Kohtulahend

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-56820

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-56820 kas faktiliselt kulutas kostja esindaja eelistungi ettevalmistamiseks just 4h, nagu seda avalduses märgitakse. Avalduse sõnastuse kohaselt kulus seoses eelistungiga kostja esindajal 4h „kostja huvide vormistamiseks ja nende esindamiseks“ eelistungil. Tegelikkuses aga toimikust ei nähtu, et eelistungi tarbeks oleks kostja huve (ilmselt siis seisukohti ja põhiväiteid) kusagil vormistatud. Kostja oli juba eelnevalt ise esitanud põhjaliku vastuse hagiavaldusele, kusjuures eelistungil avaldatud ja protokolli kantud põhiväited ühtisid täielikult hagile esitatud vastuses sisalduvate väidetega. Seega sai kostja esindaja kostja poolt varem esitatud väidetega üksnes tutvuda, mitte aga kostja seisukohti ja väiteid vormistada, ning hagi materjale hinnates võis selleks reaalne kulutatud aeg jääda 2h piiresse, mis kostja esindaja töö hinda arvestades oli tasustatav 200 euroga. Seega I toimiku põhjal on tõendatav kostja esindaja töö kokku 360 euro ulatuses. Tsiviilasja II toimiku põhjal ilmneb, et kostja esindaja reaalne töö on seisnenud: toimiku lehekülgedel 7 – 10 asetseva protsessidokumendi koostamises, kus suuremas osas korratakse juba varem avaldatud väiteid, ja esinduses kohtuistungil (I kd, tl 45 jj), kusjuures kohtuistung kestis 3h 30min. Toimiku lehekülgedel 35 – 36 on küll veel üks protsessidokument, mille esilehel on kostja esindaja märgitud, aga kuivõrd dokumendi on allkirjastanud kostja ise, on alust arvata, et dokumendi koostas kostja ise. Asjaolule, et kostja oli ise võimeline oma seisukohti ning vastuväiteid selgelt formuleerima, viitab I toimikus sisalduv vastus hagiavaldusele. Seega II toimiku põhjal on tõendid ainult 3-leheküljelise protsessidokumendi koostamise ning kohtus esindamise kohta. Hageja hinnangul võis nimetatud dokumendi koostamine võtta aega ca 45 min, arvestades, et selles ei esitatud uusi väiteid ega varem avaldamata seisukohti. Kokku võis menetlusdokumendi koostamine kostjale maksta 75 eurot. Esindus kohtuistungil võis kokkulepitud teenustasu hinda arvestades maksta 350 eurot. Kohtuistungiks ettevalmistamine, arvestades, et kord oli juba eelistungi tarbeks materjaliga tutvutud ning vahepeal uusi seisukohti, mis oleks võinud mõjutada protsessi kulgu ja selle tulemust, ei esitatud, võis aega võtta ca 2h, kokku seega 200 eurot. Eelneva põhjal on kostja kulud õigusabile põhjendatud vaid 985 euro ulatuses. Ülejäänud osas on kostja esindaja töö tõendamata ning toimikus olevaid dokumente arvestades on alust arvata, et ülejäänud töid reaalselt ka ei teostatud. Tõlkekulud tuleb jätta täies ulatuses välja mõistmata. Avaldusest nähtuvalt kasutas kostja tõlgi abi selleks, et aru saada kohtutoimikus olevatest eestikeelsetest dokumentidest. Seega toimus tõlge eesti keelest vene keelde põhjusel, et kostja ei valda riigikeelt. Kostja on jätnud tähelepanuta, et TsMS-i mõtte kohaselt kuuluvad hüvitamisele ainult need tõlkekulud, mida kantakse tõlkimisel võõrkeelest kohtumenetluse keelde, s.o eesti keelde. TsMS § 32 lõike 1 järgi toimub kohtumenetlus eesti keeles ning TsMS § 33 omistab protsessuaalse tähenduse ainult sellistele tõlgetele, mis toimub võõrkeelest kohtumenetluse keelde, mitte vastupidi. Kui kostja ei valda kohtumenetluse keelt, siis peab ta sellest vajakajäämisest tulenevad riskid ja tagajärjed ise kandma. Ükski säte TsMS-is ei näe ette, et protsessuaalne tähendus oleks dokumentide tõlkel, mis oleks kantud eesmärgist võimaldada kostjale arusaamist, millises menetluses ta osaleb ning milles menetluslik seis parasjagu väljendub. Pealegi ei saa jätta mainimata, et kostja oli ise koostanud enamused menetlusdokumendid, mistõttu kostja väide eesti keele mittevaldamise kohta on vastuolus asja materjalidega.

