2-13-42426/2 - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud allkirja vastu 23.07.2013.a. Täitedokumendis märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. 07.08.2013.a saadeti võlgnikule teade, et kinnisasja nr XXXXX (XXXX ) ülevaatamine arestimise akti koostamiseks toimub 12.08.2013.a kell 19:00 kinnisasja asukohas. 08.08.2013.a käis võlgnik täituri büroos ning esitas avalduse, milles palus toimingud edasi lükata, kuna soovib võlgnevuse vabatahtlikult tasuda. Sissenõudja täitetoimingu edasi lükkamisega nõus ei olnud, millest informeeriti võlgnikku. Võlgnik teatas, et ei saa kohtutäituri poolt määratud ajal juurdepääsu tagada, kuna on Tallinnast väljas ning kodus ei viibi. Vaatamata võlgniku väidetele Tallinnas mitteviibimise kohta, otsustas kohtutäituri abi võlgniku eluruumi teates märgitud ajal üle vaadata. 12.08.2013.a ei võimaldanud võlgnik juurdepääsu varale, et arestimistoiminguid läbi viia. Vara asukohas selgus, et võlgnik on kodus, kuid juurdepääsu varale tagada ei soovi. 10.09.2013.a kinnitas sissenõudja kohtutäiturile, et võlgnik ei ole võlgnevust tasunud. Oma tegevuse ning tegevusetusega on võlgnik takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Varale juurdepääsu mittevõimaldamise läbi rikub võlgnik oma tegevusega ka sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada, kuna kohtutäitur on sunnitud vara hindama ilma vara väärtusest reaalset ettekujutust omamata. Mida madalam on vara hind, seda suuremad kohustused jäävad võlgnikul sissenõudja ees pärast kinnsasja reaalset müüki enampakkumisel. Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgniku eluruumi, et kohtutäituril oleks võimalik viia läbi arestimistoiming. Teisiti ei ole kohtutäituril võimalik kinnisasja päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ja hinda kindlaks määrata. Efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Arestitud vara võimalikult täpne hindamine teenib muu hulgas ka võlgniku enda huve. Tulenevalt eelnevast palub kohtutäitur Elin Vilippus lubada kohtutäituril, kohtutäituri abil Sergei Volfil siseneda ilma võlgniku XXXnõusolekuta võlgnikule kuuluvasse ja tema valduses olevasse eluruumi aadressil XXXXX ajavahemikul 16.09.2013.a – 25.10.2013.a korteriomandi arestimistoimingu läbi viimiseks ja vara seisukorra kindlaksmääramiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kontrollinud kohtutäituri avaldust ja selle lisasid, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS § 475 lg 2 lahendab kohus käesolevat avaldust hagita asjana. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 3 järgi on nimetatud talumiskohustus ka isikutel, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Vastavalt TMS § 140 lg-le 1 peab kinnisasjale sissenõude pööramiseks olema võlgnik kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on XXXX asuva

korteriomandi (kinnistusraamatu vastav registriosa nr XXXXX ) omanikuks võlgnik. Kohtutäituri avalduses esitatud asjaolude kohaselt on võlgnik oma tegevusetusega takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on põhjendatud määrusega kohtutäiturile, kohtutäituri abile TMS § 28 lg 2 kohase loa andmine. Varale juurdepääsu mittevõimaldamisega takistab võlgnik täituril kinnisasja arestmiseks vajalike toimingute teostamist. Täitemenetluse jätkamiseks on täituril vajalik siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse. Teisiti ei ole kohtutäituril võimalik kinnisasja päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ja hinda kindlaks määrata. Efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaksid heauskselt käituvad võlgnikud täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Käesoleval juhul aga nähtub täituri poolt esitatust, et võlgnik ei ole võimaldanud kohtutäituril ruumidesse siseneda. Kohus märgib, et arestitud vara võimalikult täpne hindamine teenib muu hulgas võlgniku enda huvi. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 3 kohaselt on kohtutäituri büroo töötaja pädev kohtutäituri nimel ja vastutusel toimetama kätte dokumente ning abistama kohtutäiturit ametitegevuses. Kohtutäituri abi on pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea KTS § 7 lg 1 kohaselt tegema isiklikult. Eeltoodud põhjendustel tuleb kohtutäituri Elin Vilippus avaldus rahuldada ning kohtutäiturile, kohtutäituri abile Sergei Volfile anda luba siseneda ajavahemikul 16.09.2013.a kuni 25.10.2013.a täiteasja nr 022/2013/4751 raames ilma võlgniku nõusolekuta võlgniku omandisse kuuluvatesse ruumidesse aadressil XXXX , mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr XXXXX , eesmärgiga läbi viia korteriomandi arestimistoiming ning kindlaks määrata vara seisukord. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.