Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.10.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-51074
Tsiviilasi
A A hagi A Ai vastu elatise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1425 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.04.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A Ai apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A A xxxxxxxxxxxx)
(isikukood
xxxxxxxx,
elukoht
Kostja A A (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), esindajad Sergei Postnikov ja Aleksei Smelov Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.04.2013 otsus muutmata ja A Ai apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta A Ai kanda.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.04.12.2012 esitas A A (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse A Ailt (kostja) elatise 300 eurot kuus alates 01.10.2012 väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi 12. klassi õpilane, elab koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja ema töötab pangas tellerina ja saab töötasu 390 eurot (neto) kuus, millest maksab igakuiselt 170 eurot eluasemelaenu. Hageja vajaduste rahuldamiseks kulub kuus 375 eurot. Kostja varalist seisundit hageja täpselt ei tea, kuid teada on, et käib tööl. 04.02.2013 esitas hageja oma igakuiseid kulusid tõendavad tšekid, kviitungid, arved jmt. Samuti märkis hageja, et antud hetkeks moodustavad tema kulud kuus 600.88 eurot.
2.Vastuseks kostja vastuväitele märkis hageja, et kostja ei võtnud hageja kasvatamisest osa, ei tundnud huvi tema arengu vastu ning on sellega rikkunud oma kohustusi lapse ees. Kostjal on elatise võlg summas 3021.88 eurot perioodi 1998–2012 eest. Hageja palus kohtul täiendavalt kontrollida kostja sissetuleku suurust, kuna see ei vasta Soomes töötava kostja töökoha riigis kehtivale miinimumpalgale. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustus sellega, et peab oma last ülal pidama, kuid ta täidab oma kohustusi vastavalt võimalustele. Hageja 04.02.2013 avaldatud kulud 600.88 eurot kuus ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hüpoteetiliselt võib nõustuda, et täisealise neiu igakuised vajalikud kulutused on 300 eurot kuus. Lisaks kostjale peab hagejat ülal pidama ka tema ema. Kostja ei saa hagejat nõutaval määral ülal pidada ka seetõttu, et kostja peres kasvab ja on tema ülalpidamisel 24.06.2000 sündinud poeg ja 03.09.2011 sündinud tütar. Laste ema ei tööta, kuna on lapsehoolduspuhkusel ning pere ainsaks ülalpidajaks on kostja, kelle sissetulekuks on 385 eurot kuus. Seega isegi miinimummääras elatise väljamõistmine võib muuta teised lapsed vähemkindlustatuks kui hageja. Esimese astme kohtu otsus
4.26.04.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 145 eurot alates hagi esitamisest kuni 31.12.2012 ning 160 eurot alates 01.01.2013 kuni hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõike 1 alusel poolte endi kanda.
5.Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos emaga, on ema ülalpidamisel ning õpib gümnaasiumi 12. klassis. Kostja on hageja suhtes ülalpidamiskohustuslane, hageja on
saanud gümnaasiumis õppimise ajal täisealiseks ning jätkab seal õppimist, mistõttu on hageja puhul täidetud elatise saamise esmased eeldused.
6.Hageja on haginõude täpsustuses märkinud igakuisteks kuludeks 600.88 eurot kuus, millest poole palus kostjalt välja mõista. Samas on hageja jätnud täpsustamata, milliste rahaliste vahendite arvelt on ta hagi esitamiseni need kulutused katnud. Hagile lisatud tõendist nähtuvalt on hageja ema töötasu 480 eurot kuus, millise summa eest ei ole võimalik selliseid kulutusi kanda.
7.Kostja möönis, et peab oma tütart ülal pidama, kuid kuna peres kasvab veel kaks last ning kostja sissetulekuks on 385 eurot kuus, siis puudub tal võimalus täisealisele tütrele elatise andmiseks. Kostja on 22.02.2013 e-kirjas teatanud, et viibib märtsi lõpuni töö tõttu Soomes ega saa seetõttu kohtusse ilmuda ega sõlmida ka esindajaga lepingut. Eeltoodu andis kohtule aluse arvata, et kostja ei ole kohtule esitanud oma tegelikku töötasu suurust. On ilmne, et Soomes töötava või seal periooditi oma tööülesandeid täitva kostja palk ei saa olla 385 eurot. Samuti on raskendatud sellise sissetuleku juures väikeste lastega peret ülalpidaval kostjal sõlmida esinduslepingut enda esindamiseks käesolevas tsiviilasjas. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 asunud seisukohale, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest ning vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise aluseid.
