Kohtulahend

ning tegutsedes uue ettevõtja nimel ja huvides volituse alusel. Nortal AS-i kui IT- ja tarkvaraarendusettevõtja üheks suurimaks varaks on tema töötajad ning K. A suuremahuline töötajate värbamistöö Iglu OÜ-sse kujutab endast eriti rasket töölepingu, töölepinguseaduse (TLS) ning üldise ärieetika rikkumist. Töötajate ja klientide väljaviimine Nortal AS-ist temaga konkureerivasse ettevõttesse väljendub avaldajale muu hulgas olulise majandusliku kahjuna. Sellega seoses kavatseb Nortal AS esitada hagi K. A vastu. K. A rikkumisi aitavad muuhulgas tõendada SaMa Varahaldus OÜ valduses olevad dokumendid ning teave. Nortal AS-ile teadaolevalt on K. A (konkurentsipiirangu kehtivuse ajal) SaMa Varahaldus OÜ-ga (üürileandjaga) suheldes esinenud Iglu OÜ esindajana. Selle asjaolu kinnitamist tõendavad dokumendid ja teave kujutavad endast keskse tähendusega tõendeid, mida Nortal AS-i valduses ei ole ning mida Nortal AS seetõttu ka ise esitada ei saa. Avaldaja on teinud pöördumise SaMa Varahaldus OÜ poole samasisulise teabe saamiseks, kuid SaMa Varahaldus OÜ on keeldunud teavet väljastamast, viidates oma kaasaaitamiskohustuse puudumisele. Eelnevast tulenevalt taotles avaldaja eeltõendamismenetluse algatamist ning SaMa Varahaldus OÜ-lt viivitamatult kirjaliku ülevaate nõudmist selle kohta, kes on allkirjastanud SaMa Varahaldus OÜ ja Iglu OÜ vahelise üürilepingu SaMa Varahaldus OÜ-le kuuluva Ehitajate tee 114 – 24 asuva äripinna väljaüürimiseks. Ühtlasi taotles avaldaja kohustada SaMa Varahaldus OÜ-d viivitamatult väljastama Iglu OÜ volikirja K. Ale esindusõiguse andmise kohta. Need asjaolud aitavad Nortal AS-il tõendada K. A poolset konkurentsikeelu rikkumist tema seotuse kaudu Iglu OÜ-ga. Samade asjaolude tõendamiseks palus avaldaja rahuldada taotlus M Si tunnistajana ülekuulamiseks. M. S on SaMa Varahaldus OÜ esindaja. Nortal AS on rääkinud nimetatud isikuga ning on seetõttu teadlik, et ta on aktiivselt suhelnud K. A kui Iglu OÜ esindajaga eelnevalt viidatud äripinna üürimisega seotud küsimustes. Esineb reaalne oht tõendite hilisemale kadumisele ning sellele, et nende kasutamine võib raskeneda. Esiteks, kui üürileping Iglu OÜ ja SaMa Varahaldus OÜ vahel peaks lõppema, puudub vajadus asjakohaste dokumentide säilitamiseks. Teiseks, volikiri ei kujuta endast algdokumenti raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 tähenduses ning sellest tulenevalt ei ole pooltel ka sama seaduse §-st 12 tulenevat kohustust seda tõendit säilitada. Lisaks, kuna üürilepingu läbirääkimised ja suhtlus sellega seonduvalt toimus mitu kuud tagasi, on loomulik, et aja möödudes isikute mäletamine nende asjaolude detailide kohta väheneb. Seega on vajalik viivitamatult tunnistajana üle kuulata M. S, kuna vastasel juhul raskeneb korrektsete ütluste saamise võimalus. Avaldaja palus lükata eeltõendamismenetluse määruse kättetoimetamine K. Ale edasi kuni eeltõendamismenetluse määruse täitmiseni. Maakohtu määrus Harju Maakohus jättis 27. juuni 2013. a. määrusega eeltõendamismenetluse algatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 244 lg. 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Vaidlusaluses asjas ei ole alust arvata, et tõendid võiksid enne hagi esitamist mingil viisil kaduma minna või nende kasutamine võiks raskeneda. Avaldaja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust, miks on vajalik tõendite kogumine just eeltõendamismenetluse käigus enne K. A vastu menetluse algatamist. Oletuslik on avaldaja väide selle kohta, et tõendid võivad hävineda ja tunnistaja mälu enne hagi esitamist hägustuda ning nimetatud asjaolud ei saa olla mõjuvaks põhjuseks eeltõendamismenetluse algatamiseks. Avaldajal on võimalik esitada kohtule hagi K. A vastu ja taotleda tõendite kogumist esitatava hagiavalduse raamas. Avaldajal on võimalus esitada eeltõendamismenetluse taotlus TsMS § 244 lg. 1 alusel ka kohtumenetluse ajal.

