Kohtulahend

XXX õiguslik positsioon Annelinna Prisma objekti suhtes on vastuoluline. XXX on esitanud hinna alandamise avalduse. VÕS § 112 lg 1 sätestab aga, et hinda saab alandada vaid juhul, kui kohustuse täitmine on vastu võetud. Lepingu p 8.3 kohaselt loetakse töö vastuvõetuks, kui XXX on allkirjastanud vastuvõtu-ülevaatuse akti, mida XXX teinud ei ole. Niisiis on XXX üritanud kasutada õiguskaitsevahendit, mida on õigus kasutada vaid töö vastuvõtnud isikul. Selline käitumine kogumis näitab, et XXX tegelik eesmärk on oma lepingulistest kohustusest ehk tehtud töö eest tasumisest hoiduda. XXX kaalub XXX vastu hagi esitamist lepingulise kohustuse – raha tasumise – nõudes. Pooltevahelise vaidluse raskuskese taandub tehnilisele küsimusele, kas XXX tarnitud ja paigaldatud seadmed vastavad lepingule. Sellisele küsimusele annab vastuse vaid ekspertiis, mille läbiviimise vajalikkust on küll mõlemad pooled tunnustanud, kuid ei ole jõudnud kokkuleppele ekspertiisi läbiviimise viisis. Ventilatsiooniseadmete kui tõendite kasutamine raskeneb aja jooksul. Seadmed on kaubanduskeskuses juba üle aasta olnud pidevas ekspluatatsioonis. Mida pikem on olnud ventilatsiooniseadmete kasutusaeg, seda suurem on mõõdetud energiakulu nihe võrreldes paigaldamise ajahetkega. Leides vastust küsimusele, kas paigaldatud on lepingule vastavad seadmed, tuleb lähtuda lepingulise kohustuse täitmise ajahetkest ja seega tuleb ekspertiis teostada nii kiirelt kui vähegi võimalik. XXX on jõudnud informatsioon, et XXX plaanib seadme SV-3 väljavahetamist. See tähendab, et ekspertiisi teostamine muutub võimatuks ehk tõend läheb kaduma. TsMS § 244 lg 1 sätestab, et poole taotlusel võib kohus kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Niisiis esinevad seaduses sätestatud eeldused eeltõendamismenetluse läbiviimiseks. TsMS § 244 lg 2 kohaselt võib eeltõendamismenetluses korraldada vaatluse, kuulata üle tunnistaja või teha ekspertiisi või muu menetlustoimingu. Vastavalt TsMS §-le 244 lg 3, kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal esineb õiguslik huvi TsMS mõttes. TsMS § 244 lg 4 sätestab, et isikul on õiguslik huvi TsMS § 244 lg 3 mõttes olemas, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust. Kui XXX pöörduks hagiga koostamise siis peaks ta, võttes arvesse, et vaidluse all on tehniline vaid ekspertiisi läbiviimisega lahendatav küsimus, esitama hagimenetluse käigus taotluse ekspertiisi läbiviimiseks. Ekspertiisi käigus selgub, kas seadmete energiatarve on suurem ning kui, siis mis ulatuses. Sellest tulenevalt võib olla, et XXX ei olegi lepingu alusel rahalist nõuet XXX vastu. Hagimenetlus on reeglina ajamahukam kui eeltõendamismenetlus, mis tähendab et tulenevalt ventilatsiooniseadmete spetsiifikast võib selleks ajaks olla raskendatud tõendi kasutamine või võib tõend üldse olla kaduma läinud, kui XXX seadme välja vahetab. Samas kui eeltõendamismenetluse resultaadina selgub, et XXX paigaldatud seadmete energiatarve ongi suurem kui lepinguga ettenähtud, ei pöördu XXX ilmselt hagiga kohtusse ehk eeltõendamismenetlus aitab vältida kohtuvaidlust. XXX leiab, et ekspertiisi võiks teostada kas XXX Osaühing (registrikood XXX) või Osaühing XXX (registrikood xxx). Adekvaatseks ning lõpliku vastuse andvaks tulemiks tuleb ekspertiisi käigus teostada järgnevad tööd: 1) mõõdistada SV-1, SV-2 ja SV-3 üldõhuvoolu hulgad ning ventilaatorite mootorite elektritarbivus. Mõõta tuleb nii sisse-, kui ka väljapuhe seadmeid; 2) Elektritarbivuse mõõtmisel tuleb mõõta seadme ventilaatorite mootorite

