Kohtulahend

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

kinnitavad, et plommide traadid olid lahti ning numeraatoril olid täkked. Kostjal lasus vastutus võrgulepingu tüüptingimuste p 11.2 järgi tema valduses oleva mõõtesüsteemi ja sellel asuvate plommide säilimise ja rikkumatuse eest. Tegemist ei ole ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kostja tarbimiskohal on võetud kontrollnäite ning vigastusi pole varasemalt tuvastatud. Samuti ei saanud need vigastused arvestile tekkida iseenesest või asja tavalisest kulumisest. Kohtu hinnangul on tõendatud, et arvestil on tekkinud vigastused ajal, mil see oli kostja valduses (võrgulepingu tüüptingimuste p 4.1, 4.2). Kostjale on esitatud tasumiseks arve nr 50805778 tähtajaga 04.03.2010 summas 463,10 eurot. Kostja ei ole arvet tasunud. Võrgulepingu tüüptingimuste p 9.9 järgi kui ostja ei maksa arvet märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1% päevas. Hageja viivisenõue, mida hageja on vähendanud põhinõudeni, kuulus rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 ja võrgulepingu tüüptingimuste p 9.9 alusel. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Käesoleval juhul on hageja nõue terves ulatuses aegunud. Antud juhul on tegemist pooltevahelisest tehingust tuleneva nõudega, seega kohaldub sellele nõudele TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumise tähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Juhul, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõude esitanud pool võis arve esitada. Hageja nõue on esitatud 26.11.2009. Seega algas antud juhul hageja nõude aegumistähtaeg 01.01.2010 ning hageja nõue aegus seega 31.12.2012. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, jättes olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded ning ei selgitanud pooltele ei õiguslikku olukorda ega ka poolte õigusi ja kohustusi. Kohus jättis selgitamata poolte tõendamiskoormise ehk selle, mida peaks kostja hagile vastu vaieldes tõendama ning mis tähtajaks tuleb asjakohased tõendid esitada. Kostja esitas 09.05.2013 tõendid, mis kinnitasid, et vaidlusalust tüüpi arvesteid ei ole võimalik manipuleerida, kuid maakohus tagastas väidetava tõendite esitamise tähtaja ületamise tõttu. Kohus ei selgitanud välja poolte väiteid ega andnud neile õiguslikku kvalifikatsiooni, mistõttu jäi kohtule tähelepanuta kostja vastuväide nõude aegumise kohta. Väär on kohtu seisukoht, et kostja ei vaielnud vastu nõude aluseks olnud arve suurusele. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, millisest majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruse nr 34 § 4 lg 1 punktist lähtudes on ebaseadusliku tarbimise maht määratletud. Samuti ei ole väidetava ebaseadusliku koguse määratlemisel arvestatud sellega, et kostja samas tarbimiskohas on elektrinäite teatanud ja elektri eest ka tasunud – seega tuleks arvestuslikust “ebaseaduslikult tarbitud“ kogusest maha arvata kogus, mille eest kostja (apellant) on arvestusperioodil maksnud. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

3(4)

Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et hageja nõue on aegunud. Hageja esitas kostja vastu elektrienergia ja võrguteenuse võla nõude. Kohustus tasuda hageja osutatud teenuse ja müüdud energia eest tulenes poolte vahel sõlmitud lepingust ja tasumine toimus arvete alusel. Arve elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise eest on hageja esitanud 18.02.2010. Kolmeaastane aegumistähtaeg hakkas TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 3 järgi kulgema 01.01.2011. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses toonud esile asjaolusid, millest järelduks, et hageja võis ja pidi arve esitama varem. Ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia koguse kindlaksmääramine nõuab hagejalt teatud toimingute tegemist ja asjaolude väljaselgitamist ja alles pärast seda on võimalik esitada ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia eest arve. Seega ei olnud hageja nõue 28.02.2013 hagi esitamisel aegunud. Ebaõige on apellandi väide, et kostja on nõude aegumisele tuginenud maakohtu menetluses. Kostja sõnaselget aegumise vastuväidet esitanud ei ole. Samas TsMS § 651 lg 2 järgi on poolel õigus nõuda aegumise kohaldamist apellatsioonimenetluses ka siis, kui ta seda esimese astme kohtus ei nõudnud. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme eelmenetluse läbiviimisel. Tegemist on lihtmenetluses menetletava asjaga ja TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus lihtmenetluses menetletavat tsiviilasja oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. Sellistes asjades võib kohus TsMS § 405 lg 1 p 7 järgi loobuda kirjalikust eelmenetlusest. Kohus on 07.05.2013 toimunud istungi kutsel märkinud, et toimub kohtuistung, seetõttu ei olnud kostjal alust järelduseks, et tegemist on eelistungiga. Kohtuistungil on kohus pooltele selgitanud, et asja menetletakse lihtmenetluses. Apellant on kaebuses väitnud, et maakohus jättis tema poolt 09.05.2013 esitatud tõendid ebaõigesti vastu võtmata. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti jätnud pärast kohtuistungit esitatud tõendid vastu võtmata ja tagastanud need apellandile. Pärast asja sisulise arutamise lõpetamist ei ole võimalik kohtule tõendeid esitada. Õige on see, et kostja vaidles vastu nõude suurusele. Hageja on esitanud oma nõude suuruse kohta arvestuse (lk 9). Kostja ei ole selgitanud, mis jääb talle selles arusaamatuks. Paljasõnalisest vastuväitest kolleegiumi arvates ei piisa, et lugeda hageja arvestus mitteusaldusväärseks. Arvestusest nähtub ka see, et kostja poolt tegelikult makstud elekter on arvestuse järgi tasumisele kuuluvast summast maha arvatud. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.