Kohtulahend

2(5)

tulenevalt, ei ole avaldaja seisukohad Harju Maakohtu 05.01.2012 otsusele asjakohased. Kohus nõustub kohtutäituri 29.01.2013 otsusega, mille kohaselt kuulub täitmisele 05.01.2012 kohtuotsuse resolutsioon, mis on selge ja üheselt arusaadav. Õige ei ole kaebuse esitaja väide, et nõue muutub sissenõutavaks alles pärast 21.04.2004 üldkoosoleku otsusega kinnitatud remondikava täitmist. Sellist tingimust 05.01.2012 kohtuotsuse resolutsioonis või eraldi täitmise korrana märgitud ei ole. 11.01.2013 kaebuses kohtutäiturile ei esitanud avaldaja taotlust täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja esitas 07.02.2013 kaebusega kohtule täiesti uue taotluse. Kooskõlas TMS §-s 217 ja 218 sätestatuga ei saa kaebuse esitaja pöörduda esmakordse taotlusega otse kohtu poole. Selleks peab ta esitama TMS § 217 lg 1 alusel esmalt kaebuse kohtutäiturile. Seega ei ole kaebaja kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning kaebaja taotlus täitemenetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Isegi kui asuda seisukohale, et avaldajal on TMS §-st 45 tulenevalt õigus esitada taotlus täiteasja peatamiseks, tuleks avaldaja kaebus jätta rahuldamata. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Riigikohus märkis lahendis nr 3-2-1-79-12, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud ning selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Avaldaja põhjendab täitemenetluse peatamise taotlust sellega, et sissenõudja ei ole pakkunud kompromissi ja lisaks on täitemenetlus võlgniku suhtes ebaõiglane. Võttes arvesse Riigikohtu 12.06.2012 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-79-12 toodud seisukohta, ei saa kohtu hinnangul avalduses toodud põhjused olla täitemenetluse ajatamise aluseks. Avaldaja ei ole oma avalduses välja toonud erandlikke asjaolusid, millele Riigikohus on nimetatud lahendis viidanud. Kohus ei hinda kaebuse lisana esitatud KÜ Keemia 19 remondikava tutvustust ja laenulepingut, kuivõrd nimetatud dokumendid ei oma tähtsust kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse lahendamisel ja täitemenetluse peatamise otsustamisel. Määruskaebus X X palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, mille kohaselt oleks täidetud TMS § 19 lg 1 sätestatud täitedokumendi täitmise eeldus, et täitetoimingutega võib alustada pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Kohtutäitur rikkus TMS § 19 lg 1 sätestatud täitedokumendi täitmise eeldust, mille kohaselt võib täitetoimingutega alustada pärast täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumist. Maakohtu seisukoht, et kuna 05.01.2012 kohtuotsuses eraldi täitmise korda märgitud ei ole, siis võib täitetoimingutega alustada enne nõude sissenõutavaks muutumist, on ebaseaduslik. Täitedokumendis sisalduv nõue on ettemaksu nõue. 05.01.2012 kohtuotsuse kohaselt on võlgnik kohustatud tegema sihtotstarbelisi ettemakseid remondifondi, et sellest remondikava täita. TMS § 19 lg 1 märgitud asjaolud (tähtaja möödumine või tingimuse saabumine), mille kohaselt ettemaksu nõue muutub sissenõutavaks, on reguleeritud seadusega. VÕS § 628 lg 1 kohaselt eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Erinormina on korteriühistu liikmete poolt makstavate tasude arvestus reguleeritud raamatupidamise toimkonna juhendis RTJ 14, mille p 6 kohaselt tuleb korteriühistu liikmete poolt makstavat tasu kasutada konkreetse projekti (remondikava) finantseerimiseks, mis juhendi p 12 (b) kohaselt muutub sissenõutavaks, kui remont on teostatud. Järelikult muutub nõue sissenõutavaks osas, milles sissenõudja on tõendanud ettemaksuga finantseeritud remondikavas olevate tööde teostamist. Maakohtu määruses ei ole märgitud õigusnormi,

