õnniku. Kohtuistungil selgitas likvideerija (likvideerija enda suhtes on 03.09.2013 välja kuulutatud pankrot tsiviilasjas nr 2-13-21978), et nõustub halduri aruande järeldustega. Võlgnik ei osanud selgitada, kuidas on 2004.aastal likvideerija määramisel olnud ca 25 000 krooni suurune maksuvõlg tänaseks muutunud maksuvõlaks üle 17 000 euro. Maksu- ja Tolliamet ega keegi teine võlausaldaja ei ole kordagi pärast kohtu poolt likvideerija määramist 2004.aastal pöördunud likvideerija poole küsimustega või selgituste saamiseks. Halduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku võlakohustused moodustavad vähemalt 48 141.36 eurot sh maksu- ja intressivõlad ligemale 43 000 eurot, samuti võlad OÜ-le Julianus Inkasso ja kohtutäiturile. Pangas on võlgniku kontol 50 senti, mida aga ei saa kasutada. Halduri käsutuses oleva viimase, 2002.aasta, majandusaasta aruande kohaselt oli netokäive üle 1,5 miljoni krooni, sh kahjum 37 282 krooni. 2004.aastal algatati võlgniku suhtes täitemenetlusi, samal aastal lõpetati sisuline majandustegevus. Seega tekkis maksejõuetus juba ligemale 10 aastat tagasi, kuid likvideerijale ei ole seaduses ette nähtud aega pankrotiavalduse esitamiseks sarnaselt juhatuse liikmetega. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu või raske juhtimisviga, vaid kahjumlik majandamine. Isegi kui enne likvideerija nimetamist ametis olnud juhatuse liikmete (M.S. ja I.P.) tegevuses olnuks kuriteo tunnused, ei ole neid täna enam võimalik tuvastada. Nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole haldur tuvastanud, samuti puuduvad võimalused tagasivõitmiseks või ettevõtte tervendamiseks.

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-13-38109 Haldur on arvamusel, et võlgnik on pankrotisituatsioonis ning kui keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kuludeks piisavaid vahendeid, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu ning määrata halduri tasuks 397 eurot riigi vahenditest. Kulude hüvitamist haldur ei taotle. Halduri taotlusel ning pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 ja 2 alusel tegi kohus 19.09.2013 määruse, milles andis asjast huvitatud isikutele võimaluse hiljemalt 3. oktoobriks k.a tasuda kohtu deposiitkontole 2500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Nimetatud tähtpäevaks keegi kohtu nõutud summat ei tasunud. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära halduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Ei võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik, ei ole tundnud pankrotimenetluse vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu pakutud summa deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku enda pankrotiavalduse puhul tuleb seda tulenevalt PankrS § 31 lg 4 sätetest eeldada. Võlgniku võlakohustused moodustavad üle 48 000 euro, varad aga sisuliselt (v.a vähene summa pangakontol) puuduvad. Maksejõuetuse põhjusteks on kahjumlik majandustegevus, niipalju kui seda on võimalik olemasolevate andmete põhjal tuvastada. Tsiviilasja nr 2821/2004 toimikust (võetud asja materjalide juurde) nähtuvalt on maksuvõlad tekkinud alates 2003.aasta algusest. Majandustegevust taastada või ettevõtet tervendada ei ole võimalik, sisuline tegevus on lõppenud juba 2004. aastal. Töötajaid võlgnikul ei ole. Käesoleva asja menetluse lõpetamiseks tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 29 lg 8 1. lause järgi, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata senine likvideerija Hillar Talts tema nõusolekul. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise x euro ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu väljamõistmiseks riigilt just nimetatud summas. Haldur küll märgib, et vastavalt tehtud tööle ja selleks kulutatud ajale (x tundi a x eurot) oleks tema õigeks tasuks x eurot, kuid palub võlgnikul vahendite puudumist teades lähtuda seaduses sätestatud riigi maksimaalsest toetussummast. Seega tuleb vastavalt halduri taotlusele ja lähtudes PankrS § 23 lg 4 sätetest tuleb seega kinnitada ajutise halduri tasuks x eurot. Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud tunnihind (maksimaalne oleks x eurot) on mõistlik, kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-13-38109

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.