4.Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni XXX-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 380 eurot) XXXAS-i kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
2-12-56557 Kohus selgitab, et vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg 14 tasutakse tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja võlgniku väited
1.Harju Maakohus jättis 04.04.2013.a määrusega XXXavalduse XXXAS-i pankroti väljakulutamise nõude menetluses ajutise pankrotihalduri nimetamata ja lõpetas menetluse. Menetluskulud jättis kohus täies ulatuses XXXkanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.06.2013.a määrusega Harju Maakohtu 04.04.2013.a määruse lõppjäreldustes muutmata ja XXX määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse läbivaatamise kulud jäeti XXX kanda. Käesolevas tsiviilasjas tehtud maa- ja ringkonnakohtu määrused jõustusid 05.07.2013.a.
2.28.06.2013 esitas XXXAS-i esindaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja arvetega nr ZnTe 1 ja ZnTe 2. Avalduses on menetluskuludeks õigusabikulud summas 2 376 eurot (käibemaksuga). Avaldaja kinnitab, et kõik nimetatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-12-56557 ning kõik kantud menetluskulud on õigusvaidluse mahtu, keerukust ning menetluse kulgu (sh avaldaja esitatud menetlusdokumentides ning kohtumenetluses käsitletud asjaolusid ning õigusvaldkondi) arvestades vajalikud ja põhjendatud. Avaldaja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane. Avaldaja õigusabikulude maht esimese ja teise astme kohtumenetluses oli kokku 16,5 töötundi ning selle maksumuseks on 2 376 eurot (sisaldub käibemaksu, s.o 1 980 eurot + 20%). Ühe tunni hinnaks oli 120 eurot pluss käibemaks. Avaldaja rõhutab, et menetlustoimingute mahtu suurendas puudutatud isik oma põhjendamatu avalduse ja seisukohtadega, mida oli avaldaja sunnitud ümber lükkama. Samuti on puudutatud isik esitanud ebaõiged väited. Puudutatud isiku esitatud väited pidi avaldaja oma menetlusõiguste kaitseks põhjendatult ümber lükkama. Võlausaldaja vastuväited võlgniku menetluskuludele
3.21.08.2013 esitas võlausaldaja lepinguline esindaja võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, milles vaidleb taotlusele täies ulatuses vastu. Õigusabikulud summas 2 360 eurot ei ole põhjendatud arvestades tsiviilasja menetlust. 01.04.2013.a arve nr ZnTE 1 alusel osutati võlgnikule väidetavalt õigusabi mahus 10,0 tundi, sellest 3,0 tundi on tutvumine pankrotiavaldusega ja selle lisadega ning 7,0 tundi on ettevalmistamine istungiks. Vastustaja ei pea seda usutavaks. 12.03.2013.a. eelistung kestis 1,0 tund. Eelistungil väitis võlgniku lepinguline esindaja, et ta sai teada eelistungi ajast vahetult enne istungit. Võlgniku esindaja sõnade kohaselt ei olnud tal seetõttu aega pankrotiavaldusele kirjalikult vastata. Sellest tulenevalt ei pea vastustaja usutavaks võlgniku esindaja väidet, et tal läks eelistungi ettevalmistamiseks 10,0 tundi. Paraku, ei ole vastustajale kätte toimetatud võlgniku vastust määruskaebusele. Vastustaja ei saa seetõttu võtta seisukohta, kas on tõendatud õigusabi osutamine väidetavas mahus 6,5 tundi. Käesolevalt oli tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga. Seega saab õigusabikulusid hagita menetluses hüvitada üksnes samas ulatuses tunnistajale makstava hüvitisega. Seega saab tasuna õigusabi osutamise ühe tunni eest välja mõista 1,9 - 19 eurot. Käesolevas vaidluses saab välja mõista Harju Maakohtu eelistungil osalemise eest 19 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja: jätta XXXAS avaldus muus osas rahuldamata. Kohtu seisukohad
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesolevas tsiviilasjas tehtud maa- ja ringkonnakohtu määrused jõustusid 05.07.2013.a. 28.06.2013.a, seega tähtaegselt, esitas XXXAS-i esindaja menetluskulude
2-12-56557 kindlaksmääramise avalduse. Avaldus vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele.
5.XXXAS taotleb lepingulise esindaja kulude väljamõistmist summas 2376 eurot (s.o 1 980 eurot + 20% käibemaks). Esindaja on avaldusele lisatud arvete kohaselt käesolevas tsiviilasjas osutanud õigusabi 16,5 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Seega on taotleja lepingulise esindaja kulud menetluskulud.
6.Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
7.Võlausaldaja peab põhjendatuks üksnes võlgniku esindaja kulu seoses eelistungil osalemisega tunnistajatasu tunnitasumääraga summas 19 eurot. Kuivõrd XXXAS-i lepingulise esindaja kulude kohta on esitatud vastuväide, kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus märgib XXXAS-i menetluskulude kohta esmalt seda, et avalduses on kinnitatud, et XXXAS on käibemaksukohustuslane. Riigikohus on osundanud, et alates 01.01.2006.a. saab menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (RKTKm 19.04.2006, 3-2-1-24-06). Kohus märgib, et võlgnikul on käibemaksukohustuslasena võimalus riigiga tasaarvestada arvel kajastatud sisendkäibemaks. Seega puudub võlgnikul õigus menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks ning esindajakulud tuleb välja mõista ilma käibemaksuta.