elektritarbivust, kuna seadme kui terviku osad on lisaks veel pumbad, ventiilid, ajamid mis tarbivad voolu, kuid need pole seotud üldõhuvoolu hulga saavutamiseks vajamineva elektrienergia kuluga; 3) Arvutada ja võrrelda mõõdistatud tulemusi XXXOÜ poolt 15.11.2011 esitatud ventilatsiooniseadmete tehniliste väljatrükkidega; 4) Mõõdistused teostada puhaste filtritega, vastavalt normidele ning pooltele sobivatest mõõtepunktidest. Vältimaks võimalikke täiendavaid erimeelsusi soovib XXX poolte esindajate kohalolu mõõdistuse teostamise ajal, kes kinnitavad aktiga, et on nõus mõõdistamise kõigi protseduuridega ning hindavad neid asjakohasteks. Ühtlasi olgu osundatud, et tuleb arvesse võtta, et seadmete aastane tööaeg ei ole 365 päeva aastas ja 24 tundi ööpäevas. Soome Vabariigis analoogsete mõõdistuste teostamisel on arvesse võetud, et seadmete kasutamise tööpäevi aastas on 360 ning töötunde ööpäevas 14 h. Mõistlik on need arvud aluseks võtta. XXX palub eksperdile esitada järgnevad küsimused: 1) Mis on ventilatsiooniseadmete SV-1, SV-2 ja SV-3 üldõhuvoolu hulkadeks? 2) Mis on seadme SV-1 ventilaatorite mootorite hetke elektritarbivus punktis 1 mõõdetud üldõhuvoolu hulga juures? Sellest tulenevalt arvutada aastane elektritarbimus. 3) Mis on seadme SV-2 ventilaatorite mootorite hetke elektritarbivus punktis 1 mõõdetud üldõhuvoolu hulga juures? Sellest tulenevalt arvutada aastane elektritarbimus. 4) Mis on seadme SV-3 ventilaatorite mootorite hetke elektritarbivus punktis 1 mõõdetud üldõhuvoolu hulga juures? Sellest tulenevalt arvutada aastane elektritarbimus. 5) Mis on 15.11.2011 esitatud ventilatsiooniseadmete elektritarbivus vastavalt tehnilistele väljatrükkidele? 6) Mis on paigaldatud seadmete energiakulu muutuseks aastas, võrreldes 15.11.2011 esitatud seadmete tehniliste väljatrükkidega? 7) Mis on aastase elektrienergia maksumuseks, võttes arvesse paigaldatud seadmete energiakulu? 8) Mis on aastase elektrienergia maksumuseks, võttes arvesse 15.11.2011 esitatud seadmete tehniliste väljatrükke? 9) Mis on energia maksumuse muutuseks aastas? 10) Kas ja kui, siis mis seadmed töötavad väiksema energiakuluga kui 15.11.2011 esitatud seadmete tehniliste väljatrükkidega seadmed? Puudutatud isiku seisukoht XXX on seisukohal, et avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta aluse puudumise tõttu rahuldamata (menetlus algatamata). Kui kohus otsustab siiski eeltõendamismenetluse algatada, ei ole põhjendatud määrata seadmete vastavuse tuvastamiseks (kokkulepitule) ehitustehnilist ekspertiisi XXX poolt 19.07.2013.a. koostatud avalduses esitatud viisil (st tuvastada paigaldatud Seadmete üksikud omadused – üldõhuvooluhulgad ja seadmete mootorite elektritarbivus-, ja võrrelda neid poolte vahel kokkulepitud