Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ajutine pankrotihaldur võib määruse peale sama tähtaja jooksul samas korras kaevata temale määratud tasu osas. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited OÜ Bungalo Grupp (likvideerimisel) likvideerija Hillar Talts esitas kohtule 17.08.2013 võlgniku pankrotiavalduse, milles palus kuulutada välja osaühingu pankrot ning viia läbi pankrotimenetlus. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlanimekirja kohaselt kanti võlgnik registrisse 1997.aastal. Tegeleti kaubandusliku vahendustegevusega, peamiselt keevitus- ja metallitöötlusseadmete, samuti generaatorite ja keevitusmaterjalide müügiga. Osaühingu majandustegevus ei olnud piisavalt kasumlik, tema omakapital ei vastanud enam äriseadustiku nõuetele. Seoses maksuvõlgadega otsustas Pärnu Maakohtu 30.09.2004 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-399/2004 (Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel) algatada OÜ Bungalo Grupp sundlõpetamine ja likvideerijaks määrati Hillar Talts. Likvideerija leiab esitatud pankrotiavalduses, et vara nõuete rahuldamiseks, s.t maksuvõlgade (summas üle 118 000 euro, sh intressid) tasumiseks, ettevõttel ei ole. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras 27.08.2013 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Andrus Õnniku. Kohtuistungil selgitas likvideerija (likvideerija enda suhtes on 03.09.2013 välja kuulutatud pankrot tsiviilasjas nr 2-13-21978), et nõustub halduri aruande järeldustega. Juba siis, kui H. Talts asus tegutsema ettevõtte juhatuse liikmena, oli juba eesmärgiks likvideerimine. Maksu- ja Tolliamet ei ole kordagi pärast kohtu poolt likvideerija määramist 2004.aastal pöördunud likvideerija poole küsimustega või selgituste saamiseks. Halduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku võlakohustused moodustavad vähemalt 118 226.88 eurot maksude ja intressi näol, ainsaks varaks on raha pangas koguväärtuses 12.93 EUR, millest kasutada saaks 12.55 EUR. Lisaks olid ettevõttel võlad ka töötaja Ü.M.-le (töövaidluskomisjoni otsus) ja Tallinna Liikluskorralduskeskusele, kuid need täitemenetlused on lõpetatud. Pankrotiavalduses nimetatud tegevusaladega tegeleti veel 2001.aastal, andmeid tegevuse kohta aastail 2002-2004 halduril ei ole. 2004.aastal oli majandustegevus kindlasti lõppenud.

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-13-38110 Samast ajast tekkinud maksuvõlga tasuda ei ole suudetud. Seega tekkis maksejõuetus juba ligemale 10 aastat tagasi, kuid likvideerijale ei ole seaduses ette nähtud aega pankrotiavalduse esitamiseks sarnaselt juhatuse liikmetega. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu või raske juhtimisviga, vaid kahjumlik majandamine (nähtub 2001.aasta majandusaasta aruandest), mille parandamiseks võetud meetmed ei andnud tulemusi. Nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole haldur tuvastanud, samuti puuduvad võimalused tagasivõitmiseks või ettevõtte tervendamiseks. Haldur on arvamusel, et võlgnik on pankrotisituatsioonis ning kui keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kuludeks piisavaid vahendeid, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu ning määrata halduri tasuks x eurot riigi vahenditest ja kuludeks (bürookulud) 12.55 eurot (tegelik kulu 60 eurot) võlgniku vahenditest. Halduri taotlusel ning pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 ja 2 alusel tegi kohus 19.09.2013 määruse, milles andis asjast huvitatud isikutele võimaluse hiljemalt 3. oktoobriks k.a tasuda kohtu deposiitkontole 2500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Nimetatud tähtpäevaks keegi kohtu nõutud summat ei tasunud. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära halduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Ei võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik, ei ole tundnud pankrotimenetluse vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu pakutud summa deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku enda pankrotiavalduse puhul tuleb seda tulenevalt PankrS § 31 lg 4 sätetest eeldada. Võlgniku võlakohustused moodustavad üle 118 000 euro, varad aga sisuliselt (v.a vähene summa pangakontodel) puuduvad. Maksejõuetuse põhjusteks on 2001.aastaks seatud majanduslike eesmärkide täitmata jäämine (langes ära eksport Venemaale. Ettekirjutusi tegi Maksuamet, töövaidluskomisjon mõistis võlgnikult töötaja kasuks raha välja), mida hiljem ei õnnestunud enam tasa teha. Majandustegevust taastada või ettevõtet tervendada ei ole võimalik, sisuline tegevus on lõppenud juba 2004. aastal. Töötajaid võlgnikul ei ole. Käesoleva asja menetluse lõpetamiseks tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 29 lg 8 1. lause järgi, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata senine likvideerija Hillar Talts tema nõusolekul. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise x euro ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) riigi vahenditest.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-13-38110 Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu väljamõistmiseks riigilt just nimetatud summas. Haldur küll märgib, et vastavalt tehtud tööle ja selleks kulutatud ajale (x tundi a x eurot) oleks tema õigeks tasuks x eurot, kuid palub võlgnikul vahendite puudumist teades lähtuda seaduses sätestatud riigi maksimaalsest toetussummast. Seega tuleb vastavalt halduri taotlusele ja lähtudes PankrS § 23 lg 4 sätetest tuleb seega kinnitada ajutise halduri tasuks x eurot. Kulutuste väljamõistmine summas 12.55 eurot on põhjendatud ja võimalik võlgniku varast. Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud tunnihind (maksimaalne oleks x eurot) on mõistlik, kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus. PankrS § 23 lg 6 alusel saab määrata ajutise halduri kulutuste hüvitamise võlgnikult otse büroole (OÜ Pärnu Pinker Albert), mille kaudu haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.