3(5)

millest tulenevalt on täitetoimingute alustamine enne nõude sissenõutavaks muutumist seaduslik. Sissenõudja nõue on avaldaja suhtes ka äärmiselt ebaõiglane, kuna avaldaja on ühe remondikavas olevatest koridoridest remontinud omal kulul, kusjuures avaldaja kulud koridori remondiks on täitedokumendi nõudest suuremad. Sissenõudja nõuab avaldajalt tasu ka avaldaja poolt remonditud koridori eest, seega remondi eest, mille teostas avaldaja, mitte sissenõudja. AÕS § 7 lg 4 kohaselt on ainult avaldajal õigus nõuda koridori remondikulude hüvitamist. TsMS § 662 lg 3 lähtuvalt esitab avaldaja määruskaebuse põhjendamiseks täiendava asjaoluna koridori remondi teostamise avaldaja kulul, mille tõendamiseks lisab määruskaebusele järgmised dokumendid: Harju Maakohtu 18.02.2011 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-59035, kohtuotsuses on kohtu seisukoht, et avaldajal on seoses koridori remondiga nõue sissenõudja vastu, mida on võimalik tasaarvestada; sissenõudja 17.01.08 vastus avaldaja kirjadele; avaldaja 25.02.2008 vastus sissenõudjale ning avaldaja 20.01.2011 kiri kohtule. Seoses täiendava asjaolu esitamisega koridori remondi kohta esitab avaldaja TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses määruskaebusega AÕS § 7 lg 4 ja KOS § 13 lg 2 alusel avalduse koridori remondikulude hüvitamiseks summas 4410 eurot (69 000 krooni). TMS § 21 kohaselt on samaaegse täitmisena täidetud sissenõudjale tema sissenõutavaks muutunud kohustus ning avaldajale hüvitatud koridori remondikulud, kummalegi summas 4410 eurot. Ühes määruskaebusega esitas avaldaja kohtule taotluse peatada TsMS § 665 lg 2 alusel määruse täitmine. 28.08.2013 määrusega jättis maakohus taotluse rahuldamata. Vastused määruskaebusele KÜ Keemia 19 palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman määruskaebusele vastust ei esitanud. Menetluse edasine käik Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 06.08.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt on ebaseaduslik maakohtu seisukoht, et kuna 05.01.2012 kohtuotsuses eraldi täitmise korda märgitud ei ole, siis võib täitetoimingutega alustada enne nõude sissenõutavaks muutumist. Määruskaebuse esitaja leiab, et TMS § 19 lg 1 märgitud asjaolud (tähtaja möödumine või tingimuse saabumine), mille kohaselt nõue muutub sissenõutavaks, tulenevad seadusest. Kolleegium kaebaja väidetega ei nõustu ja leiab, et maakohus on kaevatavas määruses asunud põhjendatult seisukohale, et kuna vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu 05.01.2012 jõustunud kohtuotsus, siis kuulub võlgniku suhtes täitmisele nimetatud kohtuotsuse resolutsioon, mis on käesoleval juhul selge ja üheselt arusaadav. Kuivõrd täidetava kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu, et kohtuotsuse kui täitedokumendi täitmiseks oleks kohtu poolt seatud lisatingimusi, siis on kohtuotsusest tulenev nõue sissenõutav lisatingimusteta ning seetõttu ei esine ka TMS § 19 lg-s 1 sätestatud täitemenetlust takistavat olukorda.