seadmete tehnilises spetsifikatsioonis tootja poolt määratud omadustega). XXX on alternatiivselt (kui kohus peab ekspertiisi määramist eeltõendamismenetluses siiski põhjendatuks) seisukohal, et antud olukorras saab olla põhjendatud üksnes arvutuslik ekspertiis, st võrrelda saab poolte vahel kokkulepitud seadmete tehnilisi näitajaid (spetsifikatsioone) XXX poolt tegelikult tarnitud Seadmete tehniliste näitajatega (tootja poolt väljastatud spetsifikatsioonidega). 16.11.2011 edastas XXXXXX(15.11.2011 kuupäevaga) seadmete detailsed spetsifikatsioonid sektsioonide kaupa, mis kooskõlastati XXX poolt 29.11.2011.a. tellimuskinnitusega. Ebaõige on XXX taotluse p-s 5 esitatud väide, mille kohaselt olevat XXX olnud kohustatud paigaldama SV-1, SV-2 ja SV-3 „tüüpi“ seadmed. Kõikide seadmete tehnilised spetsifikatsioonid (parameetrid) olid detailselt kooskõlastatud ja kokku lepitud, mitte ei olnud kirjeldatud umbmääraselt „tüüpi“ seadmetena. XXX palus 29.11.2011(Seadmete spetsifikatsioonide kooskõlastuskuupäev) tellimuskinnituses, et XXX kontrolliks, et tellitud

saavad õige kuupäevaga seadmete spetsifikatsioonid. Samal päeval (29.11.2011) kinnitas XXX, et nii on tehtud. XXX edastas 06.12.2011 tarnekinnituse. Seega pidi iga tarnitav seade olema tervik ning ilma kooskõlastuseta ei olnud XXX õigustatud muutma kooskõlastatud seadmete detaile ega parameetreid. XXX on oma taotluses eksitavalt lühendanud loetelu tegelikust mahust kooskõlastatud ventilatsiooniagregaatide parameetritest. Nimelt viitab XXXOÜ sellele, et kooskõlastatud parameetrid on leitavad XXX enda poolt pärast 15.11.2011 koostatud tabelitest. XXX juhib tähelepanu sellele, et kooskõlastatud seadmete tehniliste näitajate aluseks on ainult 15.11.2011 koostatud ning 29.11.2011 XXX poolt (samuti OÜ XXX poolt) kooskõlastatud agregaatide täiskomplektsed tehnilised väljatrükid. Seega ei ole võimalik hinnata XXX poolt esitatud avalduse alusel XXX poolt tegelikult tarnitud Seadmete vastavust kokkulepitule. Mais 2012 toimunud hoone ülevaatuse käigus avastas tellija (OÜ XXX) järelevalve, et XXX poolt on teostusdokumentatsioonina esitatud seadmete passid, mis ei vasta 15.11.2011 kooskõlastatud seadmetele. 01.06.2012 kinnitas XXX esindaja tellija järelevalvele, et esmaselt esitatud seadmete passid olid ekslikult „kõige algsemad tehase andmed“. XXX esindaja kinnitas samas kirjas, et praeguseks on projektijuht juba esitanud viimased õiged andmed ja asendanud need ka üleandmiskaustas. Tellija järelevalve tuvastas pärast väidetavalt õigete passide võrdlemist esialgsetega mitmeid küsitavusi ja vastuolusid (mõlemad dokumendid sama tellimisnumbriga). Tellija järelevalve soovis seejärel saada seadmete valmistajatehase kinnitust sellele, et tarnitud on kooskõlastatud Seadmed. XXX koostas 15.06.2012 tellijale kirja, kus kinnitab, et tarnitud seadmete üksikud osad ei vasta kooskõlastatud parameetritele ja tehas ei nõustu rohkem infot andma. Hoone tellija tellis seadmete energiatarbe kontrollmõõdistused xxx OY-lt ja edastas selle tulemused juulis 2012.a. XXX . Mõõdistustest nähtuvalt oli tarnitud mittevastavad seadmed. Saamaks selgust, millised seadmed XXX tegelikult tellis ja tarnis, pöördus XXXjuunis 2012 seadmete teise ametliku maaletooja (OÜ XXX) poole palvega saada Wolf-tehasest tegelikult tarnitud seadmete spetsifikatsioonid. OÜ XXX edastas XXX poolt tegelikult tarnitud seadmete spetsifikatsioonid XXX26.06.2012. 