8.Vastavalt avaldusele lisatud arvetele on võlgniku esindaja osutanud õigusabi 16,5 töötunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot järgnevalt: - tutvumine XXX pankrotiavalduse ja selle lisadega 3 tundi, - ettevalmistamine istungiks ja kliendi konsulteerimine 7 tundi, - määruskaebusega tutvumine ja määruskaebuse vastus 6,50 tundi kokku summas 1980 eurot (käibemaksuta).
9.Kohus, tutvunud võlgniku avalduse ning seisukohtade ja võlausaldaja vastuväidetega, juhindudes menetluskulude kindlaksmääramise kohta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust ning toimikumaterjalide põhjal, leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Esindaja kulude hindamisel on oluline arvestada asjaoluga, et lepinguliseks esindajaks oli vandeadvokaat, kellel on kõrge õigusalane kvalifikatsioon ja kellel menetlustoimingute tegemisele ei saa kuluda üleliia palju aega. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku esindaja tutvumise kulu pankrotiavalduse ja selle lisadega 3 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik, arvestades nimetatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu (I kd, tl 1 – 63). Pankrotiavalduse (I kd, tl 1-2) sisulise osa pikkus on 1 lehekülg ning avalduse lisade esitamise selgituse pikkus on 1,5 lehekülge. Lisade hulk on küll mahukas, need paiknevad 54-l leheküljel, kuid nende sisu ja mahtu arvestades ei saanud kogenud vandeadvokaadil nende materjalidega tutvumiseks kuluda üle 2 tunni, mistõttu võlgniku taotletud kulusid tuleb vähendada esindaja 1 töötunni (120 euro) võrra.
10.Ettevalmistumine istungiks ja kliendi konsulteerimine 7 tunni ulatuses on kohtu hinnangul samuti ülepaisutatud. Eelistung Harju Maakohtus toimus 12.03.2013 ning kestis vastavalt kohtuistungi protokollile (I kd, tl 99-101) ca 1 tund, asja sisulist arutelu eelistungil ei
2-12-56557 toimunud, kirjalikke dokumente esindaja istungiks ja ka enne istungit ei koostanud. Kohus leiab, et eelistungiks valmistumiseks ja kliendi konsulteerimiseks piisav aeg oli esindajal 2 tundi. Põhjendatud väljamõistetav esindaja ajakulu nimetatud toimigute eest on seega 3 tundi ning 2 tunni võrra tuleb XXXAS-le hüvitatvaid kulusid vähendada.
11.Määruskaebuse ja selle lisadega (I kd, tl 120 - 231) tutvumiseks ja määruskaebuse vastuse koostamiseks on võlgniku esindajal kulunud 6,5 tundi. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud ajakulu põhjendatud. Võlgniku esindaja koostatud vastus määruskaebusele asub toimikus II kd, tl 2-5, selle sisulise osa pikkus on 3 lehekülge ning antud menetlusdokumendis kordab võlgniku esindaja valdavalt varasemalt esitatud seisukohti. Kohus leiab, et kogenud vandeadvokaadil sai seega määruskaebusele vastuse koostamiseks kuluda aega 3 tundi. Arvestades määruskaebuse ja selle lisade sisu ja suurt mahtu – dokumendid asuvad rohkem kui sajal leheküljel, on kohtu hinnangul nendega tutvumiseks arvestatav 3,5 tundi põhjendatud ja vajalik ajakulu. Seega on võlgniku esindajal nimetatud õigusabitoiminguteks kulunud 6,5 tundi kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kokku on võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud hüvitatav ajakulu kohtu hinnangul seega 11,5 töötundi ning 5 tundi tuleb taotlusest maha arvata.
12.Võlausaldaja on oma vastuväites leidnud, et kuna käesolevalt oli tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, saab õigusabikulusid hüvitada üksnes samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramine ei sõltu käesolevalt sellest, kas tegemist on hagimenetlusega või hagita asjaga. Nimelt muutis Riigikohus 19.06.2013.a määruse nr 3-2-1-58-13 punktis 14 oma varasemat seisukohta ja leidis, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1– 31. Põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Kolleegium märkis, et Vabariigi Valitsusel oleks õigusselguse huvides otstarbekas määrata ka hagita menetluses kindlaks piirmäärad, mida ületavalt ei ole võimalik esindajakulusid välja mõista.
13.Eeltoodust lähtuvalt kuulub võlgniku taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamisele osaliselt ning võlausaldajal tuleb võlgnikule hüvitada menetluskulud 1 380 euro ulatuses (11,5h x 120 eurot). Taotlus jääb rahuldamata 996 euro ulatuses (taotletud summa 2 376 eurot – rahuldatud osa 1 380 eurot).
14.Vastavalt TsMS § 177 lg 2 ja arvestades võlgniku taotlust, märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb võlausaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.