Viru Maakohus
Kohtunik
Angelina Abol
Määruse tegemise aeg ja koht
16. aprill 2026, Rakvere
Tsiviilasja number
2-25-9709
Tsiviilasi Menetlustoiming
K. M pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse järelevalve pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: K. M (isikukood XXX, elukoht xxxx, tel. XXX, e-post xxxx ) Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes: T K (xxxx; tel XXX; e-post XXX)
Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood
Tunnustatud ja saamata nõue (EUR)
1
xxxx OÜ (rk XXX)
2
Kohtutäitur K F
297,60
1,4745
xxxx, viitenr xxxx
3
M L (ik. XXX)
2 780,40
13,7757
xxxx
4
xxxx OÜ (rk XXX)
2 127,81
10,5424
xxxx
5
xxxx OÜ (rk XXX)
2 208,71
10,9433
Makse saaja: xxxx OÜ xxxx viitenr xxxx
6
xxxx OÜ (rk XXX) (ts.asi xxxx)
2 034,02
10,0777
xxxx viitenr xxxx
7
xxxx OÜ (rk XXX) (ts.asi xxxx)
3 954,52
19,5930
xxxx viitenr xxxx
8
xxxx OÜ (rk XXX) (ts.asi xxxx)
3 407,47
16,8826
xxxx viitenr xxxx
3 372,77
Jaotis, % 16,7107
Võlausaldajate konto- ja viitenumber xxxx
Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.
jooksul on olnud töötasu (xxxx OÜ) laekumised alates detsembrist 2025. Töötasu on olnud 50% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast ja oli järgmistes suurustes: detsember 2025 - 427,05 eurot; jaanuar 2026 - 427,05 eurot; veebruar 2026 - 427,05 eurot; märts 2026 - 377,05 eurot. Töötasu arvelt arestimisi teostatud ei ole. Pankrotivara 06.04.2026 seisuga puudub. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud; väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad; väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – pankrotivara arvelt väljamaksed puuduvad. Pankrot kuulutati välja FiMS § 45 lõike 2 alusel. Haldur taotleb halduritasu määramist toimingutasuna summas 1173,04 eurot (sh käibemaks) ning selle väljamõistmist riigi vahenditest, summas 1173,04 eurot (sh käibemaks). Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontole oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad kokku 20 183,30 eurot ning jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Tunnustatud nõue (EUR)
Jaotise %
Saamata nõue
xxxx OÜ (rk XXX)
3372,77
16,7107
3372,77
2
Kohtutäitur K F
297,60
1,4745
297,60
3
M L (ik XXX)
2780,40
13,7757
2780,40
4
xxxx OÜ (rk XXX)
2127,81
10,5424
2127,81
5
xxxx OÜ (rk XXX)
2208,71
10,9433
2208,71
6
xxxx OÜ (rk XXX) ts.asi xxxx
2034,02
10,0777
2034,02
7
xxxx OÜ (rk XXX) ts.asi xxxx
3954,52
19,5930
3954,52
8
xxxx OÜ (rk XXX) ts.asi xxxx
3407,47
16,8826
3407,47
Jrk
Võlausaldaja
1
I ja III rahuldamisjärgu nõudeid ei esitatud.
Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. K. M pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Võlgnik võttis laene olukorras, kus tema sissetulekud ei võimaldanud võetud kohustusi täita. Võlgnik elas selgelt üle oma võimete. Võlausaldajate nõuded oli enamuses jõustunud kohtulahendite (maksekäsu kiirmenetluste määrused) alusel sissenõutavaks muutunud. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu PankrS mõttes. Haldur on tuvastanud, et võlgnik on saanud pärast pankroti väljakuulutamist esmakordselt töötasu detsembris 2025.a. Töötasu väljamaksed jäävad ca 50% ulatuses alla töötasu alammäära. Töötasule lisaks teostavad võlgniku kontole makseid erinevad eraisikud. Haldur on esitanud võlgnikule päringu tulu teenimise kohta. Võlgnik on selgitanud, et teistelt isikutelt saadud rahalised vahendid on tagastamatu abi. Võlgnik töötab alates 01.11.2025 ja koormus vastab poolele koormusele (keskmiselt 20 tundi nädalas). Võlgnik on kinnitanud, et otsib lisatööd suveperioodiks. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 25.09.2025. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri lõpetamisele seoses raugemisega.
taotlus
rahuldamisele
ja pankrotimenetlus
PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Halduri tasu PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Haldur taotleb tasu määramist summas 946 eurot (lisandub käibemaks), kokku 1173,04 eurot. Haldur on kohtule teatanud, et kogumis on ta teinud tööd 14 tundi ja 20 minutit, tunnitasuga 66.00 eurot. Haldur palub anda võlgnikule menetlusabi summas 946 eurot (lisandub käibemaks). Haldur palub tasu välja mõista büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohus leiab, et halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning seaduses sätestatuga ja tuleb kinnitada. PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kuna antud menetluses piisav pankrotivara puudub, taotleb pankrotihaldur tasu hüvitamist riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid,
juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kuna pankrotivaras raha puudub, annab kohus võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotihalduri tasu summas 1173,04 eurot (sh käibemaks) hüvitamiseks, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Kohustustest vabastamise menetlus Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 10.09.2025 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 10.09.2025, tuleb menetlusega jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja S S (IK XXX, xxxx). Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada S S. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.