28.06.2012 toimunud koosolekul kinnitas XXX esindaja veelkord, et tarnitud on hoone tellijaga kooskõlastatud seadmed ning XXX poolt algselt esitatud täitedokumentatsioonis kirjeldatud seadmeid ei ole tarnitud. 28.06.2012 edastas XXX Wolf tehasest saadud tegelikult tarnitud seadmete spetsifikatsioonid XXX , samuti nõude asuda mittevastavaid seadmeid välja vahetama. XXX sellele ei reageerinud. Saamaks ülevaate tegelikult tarnitud ja kooskõlastatud seadmete energiatarbe erinevustest, tellis XXX sõltumatu eksperthinnangu OÜ-lt XXX. 16.08.2012 on OÜ XXX andnud eksperthinnangu, mille kohaselt on XXXOÜ poolt paigaldatud seadmed suurema energiakuluga kui lepinguga kooskõlastatud seadmed. Täpsemalt on võrreldes kooskõlastatud seadmetega paigaldatud elektrikulu 39,8 MWh võrra ja soojusenergia kulu ligikaudu 28,6 MWh võrra aastas suurem ning ligikaudu 1,7 MWh aastas kasutatakse soojusenergia asemel elektrienergiat. OÜ XXX poolt teostatud eksperthinnang tugineb kõikide võrreldavate seadmete osas kooskõlastatud ja tehasest saadud tegelikult tarnitud seadmete spetsifikatsioonidele. 23.08.12 edastati OÜ XXX poolt teostatud ekspertiisi tulemused ka XXX-le. Ühtlasi esitas XXX XXX nõude, et käivitataks kontrollmõõdistamised. XXX poolt samal päeval, so 23.08.2012 koostatud vastuse kohaselt ei vaidlusta XXX OÜ XXX poolt koostatud ekspertiisi sisu, vaid viitab mõõdistamisel saadud suurematele õhuhulkadele.

Ebaõige on XXX avalduses esitatud väide, nagu oleks OÜ XXX teostanud 10.07.2012 XXX tellimusel arvutusliku ekspertiisi seadmete energiatarbimuse osas. XXX Osaühing teostas mõõdistuse (ei teostanud ekspertiisi) XXX tellimusel. Nimetatud mõõdistusele tuginedes on XXX koostanud detsembris energiaarvutuste tabeli (avalduse lisa nr 11). Nimetatud võrdlustabeli andmed on ebaõiged ning sisaldavad loogika- ja arvutusvigu. Suurema sisetakistusega agregaadid ei suuda toimida sama kasuteguriga kui 29.11.2011 kooskõlastatud agregaadid. Seega ei ole vaidluse all, et XXX on tarninud võrreldes 29.11.2011 kooskõlastatuga erinevad ja seega kokkuleppele mittevastavad seadmed. Lisaks üritas XXX teadlikult eksitada (petta) nii XXXt kui ka hoone tellijat, võltsides seadmete passe ning andes teadvalt ebaõigeid kinnitusi (varjamaks tema poolt paigaldatud seadmete kokkulepitule mittevastavust). Ebaõige on XXX väide nagu oleks hoone tellija (OÜ XXX) võtnud vastu kõik XXX poolt tehtud tööd. OÜ XXX on esitanud XXX pretensioonid seoses XXX poolt paigaldatud seadmetega ning keeldus SV-3 seadet vastu võtmast ning nõudis selle ümbervahetamist. Tellija alandas seoses SV-1 ja SV-2 seadmetega lepingu hinda. Tulenevalt OÜ XXX pretensioonidest esitas XXX15.11.2012 XXX SV-1 ja SV-2 seadme osas hinna alandamise avalduse ning esitas ühtlasi nõude SV-3 seadme vastavusse viimiseks (täitmise nõue). Sama nõuet kordas XXX ka 09.01.2013 esitatud kirjas, edastades vastava