2-12-48696/16 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Aktsiaselts XXX ja XXXlepingud, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed (hagiavalduse Lisa 1 – Ärakirjad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest). Kostja kinnitas, et ta nõustub lepingute lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ning hinnakirjaga (hagiavalduse Lisa 2 – Ärakiri XXX Üldtingimustest). Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, talle esitatud arvete kohaselt. Kostja arveid ei tasunud ning kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Hagi esitamise seisuga 16.04.2013. a on kostjale esitatud arved tasumata summas 171,29 eurot (hagiavaldus Lisa 3 – Ärakirjad kostjale esitatud arvetest). AS XXX Üldtingimuste p 9.11 kohaselt kohustus kostja tasuma arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Üldtingimuste p 10.1 järgi oli poolte vahel viivisemääraks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 517,38 eurot. Hea usu põhimõttest lähtudes vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 171,24 eurot. Kostja vastus Kostja esitas 07.06.2013. a vastuse hagile. Kostja ei ole nõus Aktsiaselts XXX poolt talle esitatud rahalise nõudega. Kostja väidab, et ta ei ole näinud ega tutvunud vaidlusaluse lepinguga, mille pooled sõlmisid. Kostja pole kindel asjaolus, et sõlmitud leping on tema tehtud. Väidetavalt pole kostja saanud teadet oma postkasti või e-posti aadressile, mis tuletaks meelde tasumata jäänud arvet. Esitatud vastuses soovib kostja teada, millisest summast alates hakkas jooksma viivis, miks on väljanõutava summa suurus selline ning mitmekordseks on muutunud algne võlasumma. Ühtlasi, millal olid viimased maksed Aktsiaselts XXX , milliste või millise arve pealt ja kui palju oli kuumakse. Samuti tahab kostja teada, millal ja kuhu on saadetud meeldetuletuskirjad, kuivõrd kostjani pole need jõudnud. Harju Maakohus edastas 10.06.2013. a. kostjale e-kirja, milles juhtis tähelepanu hagile esitatud vastuses olevatele puudustele. Kohus selgitas kostjale, et kuivõrd menetlusdokument on allkirjastamata ning kostja kinnituse kohaselt puuduvad kostjal võimalused dokumentide digitaalallkirjastamiseks, tuleb kostjal vastuses esinev puudus kõrvaldada ja toimetada käsitsi allkirjastatud vastus kohtule 10 päeva jooksul antud kirja kättesaamisest. Kohus juhtis kostja

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Esmalt analüüsib kohus kostja 07.06.2013. a vastuses sisalduvaid puudusi. TsMS § 336 lg-d 1 ja 3 näevad ette vorminõuded elektrooniliselt esitatud dokumendile, lg 4 näeb aga ette erandi. TsMS § 336 lg 4 järgi võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 29. mai 2012. a kohtumääruses nr 3-2-1-74-12 p 8 selgitanud, et TsMS § 336 lg 4 nähtuvalt on tegemist normiga, mis võimaldab kohtul lugeda tavalise elektronpostiga esitatud menetlusdokument piisavaks, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus. Nimetatud norm soodustab tsiviilasja lahendamist mõistliku aja jooksul, sest elektronposti teel on võimalik dokumente edastada oluliselt kiiremini kui muude sidevahenditega. Seetõttu on TsMS §-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesande tagamiseks soovituslik TsMS § 336 lg-t 4 kohtumenetluses võimalikult laialt rakendada. Seejuures on aga antud normi rakendamine kohtu õigus ning rakendamise eelduseks kahtluse puudumine saatja isikus. TsMS § 405 lg 1 p 6 tulenevalt võib hagi lihtsustatud korras menetlemisel kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus lugeda oluliseks puuduseks asjaolu, et kostja 07.06.2013. a edastatud vastus hagile on allkirjastamata. Käesolevas asjas on kohus mitmel korral kostjat teavitanud tema poolt esitatud menetlusdokumentides sisalduvatest puudustest kostja e-posti aadressil, oodates ja ka saades sealt kostjapoolset tagasisidet. Kohtul pole tekkinud kahtlust kohtule saadetud e-

