2-13-37108 XXXhagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamiseks 161 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX elukoht XXX, e-post XXX) Kostja Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu, asukoht Mündi 2, 10123 Tallinn), lepinguline esindaja Tarmo Sulg (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Lihtmenetluses
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) kahju 161 (ükssada kuuskümmend üks) eurot XXX kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) menetluskulud summas 60 (kuuskümmend) eurot XXX kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 161 eurot ning menetluskulud.
2.08.08.2013 esitatud hagi kohaselt hageja, juhtides 13.05.2013 umbes kella 9:15 ajal Danske Bank A/S Eesti filiaalile kuuluvat sõidukit Toyota Avensis, reg. märgiga XXX, mille vastutav kasutaja hageja on, sõitis mööda Peterburi tee mahasõitu Rahu teele, kus sõitis läbi aukude, mis vigastasid sõidukit. Teel asuvaid löökauke ei olnud võimalik vältida ning augud olid nõuetekohaselt märgistamata. Augud olid küll tähistatud liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“, kuid märk asus aukudest eemal ja ei asetsenud teega risti. Hageja teavitas sündmusest politseid, kes juhtunu fikseeris.
3.Hagejale tekkis seoses löökaukudest läbisõitmisega kahju, mille hüvitamiseks pöördus hageja XXXAS poole, kes hüvitas XXXAS pakkumise alusel kahju. Hagejal tuli hüvitada omavastutus summas 161 eurot, mille hüvitamist nõuab hageja kostjalt. Hageja leiab, et kostja on kohustatud kahju hüvitama, kuna kostja ei olnud löökauke hästi märgistanud. Hageja leiab, et hoiatusmärgi olemasolu ei välista teeomaniku vastutust, kostja peab tagama tee seisundi ohutuse liiklejatele. Hageja pöördus kahju hüvitamiseks kostja poole, kuid kostja keeldus kahju hüvitamast. Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnista hagiavaldust ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Väärad on hageja väited, et löökauk ei olnud hästi märgistatud. XXXAS andmetel oli Peterburi teelõik tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“, mida kinnitab ka kohapeal olukorra fikseerinud politsei. Kostja on seisukohal, et hoiatav liiklusmärk 152 oli paigaldatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 nõuetele vastavalt ning märgi paigaldamisega on teeomanik andnud autojuhile informatsiooni teeolude kohta ning hoiatava liiklusmärgi paigaldamisega on teeomaniku poolt tarvitusele võetud kõik abinõud liiklejatele kahju tekkimise vältimiseks. Liiklusmärgi nr 152 paigaldamisega anti liiklejatele märku teeoludest ja ohtudest, millest tulenevalt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis võimaldab peatada sõiduki teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Seega sai kahjujuhtum toimuda üksnes liikluseeskirjade hooletu eiramise tulemusena hageja poolt, mistõttu ei kuulu kahju hüvitamisele Maakohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ei soovinud ärakuulamist.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
2-13-37108
9.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt 13.05.2013 kella 09:09 ajal teavitas hageja politseid, et sõitis sõiduautoga Toyota Avensis, reg. märgiga XXX, Tallinnas Peterburi teelt mahasõidul Rahu teele läbi löökaugu, mis vigastas sõiduauto kahte rehvi (tl 38). Kostja keeldus kahju hüvitamisest, kuna teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ (tl 15-16).
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tee omaniku kohustused nõuetekohaselt täinud ning kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest.
11.Vastutuse eeldusena peab kohus tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on tuginenud kaitsenormi rikkumisele.
12.Teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 p 1 ja 2 järgi avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 esimese lause järgi valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldus-vahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbi-mõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
13.Fotodelt (tl 26-37) ning politsei kirjast (tl 38) nähtuvalt oli löökauk umbes 10 cm sügav ja terava äärega. Viidatud määruse lisa 2 järgi peavad põhitänavad ja teed vastama seisunditasemele nr 3 ning sama määruse lisa 3 järgi ei või seisunditaseme nr 3 puhul esineda auke läbimõõduga üle 20-cm ja sügavusega üle 5-cm.
14.Liiklusmärkide tähendusi reguleerib 22.02.2011 majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõude fooridele“. Nimetatud määruse § 5 p 17 alusel märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee“ hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Juhile on sätestatud kohustus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 sättes, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 järgi vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
15.Kostja väidete kohaselt Tallinna teedel teehoiu järelvalvet teostav XXXAS andmetel oli ohtlik teelõik tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee.“ Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus on välja toonud normid, millest tulenevalt ei oleks tohtinud sellist löökauku avalikult kasutataval teel olla.
2-13-37108 Kohus leiab, et vaidlusalune löökauk oli nõuetele vastavalt märgistamata ning kostja ei vabane vastutusest ka seetõttu, kui mõnisada meeter enne löökauku oli paigaldatud märk 152. Teele ei olnud paigaldatud sõidukiirust piiravat märki ning puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks teelõigul sõites rikkunud liiklusreegleid. Kohtu hinnangul saab juht eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda. 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“ § 3 lg 1 alusel teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema.
16.VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitseeesmärgiga hõlmatud, kuna TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. TeeS § 37 lg 2 nimetatud juhtu käesolevas asjas ei esine. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
17.Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikud kulud sh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
18.Politsei- ja Piirivalveameti teadete ning fotodega (tl, fotod) on tõendatud, et hageja poolt juhitud sõiduautol purunes löökaugust läbisõitmise tagajärjel kaks rehvi. XXXAS pakkumise kohaselt (tl 8-11) läksid remonditööd maksma 753 eurot, millest XXXAS hüvitas 639 eurot (tl 10-11). Hagejale tekkis kahju omavastutuse näol summas 161 eurot (tl 9). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kahju suurusele. Kohus leiab, et hageja on tõendanud talle hagiavalduses märgitud suuruses kahju tekkimise liiklusõnnetuse tagajärjel.
19.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahju summas 161 eurot. Menetluskulud
20.TsMS § 171 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel võib asja lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille alusel on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 60 eurot. Kooskõlas TsMS §ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja kasuks kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulu summas 60 eurot.
21.Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 alusel 161 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.