kirjaga XXX ühtlasi tööde üleandmise-vastuvõtu akti projekti, mille allakirjastamisest XXX on senini keeldunud. Kuna XXX keeldus SV-3 seadet parandamast, siis teatas XXX oma 27.02.2013 kirjas XXX , et alustab toimingutega SV-3 seadme vastavusse viimiseks poolte vahel kokkulepituga. XXX tellis SV-3 seadme asendamisega seotud tööd XXX OÜ-lt vastavalt alltöövõtulepingule nr 94 TLP-33/XXX VT ning XXXOÜ-t automaatika ümbertõstmise tööd. Käesolevaks hetkeks on seade SV-3 välja vahetatud. OÜ XXX võttis asendatud seadme SV-3 AS-lt XXX vastu 21.08.2013. XXX esitas 27.08.2013.a. XXX kõik selleks ajahetkeks selgunud rahalised nõuded seoses SV3 seadme väljavahetamise ning XXX poolt lepingu rikkumisega ning teostas nõuete tasaarvetuse seni kinnipeetud lepingu viimase osamaksega. Seega on ebaõige ka XXX poolt märgitud eeldus, nagu oleks SV-3 seade välja vahetamata ning on oht, et seade vahetatakse välja. XXXOÜ poolt esitatud taotlusest nähtub, et XXXOÜ-le on jäänud arusaamatuks, kas AS XXX on agregaatide SV-1 ning SV-2 täitmise vastu. AS XXX juhib tähelepanu sellele, et on võtnud agregaatide SV-1 ning SV-2 täitmise vastu oma 15.11.2012 kirjas, kuna on teostanud nimetatud seadmete osas hinna alandamise. XXX on seisukohal, et puuduvad TsMS-s kirjeldatud alused eeltõendamismenetluse algatamiseks. TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist korraldada määrusega eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. XXX teatab, et ei nõustu eeltõendamismenetluse algatamisega. XXX on seisukohal, et puudub alus eeldada nagu võiks tõend kaduma minna või selle kasutamine raskeneda. Tellija (OÜ XXX) on teatanud, et võtab mittevastavad seadmed SV-1 ja SV-2 vastu ning on nendega seoses üksnes alandanud XXXga sõlmitud lepingu hinda. Puudub igasugune alus arvata, nagu hakkaks tellija nimetatud seadmeid välja vahetama. XXX teadaolevalt on tellija sellekohane seisukoht olnud tingitud asjaolust, et SV-1 ja SV-2 seadme väljavahetamine ei oleks võimalik

ilma Prisma kaupluse tegevust peatamata ning nende seadmete asendamine käesoleval ajahetkel eeldaks ka üldehituslikke tööde tegemise vajadust. SV-3 seade on käesolevaks ajahetkeks tellija nõudel välja vahetatud ning seega pole võimalik XXX poolt paigaldatud seadme osas avalduses märgitud ekspertiisi teostada. XXX oli teadlik XXX poolt SV-3 seadme väljavahetamise kavatsusest. Ebaõige on ka XXX väide, mille kohaselt ventilatsiooniseadmete kasutusaja pikenedes pidavat suurenema ka mõõdetud energiakulu nihe võrreldes paigaldamise ajahetkega. SV-1 ja SV-2 seadmete jätkuv kasutamine ei takista hilisemat antud seadmete võimalikku lepingutingimustele vastavuse hindamist ajahetke seisuga, mil vastavad tööd XXX üle anti. XXX peab vajalikuks märkida, et seadme SV-3 lepingutingimustele vastavuse kohta ei saa teha järeldusi ka SV-1 ning SV-2 agregaatide mõõdistamistulemustele tuginedes, kuna tegemist on suuruselt ja kasutuse põhimõttelt erinevate seadmetega. Seega ei ole täidetud TsMS §-s 244 lg 1 märgitud alused eeltõendamismenetluse algatamiseks. Puudub alus eeldada, et SV-1 ja SV-2 seadmete seisund võiks muutuda või et need võivad minna