lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-4367/36

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 01.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-4367/36
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
01.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
807
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-4367

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Määruse tegemise aeg ja koht

01.10.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-13-4367

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

XXXhagi Korteriühistu (töövaidlusasi nr 4.4-2/2707)

XXXvastu

töövaidluses

Menetluskulude kindlaksmääramine Hageja: XXX, isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX Kostja: Korteriühistu XXX, registrikood: XXX, asukoht: XXX Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX, e-post: XXX; XXX

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus summas 340,80 eurot (kolmsada nelikümmend eurot ja 80 senti). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg 14 tasutakse tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja hageja väited
1.Harju Maakohus rahuldas 31.05.2013.a otsusega XXXhagi Korteriühistu XXXvastu töövaidluses ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 11.07.2013.a määrusega Korteriühistu XXX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Mõlemad kohtulahendid jõustusid 27.07.2013.
2.XXX esitas 31.07.2013.a Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Harju Maakohus jättis 27.08.2013.a kohtumäärusega avalduse käiguta

2-13-4367 ja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja. 30.08.2013 esitas hageja täpsustuse menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Avalduses on hageja menetluskuludeks õigusabikulud summas 340,80 eurot (käibemaksuga). Avalduses on kinnitatud, et kõik kulud on seoses kohtumenetlusega ning et hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi taotleda. Täpsustatud avaldusele on lisatud Stabimer Õigusbüroo OÜ arved, kus on märgitud õigusabitoimingud ja neile kulunud aeg. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele

3.12.09.2013 esitas kostja seaduslik esindaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, mille kohaselt kostja ei nõustu hüvitama hageja kulusid lepingulisele esindajale, kuna ühestki hageja poolt esitatud menetlusdokumendist ei nähtu, et hagejat esindaks lepinguline esindaja. Kõik hageja dokumendid on allkirjastatud isiklikult hageja enda poolt. TsMS ei näe ette õigusabikulude hüvitamist poolele, kes ise ennast kohtumenetluses esindab. Kohtu seisukohad
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesolevas tsiviilasjas 27.07.2013 jõustunud kohtuotsusega jättis Harju Maakohus kõik menetluskulud kostja kanda. 31.07.2013.a, seega tähtaegselt, esitas XXX menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Avaldus vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele.
5.XXX taotleb lepingulise esindaja kulude väljamõistmist summas 340,80 eurot (käibemaksuga). Avaldusele lisatud arvete kohaselt on hageja saanud õigusabi 9,4 tunni ulatuses. Kostja ei nõustu hageja menetluskuludega.
6.Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuivõrd hageja lepingulise esindaja kulude kohta on esitatud vastuväide ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu, kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
7.Kohus märgib siinkohal, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16111, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
8.Tsiviilasja nr 2-13-4367 toimiku materjalid ei sisalda dokumente, millest nähtuks, et hagejal XXXil oleks olnud lepinguline esindaja. Riigikohtu 23.11.2011 määruse nr 3-2-1-112-11 p-s 17 on kohus asunud seisukohale, et “menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha.” Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulusid saab põhjendatud ja vajaliku kuluna välja mõista üksnes siis, kui

2-13-4367 lepingulise esindaja olemasolu on toimikust nähtav ja kohtu poolt kontrollitav. Kõik hageja esitatud menetlusdokumendid (hagiavaldus tl 36-39, hagiavalduse täiendus tl 80-83, hageja seisukoht kostja vastusele tl 90-92 jm) on XXXenda allkirjastatud. Riigkohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11 15.02.2012 tehtud määruse punktis 8 väljendanud seisukohta, et kuivõrd hagivastuse allkirjastas kostja, ei olnud hagivastuse koostamise ajal ning ka juunis 2006 õigusteenuse osutaja kostja esindaja ning selle aja eest ei olnud õigust nõuda esindaja kulude hüvitamist. Nimetatust tulenevalt ei ole XXXil lepingulise esindaja kulusid, mille hüvitamist tal oleks õigus nõuda ning XXXavaldus tuleb jätta rahuldamata.

9.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.