Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Xxx avaldus Xxx poolt Leedu Vabariigi Ringkonnakohtusse XxxOÜ, kes tegutseb Leedu Vabariigis XxxOÜ filiaali kaudu, vastu esitatud hagi tagamiseks menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja: Xxx(registrikood: xxx, asukoht Xxx) Avaldaja esindajad: vandeadvokaat Erki Kergandberg, vandeadvokaat Eva Mägi (Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene, Roosikrantsi tn 2, 10119 Tallinn, e-post: [email protected], [email protected]) Puudutatud isik: XxxOÜ (registrikood: xxx, asukoht Xxx, tegutseb Leedu Vabariigis XxxOÜ Leedu filiaali kaudu, registrikood xxx, asukoht xxx) Lepingulised esindajad: Vandeadvokaat Carri Ginter, Vandeadvokaat Veikko Puolakainen (Advokaadibüroo SORAINEN AS, e- post: [email protected]; [email protected]
Jätta rahuldamata XxxOÜ alternatiivne taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Edasikaebamise kord
2-12-39781 Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg 14 tasutakse tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja puudutatud isiku väited
1.Harju Maakohtu 10.10.2012.a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-39781 rahuldati osaliselt Xxx taotlus hagi tagamiseks, menetluskulud jäeti Xxx kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.11.2012.a määrusega Harju Maakohtu 10.10.2012.a määruse osas, milles maakohus rahuldas avalduse hagi tagamiseks osaliselt (määruse p 2), jättis Xxx avalduse hagi tagamiseks rahuldamata ning maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud Xxx kanda, rahuldas määruskaebuse ja jättis XxxOÜ taotluse maakohtu määruse täitmise peatamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus jõustus 19.12.2012.a.
2.17.01.2013 esitas XxxOÜ esindaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt puudutatud isik kandis õigusabikulusid Tallinna Ringkonnakohtus kokku 2 540 eurot (käibemaksuta). Avaldaja kinnitab, et kõik nimetatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-12-39781. Avaldaja palub Xxx XxxOÜ kasuks välja mõista õigusabikulud summas 2 540 eurot. Avaldaja kantud kulusid tõendavad Advokaadibüroo SORAINEN AS arved nr 2868/12EE ja 3404/12EE koos spetsifikatsioonidega. Avaldaja märgib, et õigusabikulude maht ning maksumus on põhjendatud ja vastab asjas toimunud vaidluse keerukusele, tehtud menetlustoimingutele ja kohtuasjas esindaja esitatud ning kogutud materjalide ja tehtud menetlustoimingute sisule ja mahule. Vaidlus oli keskmisest vaidlusest keerukam ja mahukam. Avaldaja vastuväited puudutatud isiku menetluskuludele
3.12.03.2013.a esitas avaldaja esindaja puudutatud isiku avaldusele vastuväite, millises on palunud jätta Xxx OÜ taotlus rahuldamata. Xxx vaidleb vastu advokaadibüroo SORAINEN õigustöörühma assistentide Aive X ja Kaja X tööga kaasnenud kulu (arvele lisatud spetsifikatsioonilt nähtuvalt on nimetatud isikutel kulunud 0.5 tundi) väljamõistmisele, kuna nimetatud isikute näol ei ole tegemist lepinguliste esindajatega. Xxx, Xxx pole vastuväiteid selles osas, et advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaat Veikko Puolakainenil võis kuluda õigusabi osutamiseks XxxOÜ’le käesolevas tsiviilasjas 13,6 tundi. Käesoleva tsiviilasja näol on aga tegemist hagita menetlusega, milles kohaldatavad lepingulise esindaja kulu väljamõistmise piirmärad erinevad hagimenetluses kohaldatavatest lepingulise esindaja kulu hüvitamise piirmääradest.
4.Avaldaja leiab, et XxxOÜ poolt õigusabile kulutatud 13,6 tunni eest saab Xxx, Xxxt maksimaalselt välja mõista 244,80 eurot (18 eur x 13,6 h). 31.05.2011. a kohtumääruse nr 32-1-18-11 p-s 20 on Riigikohus märkinud, et õigusabikulusid saab hagita menetluses hüvitada üksnes samas ulatuses tunnistajale makstava hüvitisega. Xxx, Xxx XxxOÜ õigusabikulu väljamõistmine 244,80 eurot ületavas osas oleks vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga.