2(4)

Määruskaebus Nortal AS palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega rahuldada tema avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks. Taotlus on põhjendatud ning esineb reaalne oht tõendite hävimisele ning nende kasutamine võib raskeneda enne hagi esitamist. Seega esineb mõjuv põhjus eeltõendamismenetluse algatamiseks ning selle raames tõendite kogumiseks. M. Si ülekuulamine on tähtis just eeltõendamismenetluse raames. Isiku mälu hägustub ajapikku tehingute detailide osas. On eluliselt usutav, et isikul ei pruugi rohkem kui poole aasta möödudes olla meeles lepingute sõlmimiste täpsed asjaolud. Mida hiljem tunnistaja üle kuulata, seda ebatõenäolisemaks muutub tegelike ja tõele vastavate faktide tuvastamine ning kohtuasjas tähendust omavate asjaolude arvestamine. Seda enam, et Nortal AS soovib tunnistajat üle kuulata muu hulgas asjaolude kohta, mille osas on väga oluline meenutada konkreetseid kuupäevi ning muid täpseid tehiolusid. Samuti ei oleks mõistlik taotleda kohtult tõendite kogumist koos hagiavaldusega. K. A senine selgelt pahatahtlik ning sihilik Nortal AS-i vastu suunatud ja kahju tekitamise eesmärgist lähtuv tegevus viitab tõenäolisele asjaolule, et välistada ei saa K. A samme dokumentaalsete tõendite hävitamiseks. Lisaks ei ole K. Al ka seadusest tulenevat kohustust taotluses väljatoodud dokumente säilitada, kuna need ei ole algdokumendid raamatupidamise seaduse tähenduses ning K. A pole ka raamatupidamiskohuslane. K. A, saades teada tema vastu esitatud hagiavaldusest ning selle raames tõendite kogumise taotlemisest, võib hakata hävitama asjas keskset tähendust omavaid asjaolusid tõendavaid dokumente. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Määruskaebus ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Maakohtu määrus on õige ja kooskõlas TsMS §-ga 659 ning § 657 lg. 1 punktiga 1 tuleb see jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. TsMS § 244 lõikes 1 sätestatud üldreegli kohaselt võib kohus enne hagi esitamist eeltõendamismenetluse korraldada vaid mõjuval põhjusel ning kui selleks ei ole vastaspoole nõusolekut, siis üksnes juhul, kui tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Et avaldaja ei ole hagi esitanud, siis pidi ta eelmenetluse algatamise eeldusena usutavaks tegema mõjuva põhjuse, miks tuleb tõendeid koguda enne hagi esitamist, sealhulgas, milline mõjuv põhjus takistab teda hagi esitamast. Avaldaja ei ole eeltõendamismenetluse algatamise taotluses ega ka määruskaebuses esile toonud mõjuvat põhjust, mis eeltõendamismenetluse korraldamist enne hagi esitamist õigustaks. Nii ei ole avaldaja üldse põhjendanud seda, miks ta hagi kohe ei esita ning juba ainuüksi sellest tulenevalt ei saa eeltõendamismenetlust algatada. Et avaldajal ei ole eeltõendamismenetluse korraldamiseks vastaspoole nõusolekut, siis pidi ta lisaks eespooltoodule usutavaks tegema sellegi, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Et eeltõendamismenetlus algatatakse tavapärase olukorraga võrreldes erandlikel asjaoludel, siis peaksid ka asjaolud, millega tõendite kaotsimineku või kasutamise raskenemise riski põhjendatakse, olema erandlikud. Midagi erakorralist, mis eristaks vaidlusalust asja teistest sarnastest tsiviilvaidlustest, ei ole esile toodud. Hüpoteetiliselt võib iga inimene aja möödudes midagi unustada, see inimmälu omapära iseenesest ei ole aga piisav põhjendus tunnistaja ülekuulamiseks eeltõendamismenetluses. Sellele, nagu halveneks M Si mälu ebaharilikult, ei ole tuginetudki, selle asjaolu usutavaks tegemisest rääkimata. Ka kirjalike tõendite puhul on avaldaja väited hüpoteetilised, nende võimaliku kadumise kohta ei ole piisavat põhjendust esitatud.

3(4)

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.