kirjade saatja isikus. Teiseks on kohus palunud kostjal täpsustada oma 07.06.2013. a vastust hagile, vastata selgelt hageja esitatud hagiavaldusele ning esitada oma väiteid põhistavaid tõendeid. Tulenevalt TsMS § 230 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 229 lg-le 1 on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud vastuväited hagile on paljasõnalised ning need pole tõendatud. Kostja väide, et ta pole üldse kindel asjaolus, et sõlmitud leping on tema tehtud, on kohtu hinnangul alusetu. Hageja on esitanud oma hagiavalduses toodud väidete tõendamiseks ärakirjad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest: Liitumis- ja teenuse osutamise leping L460594; Seadmete üleandmise ja vastuvõtmise akt AKT-209629; Seadme kasutamise leping L460594 (hagiavalduse Lisa 1). Hagimaterjalidest nähtuvalt on kõik eelnimetatud lepingud allkirjastatud Aktsiaselts XXX esindaja ning kostja XXX poolt. Seega on alusetud kostja väited, et ta pole nimetatud lepingut, mille kostja ja hageja sõlmisid, näinud. Ühtlasi on kostja hagiavalduse ja selle lisadega tutvunud, mistõttu ei saa kostja kuidagi väita, et ta pole pooltevahel sõlmitud lepingutega tutvunud. Ka pole kostja esitanud ühtegi oma seisukohta kinnitavat tõendit. Seega pole kohtu hinnangul tõendatud kostja väited nagu poleks kostja kindel, et sõlmitud leping on tema tehtud ning kostja ei ole näinud ega tutvunud lepinguga, mille Aktsiaselts XXX ja XXX sõlmisid. Kostja poolt tasumata võla suuruse tõendamiseks on hageja esitanud ärakirjad kostjale edastatud ning maksmata arvetest (hagiavalduse Lisa 3 – Ärakirjad kostjale esitatud arvetest). Seega on hageja esitanud kostjalt väljanõutava summa põhistamiseks tõendid ning kostja väited selle kohta nagu ta poleks teadlik, millistest arvetest nõue tuleneb, on üksnes deklaratiivsed. Kohus leiab, et kostjal on olnud mõistlik võimalus nõude aluseks olevate tõendite ning asjaoludega tutvuda, mistõttu on kostja eelnimetatud väited alusetud. Kohus juhib kostja tähelepanu, et ka viivisearvestus on väljatoodud hagiavalduse lk-l 2. Nähtuvalt on hageja selgesti märkinud, millistelt summadelt hageja viivist arvutab. Lisaks on hageja hagiavalduses selgitanud, et ta vähendab hea usu põhimõttest tulenevalt viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 171,24 eurot. Seejuures on kohtu hinnangul hageja teinud mõistlikult võimaliku kostjale arvete kättetoimetamiseks. AS XXX Üldtingimuste p 5.2.2 järgi oli kostja kohustus hagejat informeerida enda isiku- või kontaktandmete muutumisest, samuti muudest asjaoludest, mis võivad takistada või mõjutada lepingu ja üldtingimuste nõuetekohast täitmist. Asja materjalidest nähtuvalt pole kostja hagejat teatanud oma kontaktandmete muutumisest. Üldtingimuste p 9.5 kohaselt ei vabasta arve mittekättesaamine klienti perioodilise arve tähtajalise tasumise kohustusest. Kliendil on võimalus saada informatsiooni tasumisele kuuluva summa kohta XXX klienditeenindusest ja iseteenindusbüroo kaudu. Eeltoodust tulenevalt pole põhjendatud kostja väited, et ta pole hageja esitatud arveid kätte saanud. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et hageja ja kostja on sõlminud telekommunikatsiooni teenuse osutamise lepingu, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt hageja esitatud arvetele (AS XXX Üldtingimuste p 5.2.1 ja 9.6). Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja on pikema ajaperioodi jooksul jätnud täitmata poolte vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ning jätta tasumata hageja poolt esitatud arved. Asja materjalidest nähtuvalt pole kostja ka

tundnud huvi lepingu täitmise vastu või teatanud hagejale ühestki poolte vahel sõlmitud lepingu täitmist takistavast asjaolust. Kostja on jätnud hagejale tasumata 171,29 eurot. Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Võlausaldajal on õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelise lepingu Üldtingimuste p 10.1 järgi on hagejal õigus nõuda viivist summas 0,2% viivitatud summast päevas. Hageja viivisenõue on arvates iga arve sissenõutavaks muutumisest 171,24 eurot. Hageja vähendas viivisenõude põhinõudeni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 342 eurot ja 53 senti, millest 171,29 eurot on põhivõlgnevus ja 171,24 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjades näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Antud juhul on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 60 eurot ja õigusabikulud summas 166,17 eurot. Õigusabikulud summas 166,17 eurot on aga arvestatud koos käibemaksuga summas 27,70 eurot. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust õigusabikulude hüvitamisele koos käibemaksuga, kuivõrd hageja on Maksu- ja Tolliameti andmete alusel käibemaksukohustuslane (reg number ). TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb õigusabikulud mõista hageja kasuks välja ilma käibemaksuta summas 138,47 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt tuleb kostjal menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.