5.Xxx, Xxx pole vastuväiteid XxxOÜ poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot väljamõistmisele Xxx, Xxxt. Tõlkekulu ja panga teenustasu osas leiab Xxx, XXX, et need kulud pole TsMS-i alusel hüvitatavad (st neid kulusid ei saa käsitleda menetluskuluna TsMS-i mõttes). Puudutatud isiku seisukoht Xxx vastuväidetele
6.XxxOÜ ei nõustu hageja käsitlusega, et praeguses asjas on tegemist hagita menetlusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses. XxxOÜ leiab seetõttu, et tema õigusabikulud on
2-12-39781 võimalik välja mõista tavapärastel alustel taotletud ulatuses. Vaidlust ei saa olla selles, et avaldaja taotles hagi tagamist Eesti kohtult Leedus toimuva põhimenetluse tarbeks, kus oli esitatud varaline nõue. Seega käesoleva asja eripäraks võibki pidada asjaolu, et põhimenetlus toimub välisriigis (Leedus), kuid hagi tagamisega ning sellega seotud määruskaebemenetlus leidis aset Eestis. Eeltoodu ei tähenda aga mingil juhul seda, et hagi tagamise menetlus Eestis oleks iseseisev ja sõltumatu menetlus.
7.24.04.2013.a seisukohas jääb puudutatud isik oma arvamuse juurde, et oma olemuselt ei ole hagi tagamisega seonduv menetlus iseseisev hagita menetlus, kuivõrd see ei vasta hagita menetluse tunnustele. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kehtiv menetlusseadus ei võimalda praegusel juhul kulude väljamõistmist suuremas määras kui tunnistajale makstav tasu, taotleb XxxOÜ alternatiivselt TsMS § 172 lg 8 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Kohtu põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesolevas tsiviilasjas 28.11.2012 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 19.12.2012.a. XxxOÜ esitas 17.01.2013.a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldus on esitatud tähtaegselt ning see vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Seega on puudutatud isiku tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud menetluskulud.
10.Puudutatud isik taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 2 540 eurot (käibemaksuta), millest 50 eurot on riigilõiv, 263,90 eurot on tõlgete ja panga teenustasu katteks ning 2 226,10 eurot seega lepingulise esindaja tasu. Esindaja on taotluse kohaselt käesolevas tsiviilasjas osutanud õigusabi 14,1 tunni ulatuses. Puudutatud isik on riigilõivu tasunud 50 eurot määruskaebuse esitamisel Tallinna Ringkonnakohtusse. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus asub tsiviilasja toimikus tl 129. Vastavalt TsMS § 139 lg 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Seega on riigilõivu väljamõistmine Xxx puudutatud isiku kasuks põhjendatud.
11.Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuivõrd puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude kohta on esitatud vastuväide, kontrollib kohus puudutatud isiku esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
12.Xxx vaidleb menetluskulude mahu osas vastu advokaadibüroo SORAINEN õigustöörühma assistentide Aive X ja Kaja X tööga kaasnenud kulu väljamõistmisele 0,5 tunni ulatuses. Samuti leiab Xxx, XXX, et tõlkekulu ja panga teenustasu ei ole TsMS-i alusel hüvitatavad, sest neid kulusid ei saa käsitleda menetluskuluna TsMS-i mõttes. Xxx on nõustunud sellega, et vandeadvokaat Veikko Puolakainenil võis kuluda õigusabi osutamiseks käesolevas tsiviilasjas 13,6 tundi. Veel on Xxx leidnud, et käesoleva tsiviilasja näol on tegemist hagita menetlusega, mistõttu kohaldub lepingulise esindaja kulu väljamõistmisel TsMS § 172 lg 8 ja Xxx OÜ-le tuleb lepingulise esindaja kulu hüvitada samadel alustel tunnistajale makstava
2-12-39781 hüvitisega, mistõttu õigusabile kulutatud 13,6 tunni eest saab Xxx, Xxx maksimaalselt välja mõista 244,80 eurot.
