Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtunikud
Mare Merimaa, Gaida Kivinurm, Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
04.09.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-8859
Tsiviilasi
OÜ Boat Residence hagi AS-i SCANTRANS (pankrotis) pankrotihaldurite Heikki Ojamaa ning Toomas Saarma ning OÜ JL Capital vastu 30.01.2013 toimunud AS Scantrans (pankrotis) pankrotivara enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.07.2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i SCANTRANS (pankrotis) pankrotihaldurite määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Boat Residence (registrikood 11608408, asukoht Nõlva 9, Tallinn), seaduslik esindaja Sergei Hadži Kostjad AS-i SCANTRANS (pankrotis) pankrotihaldurid Heikki Ojamaa ja Toomas Saarma Kostja JL CAPITAL OÜ (registrikood 12411748, asukoht Peterburi tee 2f, Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Asjaolud 24.02.2013 esitas OÜ Boat Residence hagi AS-i SCANTRANS (pankrotis) pankrotihaldurite Heikki Ojamaa ja Toomas Saarma ja OÜ JL Capital vastu. 26.03.2013 määrusega keeldus Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-8859 OÜ Boat Residence hagi menetlusse võtmast ja menetluskulud jättis kohus hageja kanda. 10.05.2013 esitasid AS-i SCANTRANS (pankrotis) esindajad avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, milles palusid hagejalt välja mõista menetluskuluna kostja lepingulise esindaja kulu 4,6 töötunni eest 552 eurot. Hageja leidis, et kostja menetluskulude väljamõistmine temalt summas 552 eurot ei ole põhjendatud ja proportsionaalne sisuliselt asja lahendamiseks kulunud õigusabi ajalise mahuga ning faktiliselt asjas kantud kuludega. Esimese astme kohtu määrus 03.07.2013 määrusega jättis Harju Maakohus AS-i SCANTRANS (pankrotis) pankrotihaldurite Heikki Ojamaa ja Toomas Saarma avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. TsMS § 175 lg 1 on sätestatud, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 ja § 144 p 1 järgi on menetlusosalisele hüvitatavaks menetluskuluks tema esindaja kulud. Riigikohtu määruses nr 3-2-1-112-11 on kohus asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Toimikust nähtuvalt ei ole kostjal tsiviilasjas lepingulist esindajat. 18.03.2013 seisukoht on allkirjastatud pankrotihaldur Toomas Saarma ja pankrotihaldur Heikki Ojamaa poolt. Muid kostja lepingulise esindaja toiminguid, mida kohus saaks menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse käigus arvesse võtta, toimikust samuti ei nähtu. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulusid saab põhjendatud ja vajaliku kuluna välja mõista üksnes siis, kui lepingulise esindaja olemasolu on toimikust nähtav ja kohtu poolt kontrollitav. Seetõttu ei saa kostja lepingulise esindaja menetluskulu põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestada. Määruskaebus Kostjad paluvad maakohtu määruse tühistada. Kostja kasutas lepingulist esindajat, lepingulise esindaja kasutamine on ka hõlpsasti kontrollitav. Lepingulise esindaja arvele lisatud spetsifikatsioonist nähtub konkreetselt, milliseid toiminguid ja millises mahus on vandeadvokaat Tarmo Peterson toiminguid tsiviilasjas teinud. Kohus ei küsinud kostjalt ühtegi täiendavat selgitust seoses lepingulise esindajaga ega palunud esitada ka täiendavaid tõendeid. Lepinguline esindus ei tähenda allkirja menetlusdokumendil, vaid reaalset õigusabiteenuse osutamist. Kostja on seisukohal, et lepingulise esindaja materjalidega tutvumise ja menetlusdokumentide koostamise kulu tuleb lugeda põhjendatuks ja vajalikuks. Kui kohus oleks hagiavalduse menetlusse võtnud, oleks kostja järgnevad dokumendid edasise menetluse käigus allkirjastanud lepinguline esindaja. Olukorras, kus menetlus lõppes hagi menetlusse võtmata jätmise tõttu, ei jõudnud lepinguline esindaja teha muid toiminguid, kui seisukoha koostamine hagi menetlusse võtmise osas. Hageja pidi nägema ette, et tema hagiavalduse esitamisel tekib kostjale lepingulise esindaja kulu. Selle kulu tekkimine ja ettenähtavus ei olnud hageja seisukohalt sõltuvuses sellest, kas
menetlusdokumendis on esindajaks märgitud lepinguline esindaja või mitte, vaid hagi esitamise faktist. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud määruskaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid lähtuvalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 üle. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole kostjad AS-i SCANTRANS (pankrotis) pankrotihaldurid Heikki Ojamaa ja Toomas Saarma kasutanud maakohtu menetluses esindaja teenust. Kõik kohtule esitatud menetlusdokumendid on allkirjastatud kostjate enda poolt. Maakohus leidis õigesti, et menetluse käigus ei olnud võimaliku esindaja olemasolu teada ei teistele menetlusosalistele ega kohtule. Asjaolu, et kostjad on õigusabi saamiseks lepingu sõlminud, ei anna alust mõista esitatud arvete alusel hagejalt kostjate kasuks välja nimetatud summasid lepingulise esindaja kuludena. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 178 lg-st 2 saavad menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isik ja menetluskulusid kandma kohustatud isik käesoleva määruse peale edasi kaevata, kuna kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 3 kohaselt määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Mare Merimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.