kaotsi. Eeltõendamismenetluse eesmärk on tagada, et tõendid, millega menetlusosaline soovib käimasolevas või tulevases kohtumenetluses oma väiteid tõendada, ei häviks ega läheks kaotsi. Nii näiteks võib eeltõendamismenetluse raames olla vajalik viia läbi eseme ekspertiis, kui on oht, et aja jooksul vaatlemist või hindamist vääriv ese hävib või tema seisukord muutub. Puudub igasugune alus eeldada, et alates seadmetega SV-1 ja SV-2 võiks kuni võimalikuks hagimenetluses ekspertiisi määramiseni juhtuda midagi sellist, mis raskendaks nende suhtes ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimist. Seega puudub ka mõjuv põhjus eeltõendamismenetluse algatamiseks TsMS § 244 lg 1 alusel. TsMS § 244 lg 3 kohaselt kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks: a) isiku seisund või eseme seisund või väärtus; b) kahju või eseme puuduse põhjus; c) kahju või eseme puuduse kõrvaldamiseks vajalikud kulud või abinõud. XXX on seisukohal, et XXX-l puudub õiguslik huvi SV-1, SV-2, SV-3 seisundi tuvastamiseks. XXX seisukoha järgi tuleneb tema õiguslik huvi TsMS § 244 lg 4 mõttes sellest, et XXX ei pöörduks kohtusse, juhul kui ekspertiisi tulemusena selguks, et XXXOÜ poolt paigaldatud seadmete energiatarve on suurem kui lepinguga ette nähtud. XXX selle seisukohaga ei nõustu. XXXOÜ poolt paigaldatud seadme SV-3 osas ei ole ekspertiisi teostamine võimalik, sest seade SV-3 on välja vahetatud. Seega ei ole võimalik seadme SV-3 seisundi tuvastamine kohapealsete mõõdistamistega viisil, nagu XXX on kohtule esitatud taotluses esitanud. XXX ei pea võimalikuks ka ekspertiisi teostamist viisil, mille puhul asendatakse XXXpoolt paigaldatud seadme SV-3 osas mõõtmistulemused varasemate, XXX OÜ poolt saadud mõõtmistulemustega. Selliselt läbiviidava ekspertiisi teostamiseks puuduks XXXOÜ-l õiguslik huvi, sest vastava ekspertiisi tulemused ei aitaks hoida ära kohtuvaidlust. Sellise ekspertiisi, kus kasutataks varasemaid mõõdistamistulemusi, mis on saadud teistsugustes tingimustes mõõdistamisel, ei oleksid võrreldavad ega usaldusväärsed. XXXOÜ-l puudub õiguslik huvi määrata ekspertiis seadmetele SV-1 ning SV-2. Ka seadmete SV-1 ja SV-2 osas puudub XXX õiguslik huvi määrata ekspertiis. Õiguslik huvi ekspertiisi määramiseks saaks XXX olla ainult siis, kui ekspertiisitulemused ilmselt aitaks ära hoida kohtuvaidlust. XXX poolt välja pakutud ekspertiis aga ei aitaks ära hoida kohtuvaidlust, sest XXX poolt välja pakutud ekspertiis ei annaks adekvaatset ning lõplikku tulemit. XXX ettepaneku kohaselt tuleks ekspertiisi käigus võrrelda tegelikkuses paigaldatud SV-1 ja SV-2

seadmete energiatarbivust kooskõlastatud seadmete energiatarbivusega (ehk võrrelda konkreetsetes oludes toimivat seadet teise seadmega, mis ei paikne samades oludes, vaid mille kohta on üksnes paberkandjal tehniline spetsifikatsioon). Seejuures tuginetaks paigaldatud SV-1 ja SV-2 energiatarbivuse tulemuste leidmisel mõõtetulemustele ühes konkreetses olukorras, Annelinna Prismas teatud ajahetkel, kuid kooskõlastatud seadmete omaduste väljaselgitamisel saab tugineda vaid nende seadmete spetsifikatsioonidele. Sellised tulemused ei oleks võrreldavad. Võrreldavad