2-11-16227/19 - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

31.augusti 2011 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-11-16227 kohta rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel avaldaja kanda (resolutsiooni p 3). Määruse kohaselt sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 artikkel 6 vaidlustamata nõude Euroopa täitekorraldusena kinnitamise nõuded. Artikli 6 lg 1 p d kohaselt on üheks Euroopa täitekorraldusena kinnitamise tingimuseks see, et otsus langetati liikmesriigis, mis on võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklis 59 määratletud tähenduses juhtudel, kui - nõue on vaidlustamata artikli 3 lõike 1 punktides b või c määratletud tähenduses ja - nimetatud otsus viitab isiku (tarbija) poolt sõlmitud lepingule eesmärgil, mida võiks pidada võlgniku ametist või elukutsest väljaspool olevaks ja - võlgnik on tarbija. Käesoleval juhul on tegemist vaidlustamata nõudega määruse nr 805/2004 artikli 3 lg 1 p b tähenduses (võlgnik ei ole päritoluliikmesriigi seaduse oluliste menetlustingimustega kooskõlas olevat vastuväidet esitanud). Avaldaja nõue tulenes tarbijalepingust ja võlgnik on tarbija. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et otsus on langetatud Eesti Vabariigis, peaks selleks, et kohus annaks välja Euroopa täitekorralduse tõendi, olema Eesti Vabariik võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklis 59 määratletud tähenduses. Määruse (EÜ) nr 44/2001 artikkel 59 lg 1 näeb ette, et see, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, tehakse kindlaks siseriikliku seaduse alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Time Finans AB esitas 07.04.2011 hagiavalduse Tartu Maakohtule, kus oli märgitud võlgniku elukohaks XXX. Kohtul ei õnnestunud kostjale nimetatud aadressil hagimaterjale edastada. Rahvastikuregistri andmetel on A. Lebedevi elukoha aadress alates 01.01.2010 XXX.

3.TF Bank AB esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. veebruari 2013 määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 tühistamist ning taotletud Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on tulenevalt rahvastikuregistri seaduse § 6 lg-st 1 registrisse kantud andmetel vaid informatiivne ja statistiline tähendus. Seega kanne rahvastikuregistris võib olla üheks faktiliseks asjaoluks, mis viitab isiku elukohale, kuid nimetatud kanne ei ole määrava tähendusega isiku elukoha kindlakstegemisel. Rahvastikuregistrisse kantud andmetele ei omista õiguslikku tähendust ka TsÜS § 14 ega TsMS kohtualluvust reguleerivad sätted. TsÜS § 14 mõttes on oluline see, kus inimene tegelikult faktiliselt elab; 2) esitas hageja kostja vastu hagi, viidates talle teadaolevale aadressile, milleks oli XXX. Menetlusdokumendid loeti kohtu poolt kättetoimetatuks aadressil XXX. Samuti sai võlgnik tagaseljaotsuse kätte Eestis. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid, ei saa olla kahtlust selles, et võlgniku elukoht oli hagi menetlemise ajal Eesti Vabariigis. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja märkis täitekorralduse väljastamise taotluses võlgniku elukohaks XXX, tingis tõik, et pärast täitemenetluse alustamist ei ole võlga õnnestunud sisse nõuda ja A. Lebedev on asunud elama alaliselt S. V.; 3) toetab toodud seisukohti ka kohtupraktika. Tartu Ringkonnakohus leidis 28.12.2012 määruses tsiviilasjas nr 2-12-25358, et maakohus ei ole tuvastanud kostja tegelikku elukohta. Kuigi rahvastikuregistri andmete kohaselt oli alates 16.02.2011 kostja elukoht XXX Vabariigis, leidis ringkonnakohus, et kõne all olevas tsiviilasjas kogutud tõendite kohaselt pole võimalik väita, et kostja elab rahvastikuregistris märgitud aadressil. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-123-12 (p 11) rõhutanud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik selleks küsida kostja seisukohta. Käesolevas asjas ei ole võimalik väita, et kostja elukoht võis hagi esitamise ajal olla mujal kui Eesti Vabariigis, kuivõrd siin on nii hagimaterjalid kui ka tagaseljaotsus toimetatud A. Lebedevile kätte. Kõnealustel asjaoludel ei saa eeldada, et võlgniku elukoht oli hagi esitamise ajal XXX Vabariigis, vastupidiselt annavad asjaolud alust eeldada, et kostja elukoht oli Eesti Vabariigis (EÜ) nr 44/2011 artiklis 59 määratletud tähenduses; 4) kuivõrd A. Lebedevi elukoht oli Eestis, ei esine takistusi anda kohtulahendi kohta välja Euroopa täitekorraldus.

5.Põhjendatud on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 art 59 lg-t 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 art 6 lg 1 p d kohaselt on vaidlustamata nõude Euroopa täitekorraldusena kinnitamise üheks tingimuseks, et otsus langetati liikmesriigis, mis on võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 art 59 määratletud tähenduses. Nõukogu määruse (EÜ) art 59 lg 1 sätestab, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikke seadusi. Vastavalt TsÜS § 14 lg-le 1 isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Alaline elukoht TsÜS § 14 lg 1 tähenduses tähendab seda kohta, millega ta on isiklikult kõige enam seotud. Asja materjalidest nähtuvalt esitati hagi A. Lebedevi vastu Tartu Maakohtusse ning maakohus võttis hagi menetlusse. Hagimaterjalide toimetatid kätte A. Lebedevi pojale ning maakohtu otsus toimetati kätte A. Lebedevile isiklikult. Eeltoodud asjaolud kinnitavad, et A. Lebedevi alaline elukoht oli hagi menetlemise ajal Eesti Vabariigis ning maakohtu määruses väljendatud vastupidine seisukoht on ebaõige. Sellest, et A. Lebedevi elukoha aadress oli rahvastikuregistri andmetel alates 01.01.2010 XXX, ei saa järeldada, et A. Lebedevil puudus Eestis alaline elukoht. Pealegi sätestab TsÜS § 14 lg 2, et isikul võib olla elukoht üheaegselt mitmes kohas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 art 18 sätestab miinimumnõuded, millised peavad Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmiseks üheaegselt esinema. Nimetatud nõuded on käesolevas asjas täidetud, kuna kohtulahend (Tartu Maakohtu 31.08.2011 otsus) on A. Lebedevile isiklikult kätte toimetatud, A. Lebedevil oli võimalik kohtulahendit vaidlustada ning teda oli vaidlustamise korrast teavitatud ning A. Lebedev ei ole kohtulahendit vaidlustanud. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et avaldaja nõue tulenes tarbijalepingust ning A. Lebedev oli tarbija (määruse nr 805/2004 art 6 lg 1 p d alap-d 2 ja 3). Kuna TsMS § 6191 lg 1 kohaselt on kohtulahendi teinud maakohtu pädevuses Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamine, siis tuleb Tartu Maakohtul väljastada avaldajale Euroopa täitekorralduse tõend Tartu Maakohtu 31.08.2011 otsuse kohta.