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-56820

Määruse põhjenduste kohaselt on kostjal seoses käesoleva kohtumenetlusega tekkinud kulud TsMS § 138 lg-te 1 ja 2, § 143 p 1 ning § 144 p 1 alusel menetluskulud. Juhindudes menetluskulude kindlaksmääramise kohta TsMS-is sätestatust ja käesoleva asja toimikus sisalduvatest materjalidest leidis kohus, et kostja taotletud menetluskulude hüvitamine on põhjendatud osaliselt. Täies mahus põhjendatud ja vajalik ei ole hagiavalduse, selle tagamise avalduse ja neile lisatud materjalidega tutvumiseks ja seaduse nõuetele vastavuse analüüsiks kulutatud 20h. Selline ajakulu hagi läbitöötamiseks on ebamõistlik kvalifitseeritud juristile. Hagi ja selle lisadega tutvumisele kulunud aega tuleb vähendada, kohtu hinnangul on mõistlik aeg 10h, mis tuleb hagejal hüvitada. Kostjale tema töökohas ja esindaja büroos hageja nõudmiste ja nende juurde kuuluvate materjalide tutvustamiseks ning juriidilisteks konsultatsioonideks kogu protsessi vältel kulutatud 15h ei ole täies mahus põhjendatud. Kohtu hinnangul tuleb kliendile asju selgitada ja nõu pidada, kuid ajakulu 15h on ülemäärane kohtuasjaga seonduva selgitamiseks. Esindaja ülesanne on kliendile õigusabi osutamine, mitte üksikasjalike juriidiliste aspektide selgitamine. Mõistlik ajakulu eelnevaks on 5h, mis tuleb hagejal hüvitada. Dokumentaalsete tõendite kogumiseks (tõendeid kokku 15 lk) ja kostja vastulause ettevalmistamiseks kulutatud 30h eest ei ole põhjendatud õigusabikulu teiselt poolelt välja mõista, kuna vastuse hagiavaldusele on allkirjastanud kostja ning dokumentaalsed tõendid on samuti esitanud kostja, mitte tema esindaja. 26.09.2011.a kostja vastulause lisa ettevalmistamiseks ja täiendavate tõendite esitamise taotluse koostamiseks (täiendavate õiendite esitamiseks tehti vastavad järelepärimised AS Demidov Industries ja firma Rusal pankrotihaldurile) kulunud aeg 10h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitseks, kuivõrd nimetatud dokumendi on kohtule esitanud kostja esindaja ning taotlusele on lisatud ka täiendavad dokumendid. Küsimuste ettevalmistamiseks spetsialistile Mast Europe OÜ peainsenerile Juri Polsakovile Metallurg Ingineering OÜ tehnilise ülevaatuse asjus (s.t saamaks hinnangut OÜ võimalustest toota alumiiniumsulameid ettevõttes olevate tehniliste, tööjõu ja muude ressurssidega) kulutatud 3h eest ei ole põhjendatud õigusabikulu teiselt poolelt välja mõista. Toimiku materjalidest nähtuvalt on taotluse täiendavate tõendite esitamiseks kohtule esitanud kostja, mitte lepinguline esindaja ja seetõttu ei saa ka taotluse ettevalmistamisele tehtud tööd esindaja tehtuks lugeda. Nõustaja kulude hüvitamist ei saa teiselt poolelt nõuda. Kostja täiendavate esindaja poolt kogutud tõendite esitamise taotluse koostamiseks ja tutvumiseks ning tööks hageja poolt esitatud taotlustega kulutatud 4h eest ei ole põhjendatud õigusabikulu teiselt poolelt välja mõista, kuna nimetatud dokumendi on kohtule esitanud kostja, mitte tema lepinguline esindaja. Kostja huvide vormistamiseks ja nende esindamiseks 23.08.2011.a toimunud eelistungil ja 22.10.2011.a toimunud istungil – mõlemal kulutatud 4h on põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitseks. Kostjale kohtuotsuse sisu selgitamiseks kulutatud 1h eest ei ole põhjendatud õigusabikulu teiselt poolelt välja mõista, kuna nimetatud toiming ei ole vajalik ja põhjendatud.

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-56820

Tõlkekulude 1318,78 euro väljamõistmine teiselt poolelt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Tõlgikulude olemust selgitab TsMS 18. peatüki 3. jagu, mille § 159 lg-st 1 tulenevalt on tõlgile tehtavate kuludega tegemist siis, kui tõlgi on menetlusse kaasanud kohus. Toimiku materjalidest ei nähtu, et tõlketööd oleks tehtud kohtu nõudel. Kulud, mis on näidatud 20.12.2011.a arve nr 89a spetsifikatsioonil, ei hõlma endas tõlgikulusid, mille hüvitamist saaks vastaspoolelt nõuda. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt tuleb arvestada ka hüvitatavate kulude piirmäära. Hagiavaldus maakohtule esitati 15.11.2010.a, tsiviilasja hind oli 63 911,65 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud VV 04.09.2008.a määruse nr 137 („Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“) kohaselt on 1 000 000 krooni (s.o 63 911,65 eurot) suuruse hagihinna puhul teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 270 000 krooni (s.o 15 350 eurot). Kostja õigusabikulud ei ületa teistelt menetlusosalistelt kulude sissenõudmise lubatud piirmäära. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb hagejalt kostjale välja mõista kostja menetluskulud 3300 eurot.

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-56820 Määruse põhjendused

Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.