13.Kohus, juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatust ja hinnanud puudutatud isiku esindaja tehtud toiminguid ning kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu (esindaja koostatud dokumendid: määruskaebus tl 121 – 127 ja selle lisad tl 228 – 168; tutvumist vajanud materjalid: maakohtu määrus tl 113 – 114, ringkonnakohtu määrus tl 215 – 222, vastus määruskaebusele tl 190 - 192, Leedu Vabariigis esitatud hagiavalduse tõlge tl 31 – 47 jm) leiab, et puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingud ja ajakulu on osaliselt põhjendatud, mõistlik ja vajalik ning kuulub osaliselt Xxx poolt hüvitamisele. Kuigi kohus ei ole hagita menetluses kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel seotud poolte seisukohtadega, ei ole kohtu arvates mõistlikku põhjust, miks ei võiks kohus arvestada sellega, et menetlusosaline tunnistab teise menetlusosalise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust ning seda eriti juhul, kui menetlusosalist, kes kulude põhjendatust ja vajalikkust tunnistab, esindab advokaat. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et puudutatud isiku esindaja ajakulu tuleb hinnata põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja poolt aktsepteeritud ulatuseni. Puudutatud isiku menetluskuludest tuleb maha arvata advokaadibüroo SORAINEN õigustöörühma assistentide tööga kaasnenud kulu 0,5 tundi, kuna taotleja loobus Xxx vastuväite tõttu sellest nõudest. Põhjendatud on hüvitada Xxx OÜ-le lepingulise esindaja kulud seega 13,6 töötunni eest (14,1h – 0,5h). Esindaja tunnitasu suuruseks on märgitud 161 eurot.
14.Kohtu hinnangul tuleb taotletavaid menetluskulusid vähendada ka tõlkekulu ja panga teenustasu võrra summas 263,90 eurot, kuivõrd need kulud, nagu on õigesti märkinud ka Xxx, XXX, ei ole käsitletavad menetluskuluna TsMS-i mõttes.
15.Käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole vaidluse all mitte õigusabikulude vajalikkus ja põhjendatus, vaid üksnes nende suurus tulenevalt põhimõttelisest küsimusest, kas tegu on hagita menetlusega ja kas kohus peab arvestama õigusabikulude hüvitamise summaliste piirangutega, mis on ette nähtud kohtukulude hüvitamiseks hagita menetluse asjas. Kohus märgib siinkohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei sõltu käesolevalt sellest, kas tegemist on hagimenetlusega või hagita asjaga. Nimelt muutis Riigikohus 19.06.2013.a määruse nr 3-2-1-58-13 punktis 14 oma varasemat seisukohta ja leidis, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1– 31. Põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Kolleegium märkis, et Vabariigi Valitsusel oleks õigusselguse huvides otstarbekas määrata ka hagita menetluses kindlaks piirmäärad, mida ületavalt ei ole võimalik esindajakulusid välja mõista.
16.Tulenevalt Riigikohtu uuest seisukohast hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmise osas ei pea kohus siinkohal otstarbekaks pikemalt analüüsida antud menetluses tõstatatud küsimust, kas tegemist on hagita menetlusega või mitte. Riigikohus on selgitanud, et „hagejal on võimalik TsMS § 382 lg 3 alusel esitada Eestis hagi tagamise taotlus, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnele välisriigi kohtule. Seejuures märgib kolleegium, et sellise hagi tagamise rakendamine on Eestis iseseisev menetlus.“ (RKTKm 3-2-1-130-08, p 28). Kohus märgib üksnes seda, et antud tsiviilasjal on iseseisva hagita asja tunnused. Maakohus on antud tsiviilasjas hagi tagamist menetlenud hagita asjana. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus oma 28.11.2012. a määruse viimases lõigus märkinud, et: „Maakohus on taotluse läbivaatamise kulud jätnud avaldaja kanda ja kolleegium leiab, et tulenevalt TsMS § 172 lg-st 1 ei ole alust seda muuta.“. TsMS § 172 1. lause sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetluskulude kindlaksmääramist aga, nagu eespool märgitud, see ei mõjuta.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Xxx OÜ avaldus tuleb rahuldada osaliselt ning hüvitada talle riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud 2 189,60 eurot (13,6 h x 161 eurot), kokku
2-12-39781 2 239,60 eurot. Taotlus jääb rahuldamata 300,40 euro ulatuses (taotletud summa 2 540 eurot – rahuldatud osa 2 239,60 eurot).
18.Arvestades asjaolu, et kohus on käesoleva määrusega menetluskulude väljamõistmisel kohaldanud TsMS § 175 lg-t 1, mitte § 172 lg-t 8, langeb ära XxxOÜ alternatiivselt taotletud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise vajadus TsMS § 172 lg 8 osas.
19.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.