4(5)

Tulenevalt eeltoodust leiab määruskaebuse esitaja ekslikult, et tema suhtes täitemenetluses täidetav nõue ei ole sissenõutavaks muutunud ning seega on asjakohatu ka määruskaebuse väide, et maakohus oleks pidanud määruses näitama ära õigusliku põhjenduse, mis annaks aluse täitemenetluse algatamiseks enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kaebaja vastuväited täitemenetluse läbiviimisele viitega võlaõigusseadusele ja raamatupidamise toimkonna juhendile on sisult materiaalõiguslikud vastuväited kohtuotsusega rahuldatud nõudele ning seetõttu kaebuses kohtutäituri otsuse peale asjakohatud. Kuivõrd täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, saab kohtutäitur hinnata üksnes täitedokumendi vastavust formaalsetele nõuetele hindamata selle sisulist õiguspärasust. Ka ei kuulu kohtutäituri pädevusse otsuse täitmise viisi ja korra muutmine, samuti ei saa kohtutäitur laiendada kohtuotsuse resolutiivosas märgitut. Määruskaebuse esitaja väide, et sissenõudja nõue on avaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna sissenõudja nõuab avaldajalt tasu tööde eest, mida teostas avaldaja, mitte sissenõudja, on kui sisult materiaalõiguslik vastuväide täidetavale nõudele juba eelmärgitud põhjustel samuti asjakohatu. Vaidlusaluses täitemenetluses on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus, seega on kohtuotsusega rahuldatud nõude üle õiguslik vaidlus lõppenud ja rahuldatud nõue kuulub TsMS § 461 kohaselt täitmisele. Täitemenetluse raames ei lahenda kohtutäitur enam nõudega seotud sisulisi vaidlusi. Kolleegium märgib, et ka TMS § 45 alusel kohtule avalduse esitamisel täitemenetluse peatamiseks, ei saa avaldust põhjendada sissenõudja nõudele materiaalõiguslike vastuväidete esitamisega. Eeltoodud säte näeb ette võimaluse täitemenetluse peatamiseks või ajatamiseks juhtudeks, mil menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, st kui täitemenetluse läbiviimisel ilmnevad võlgniku isikust, s.o tema tervislikust, perekondlikust või majanduslikust olukorrast tulenevad asjaolud, mida arvestades on võimalik hinnata täitemenetluse kohene jätkamine ebaõiglaseks. Kohaseks kaitsevahendiks materiaalõiguslike vastuväidete esitamiseks on aga TMS §-s 221 sätestatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi. Määruskaebuse esitaja leiab, et tal on sissenõudja vastu nõue, mida oleks võimalik tasaarvestada. Kolleegium märgib, et täitemenetlust on võimalik lõpetada, kui tasaarvestuse kaudu saab sundtäitmisel oleva nõude lugeda täidetuks. Menetluse lõpetamiseks ei anna aga alust igasuguse väidetava võlasuhte esile toomine võlgniku poolt, vaid tasaarvestuse tegemiseks täitemenetluses on vajalik ka võlgniku kasuks sissenõutava nõude vormistamine täitedokumendis, sest nõude põhjendatust ei ole kohtutäituril formaliseerituse printsiibist tulenevalt võimalik kontrollida. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud kohtutäiturile omapoolse täitedokumendi sissenõudja nõude tasaarvestamiseks. Määruskaebuse esitaja märgib kaebuses, et esitab ühes määruskaebusega ka avalduse koridori remondikulude hüvitamiseks summas 4410 eurot. Kolleegium selgitab, et käesolevas menetluses lahendab kohus kaebaja kaebust täitemenetluses tehtud kohtutäituri otsusele, kontrollides kohtutäituri otsuse seaduslikkust. Kohtule esitatavas kaebuses kohtutäituri otsuse peale ei saa esitada nõudeid ja tugineda asjaoludele, mida ei ole esitatud kaebuses kohtutäiturile. Samuti ei ole hagita menetluses võimalik esitada nõudeid, mis kuuluvad lahendamisele hagimenetluses. Juhul kui määruskaebuse esitaja leiab, et tal on võlaõiguslik nõue sissenõudja vastu, tuleb vastav nõue esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras maakohtule. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kaebaja kanda.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Imbi Sidok-Toomsalu

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.