8.Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kooskõlas hageja huvidega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud määras. Vabariigi Valitsuse (VV) 22.12.2011 määruse nr 169 kohaselt oli töötasu alammäär alates 01.01.2012 290 eurot kuus ja alates 01.01.2013 320 eurot kuus. Eeltoodu tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 145 eurot alates hagi esitamisest kuni 31.12.2012 ja 160 eurot kuus alates 01.01.2013 kuni hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Apellatsioonkaebus
9.27.05.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
10.Kostja ei nõustu kohtu põhjendustega selle kohta, et kohus ei ole tuvastanud kostja ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise aluseid. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal on teised alaealised lapsed. Laste ema praegusel hetkel ei tööta, kuna peab olema lapsega kodus, samuti ei saa ta vanemahüvitist. Seega ainuke tuluallikas on kostja töötasu 385 eurot kuus. Kostja töötasu on tõendatud tööandja tõendiga, muid andmeid kostja sissetuleku kohta kohtutoimikus ei ole. Asjaolu, et teatud perioodil asus kostja Soomes, ei tähenda automaatselt, et tema sissetulek ei saa olla 385 eurot kuus. Selles osas on kohtu järeldus ekslik ja põhjendamatu. Seega ei vasta otsus TsMS § 436 lõigete 1–3 nõuetele. Vastustaja seisukoht
11.Hageja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
12.Kolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõigusenormide olulisi rikkumisi ega
materiaalõigusenormide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.
13.Nii maakohtu- kui apellatsioonimenetluses vaidleb kostja elatise väljamõistmisele vastu põhjendustel, et tal on lisaks hagejale kaks nooremat ülalpeetavat (alaealist last) ning et tema sissetulekuks on vaid 385 eurot kuus ja et seetõttu osutuksid ka miinimumulatuses elatise väljamõistmisel teised lapsed varaliselt vähemkindlustatuks kui hageja. PKS § 102 lõige 2 annab kohtule tõepoolest võimaluse vähendada elatist alla miinimummäära, juhul kui elatise maksmiseks kohustatud isikul on teine laps, kes osutuks ka elatise väljamõistmisel miinimumulatuses hagejast vähem kindlustatuks. Nimetatud sätte alusel saab kohus elatise summat vähendada, mitte aga elatist täies ulatuses välja mõistmata jätta, nagu soovib kostja. Võrdselt kostja teiste lastega on õigus saada ülalpidamist ka hagejal. Seega teiste laste olemasolu ei ole käesolevas asjas aluseks elatise nõude rahuldamata jätmiseks.
14.Tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 on Riigikohus leidnud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Samuti märkis Riigikohus, et tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kostja ei ole teinud kohtule usutavaks, et ta ei suuda anda hagejale ülalpidamist ka mitte miinimumulatuses. Väheusutav on, et kostja peab oma väidetavast sissetulekust 385 eurost kuus üleval ennast, oma abikaasat ja kaht alaealist last. Isegi kui see nii oleks, ei anna vähene sissetulek alust käesoleva elatisenõude täies ulatuses rahuldamata jätmiseks. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-65-07 väljendatud seisukohale, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Seega tuleks osa kostja sissetulekust jagada kõigi tema kolme lapse vahel. Kostja on eeldatavalt terve ja töövõimeline isik ning kui ta leiab, et tema sissetulekust ei piisa oma kõigi laste ülal pidamiseks, tuleb tal võtta tarvitusele kõik seaduslikud abinõud, et oma sissetulekuid suurendada. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
15.Kolleegium möönab, et asjaolu, et kostja asus teatud perioodil Soomes, ei tähenda automaatselt, et tema sissetulek ei saaks olla ainult 385 eurot kuus, kuid kostja väited ja käitumine annavad siiski kohtule aluse arvata, et OÜ-st J. ERTMANN saadav töötasu (tööandja tõend t lk 49) ei ole kostja ainus sissetulek. Kostjal oli nii maakohtu kui ka apellatsioonimenetluses võimalus anda selgitusi oma üle kuu aja pikkuse Soomes ”töö tõttu” viibimise kohta veebruaris-märtsis 2013 (kostja 22.03.2013 e-kiri kohtule, t lk 43), kuid kostja nimetatud asjaolu kuidagi ei selgitanud ega põhjendanud. Seega saab eeldada, et tegemist oli välislähetusega, kuid päevarahade saamist ei ole kostja avaldanud. Päevarahad ei ole küll töötasu, kuid osa töötaja sissetulekust, mida tuleb elatise arvestamisel arvesse võtta.
16.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.