Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

seadustiku (TsMS) § 181 lg 1 p-st 2 tulenev eeltingimus (kavandatava menetluses osalemise edukus) ning esineb TsMS § 637 lg 1 p-s 6 sätestatud alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks (kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada). TsMS § 184 lg 4 sätestab, et kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust eeldada, et hageja osalemine apellatsioonimenetluses võiks olla edukas. Kaebuses väljatoodud asjaolud ei võimalda kummutada maakohtu lahendis tuvastatut ega teha maakohtust erinevat järeldust. Maakohus on hinnanud tõendeid õigesti. Kohtul puudus alus kahelda eksperdiarvamuse usaldusväärsuses. Eksperdiarvamusest nähtuvalt ei ole kostja avaldatud videolõiku kaadrisiseselt muudetud ja see ei ole võltsitud. Usaldusväärsete tõenditega on tõendatud, et videos hageja nimega näidatud isik on hageja. Hageja mõisteti Viru Maakohtu 2. veebruari 2011. a otsusega süüdi sama tegevuse eest, mida kajastatakse videos. Maakohus leidis õigesti, et kostja tegevus hageja näitamisel ei olnud õigusvastane, kuna video avaldamine teenis avalikku huvi, mis kaalus üles isiku huvi. Hageja pani toime õigusrikkumise ja selle kohta avaldatud andmed ei ole kohtu ette toodud asjaoludel valed ega moonutatud. Hageja sai videos näidatud teo eest kriminaalkorras karistada. Seega ei avaldanud kostja hageja kohta ebaõigeid andmeid ega kahjustanud hageja au ja head nime. Hageja pani ennast ise sellesse situatsiooni ja kostja kajastas seda uudistesaates adekvaatselt. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendatult, kuna mittevaralise kahju hüvitamise ja ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kõrvaldamise nõuete eeldused olid täitmata. Arvestades apellatsioonkaebuses toodud väiteid, ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu otsusest erinevat otsust teha, mistõttu tuleb kaebust hinnata perspektiivituks. Maakohus määras videolõigu autentsuse tuvastamiseks ekspertiisi. Ekspediarvamuse kohaselt ei ole videolõiku võltsitud. Hageja esitas maakohtule taotluse kuulata ekspert üle 6. detsembri 2012. a istungil, mida kohus ka tegi. Maakohtu menetluses oli hagejal võimalik ekspertiisiaktile vastuväiteid esitada. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtu menetluses esitatud väiteid, mille kohta on maakohus oma seisukoha öelnud, tehes seda piisava põhjalikkusega. Uute tõendite vastuvõtmiseks ei ole ringkonnakohtul alust. Esimese astme kohtule esitamata ja kohtuotsuses hindamata tõendit hindab ringkonnakohus üksnes juhul, kui menetlusosaline ei saanud seda tõendit mõjuval põhjusel varem esitada (TsMS § 652 lg 3 p 2). Seega puudub ringkonnakohtul kaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

apellatsioonkaebuse kohta otsustuse kirjalikus menetluses, rikkudes sellega apellandi ärakuulamisõigust. Ringkonnakohus ei teavitanud hagejat eelnevalt apellatsioonkaebuse läbivaatamisest keeldumisest ega andnud võimalust selle kohta arvamust avaldada. Samuti on ringkonnakohus hakanud määruses ka sisuliselt hindama, miks ei ole võimalik vastu võtta hageja tellitud täiendavat dokumenti, mida tuleb käsitada kui erialateadmistega isiku arvamust, s.o ekspertiisiakti. Kuivõrd hageja taotles apellatsioonkaebuses valdavalt tõenditele uue hinnangu andmist, ei saanud ringkonnakohus asuda seisukohale, et apellatsioonkaebusel puudub mistahes eduvõimalus. Kohtud tuginesid lubamatult hageja süüdimõistmisele Viru Maakohtu 2. veebruari 2011. a otsusele. Ühes menetlusliigis tuvastatud asjaolud ei ole loetavad kohe tuvastatuks ka teises menetlusliigis. Seetõttu ei saa tsiviilkohtumenetluses tuvastada kriminaalmenetluses jõustunud kohtuotsuse alusel, et hageja oleks toime pannud tegusid, mis olid tsiviilkohtumenetluses uuesti vaidluse all. Hageja arvates peab ringkonnakohus asja uuel menetlusse võtmisel uuesti hindama, kas esineb alus hageja menetlusabi lõpetamiseks või tuleb ta vabastada menetlusabi korras riigilõivu tasumisest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12; 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-13, p 12). See tähendab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel peab kohus apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt ka Riigikohtu 5. juuni 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p 10). Praegusel juhul hindas ringkonnakohus aga hageja apellatsioonkaebuse eduvõimalusi just tõendite põhjal, andes hinnangu sellele, kas kostja avaldatud videolõiku on kaadrisiseselt muudetud, kas see on võltsitud ning kas videos hageja nimega näidatud isik on hageja. Need küsimused tuleb ringkonnakohtul lahendada sisuliselt juhul, kui hageja apellatsioonkaebus vastab nõuetele ning ringkonnakohus võtab selle menetlusse.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.