oleksid tulemused, mis on saadud seadmeid võrreldavates olukordades kõrvutades. XXX poolt taotletud ekspertiisi tulemused ei oleks asjakohased ka seetõttu, et need tulemused ei annaks vastuseid seadmete terviklike omaduste kohta. Lepingutingimuste kohaselt ei ole oluline seadmete töötamine mitte ainult ühes konkreetses situatsioonis kindlal ajahetkel, vaid olulised on ka seadmete omadused, mis võimaldavad neid kasutada tulevikus teistsugustes situatsioonides. 29.11.2011 kooskõlastatud seadmed pidid muuhulgas võimaldama hoone omanikul teha äri- ja poepindadele ajas vajalikke muudatusi ja ümberehitusi. Kooskõlastatud seadmed omasid muudatuste ja ümberehituste tegemiseks tunduvalt suuremat potentsiaali ning nende kasutegur oleks tunduvalt parem XXX poolt paigaldatud agregaatide omast. Nimetatud asjaolusid on võimalik tuvastada, võrreldes paigaldatud seadmete tehnilist spetsifikatsiooni kokkulepitud seadmete tehnilise spetsifikatsiooniga. Sellest tingituna ei saa ekspertiisi tegemisel võtta aluseks hetkeolukorda hoones. Võrdlusmomendi saavutamiseks peavad olema tagatud projektiga ettenähtud süsteemitakistused ning muud parameetrid. XXX poolt taotletud mõõdistuste tulemused näitaksid tarnitud seadmete toimimist vaid ühes võimalikus töötsoonis ja tingimustes. Seega ei annaks XXX poolt taotletud mõõdistuste läbiviimine ka vastust tarnitud ja kooskõlastatud agregaatide üldise energiakulu erinevuse kohta (lähtudes olustikest, mis oleksid võrreldavad). XXX on oma taotluses soovitud ekspertiisiga analoogsed mõõdistused juba varasemalt teostanud. Vastavad mõõdistused viis läbi XXX Osaühing 03.07.2012. Juhul, kui käesolevalt XXX poolt taotletava ekspertiisi tulemused oleksid analoogsed XXX Osaühing poolt eelnevalt läbi viidud mõõdistusprotokollis esitatuga, ei aitaks ekspertiis ära hoida kohtuvaidlust, sest selle tulemused ei näita erinevusi kokkulepitud ja tarnitud seadmete vahel. Sarnaseid mõõdistusi ettenägeva ebaadekvaatse ekspertiisi läbiviimisel sama isiku poolt on aga vägagi tõenäoline, et ka tulemused tulevad analoogsed. Seega ei hoiaks XXX poolt soovitud ekspertiisi läbiviimine ära kohtuvaidlust ning XXX puudub õiguslik huvi eeltõendamismenetluse algatamiseks taotletud viisil. Kuna XXXOÜ poolt välja pakutud ekspertiisi tulemused ei oleks usaldusväärseks tõendiks, ei saaks nimetatud tõend olla aluseks ka kohtusse pöördumise otsustamisel ega omaks tähendust kohtuvaidluse lahendamisel. Seega puudub XXXOÜ-l õiguslik huvi ekspertiisi määramiseks TsMS § 244 lg 3 mõttes. Alternatiivselt on puudutatud isik seisukohal, et juhul, kui kohus leiab, et eeltõendamismenetlus ekspertiisi teostamiseks tuleb siiski läbi viia, tuleb teostada arvutuslik ekspertiis. Puudutatud isik palub jätta OÜ XXX taotlus rahuldamata ja eeltõendamismenetlus algatamata. Juhul, kui kohus leiab, et eeltõendamismenetlus tuleb algatada ja läbi viia ekspertiis, siis tuleks eksperdile esitada üksnes puudutatud isiku välja toodud küsimused. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud 100 % ulatuses avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, olles tutvunud avaldaja avalduse, esitatud tõendite ning puudutatud isiku seisukohaga, leiab, et avaldaja taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Eeltõendamismenetlus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 kohaselt hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine TsMS § 244 lg-s 1 nimetatud eeldusi eeltõendamismenetluse algatamiseks. Nimelt ei ole puudutatud isik selleks nõusolekut andnud (lk 77), samuti ei ole tegemist olukorraga, kus tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine raskeneda. Avaldaja soovib ekspertiisi läbi viimist seoses Annelinna Primasse paigaldatud SV-1, SV-2 ja SV-3 seadmetega. Nähtuvalt esitatud andmetest on SV-1 ja SV-2 näol tegemist ventilatsiooniseadmetega, mis on ehitisse püsivalt paigaldatud ning puudub alus eeldada, et kõnealuse seadmed võiksid kaduma minna, nende kasutamine raskeneda või omadused oluliselt muutuda. Ventilatsiooniseade SV-3 on puudutatud isiku esitatud andmete kohaselt juba ehitisest eemaldatud ja uue seadmega asendatud. Seega ei ole antud seadme osas avaldaja taotletud ekspertiisi läbiviimine võimalik. Lähtuvalt eeltoodust puuduvad eeldused TsMS § 244 lg 1 alusel eeltõendamismenetluse läbiviimiseks. TsMS § 244 lg 3 kohaselt, kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks isiku seisund või eseme seisund või väärtus; kahju või eseme puuduse põhjus; kahju või eseme puuduse kõrvaldamiseks vajalikud kulud või abinõud. TsMS § 244 lg-st 4 tulenevalt on õiguslik huvi TsMS § 244 lõikes 3 nimetatud juhul olemas, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust. Antud juhul on avaldaja seisukohal, et esineb õigustatud huvi eeltõendamismenetluse läbiviimiseks, kuna ekspertiisi tulemusest sõltuvalt saaks avaldaja otsustada, kas ta pöördub puudutatud isiku vastu kohtusse. Kohus märgib, et nähtuvalt avaldaja esitatud andmetest on OÜ XXX, keda avaldaja nimetab ühe võimaliku eksperdikandidaadina, 10.07.2012 juba esitanud avaldajale oma arvamuse ventilatsioonisüsteemide omaduste kohta (lk 46-47). Samuti on OÜ XXX andnud 16.08.2012 eksperthinnangu ventilatsiooniseadmete elektri- ja soojusenergia kulule (lk 49-51). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus nii avaldaja enda tellitud asjatundja kui puudutatud isiku tellitud ekspert on avaldanud seisukohta paigaldatud seadmete omaduste kohta, on avaldajal piisavalt lähteandmeid otsustamaks, kas puudutatud isiku vastu kohtusse pöördumine on otstarbekas. Kohus leiab, et antud juhul, kus avaldaja nimetatud eksperdi poolt on juba seisukoht esitatud, ei ole põhjendatud eeltõendamismenetluses uue ekspertiisi määramine, kuna eelduslikult ei tohiks pädeva eksperdi arvamus samale küsimusele vastust andes olulisel määra erineda. Seega puudub ka TsMS § 244 lõigetest 3, 4 tulenev alus eeltõendamismenetluse algatamiseks. Lähtuvalt eeltoodust tuleb avaldaja taotlus eeltõendamismenetluse korraldamiseks jätta rahuldamata. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Võttes

arvesse, et kohus jätab avaldaja taotluse rahuldamata, on kohus seisukohal, et tsiviilasja menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda.

Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.