Kohtulahend

Asjaolud ja põhjendused Tsiviilasjas nr 2-11-32081 01.06.2012.a. tehtud otsusega (jõustus 27.09.2012) Harju Maakohus rahuldas XXXAS hagi XXXvastu ning menetluskulud jäeti XXXkanda. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja esindaja esindaja esitas 04.07.2012.a. avalduse, millega palub määrata rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud. Avalduses on menetluskuludeks, mida hageja palub kostjalt välja mõista, näidatud kokku summas 690,43 eurot (riigilõiv hagiavalduse esitamise eest summas 543,24 eurot ja riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest summas 147,19 eurot). TsMS § 176 lg-st 1 tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. Kuivõrd kohtul ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada, teavitas kohus sellest hagejat 12.03.2013 ja palus hagejal teatada oma seisukoht menetlusdokumentide kättetoimetamisest kohtutäituri vahendusel. 14.03.2013 esitas hageja esindaja taotluse menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel ning edastas maksekorralduse kohtutäituri tasu maksmise kohta summas 36 eurot. 15.03.2013 edastas kohus kohtutäiturile menetlusdokumendid kohtutäituri vahendusel kostja Rene Kalmele kättetoimetamiseks. 17.07.2013 on kohtutäitur menetlusdokumendid kohtule tagastanud, kuna neid ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. 15.07.2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse nr K5329 alusel on kohtutäituri seaduse § 48 lgst 3 tulenevalt kohtutäiturile välja makstud 36,00 eurot. Kohtutäiturile tasutud 36,00 eurot on seega hageja täiendav menetluskulu. 29.07.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-32081 kohus toimetas XXXAS avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks kostjale XXXkätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Määruse kohaselt lugeda avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks XXXkätte toimetatuks 15 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Anda XXXtähtaeg menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele kirjalikult vastuväite esitamiseks 10 päeva alates menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kättetoimetatuks lugemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos lisadega on kostjale XXXavalikult kätte toimetatud (kohtuteade menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kätte toimetamise kohta on väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud 29.07.2013). Vastuväite või vastuse kohtule esitamise viimane päev oli 23.08.2013. Vastuväidet või vastust hageja menetluskulude avaldusele ei esitatud. Kuna vastuväiteid ei esitatud, teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta.

Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata TsMS § 176 lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ja kohus rahuldab avalduse täielikult. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma (TsMS § 139 lg 1). TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Avalduses taotleb hageja riigilõivukulu hüvitamist kostjalt kokku summas 690,43 eurot. Hageja poolt on tasutud: 1) riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest summas 131,85 eurot 08.06.2010.a. (tlk 33); 2) täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamise eest summas 543,24 eurot 08.07.2011.a. (tlk 37); Seega on hageja tasunud riigilõivu antud tsiviilasjas kokku summas 675,09 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 143 tulenevalt asja läbivaatamise kulud muu hulgas on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise ja edastamise kulud. Kohtutäiturile tasutud 36,00 eurot on seega hageja täiendav menetluskulu, seetõttu kuulub see sissenõudmisele kostjalt. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 711,09 eurot (s.o riigilõiv kokku 675,09 eurot ja kohtutäituri tasu 36,00 eurot). TsMS § 317 lg-st 1 tulenevalt, menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS VI osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 5 järgi dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Asja arutav kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Sel juhul avaldatakse tähtaeg koos avaliku kättetoimetamisega. Kohtule ja hagejale ei ole kostja tegelik elukoht teada ning kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Kohtul ei ole seega võimalik kostjale XXXkohtumäärust menetluskulude kindlaksmääramise kohta kätte toimetada, seetõttu eeltoodust tulenevalt toimetab kohus kostjale XXXkohtumääruse kätte avalikult. Riigilõivuseadus (RLS) § 44 kohaselt, kui seadus ei sätesta isiku, kelle huvides või kelle kohustustega seonduvalt teadaanne avaldatakse, kohustust hüvitada teadaande avaldamiskulusid, on riigiasutus, samuti avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik seaduse, halduslepingu või haldusakti alusel avalikke ülesandeid täites riigilõivu tasumisest vabastatud. Eelnevast lähtudes on kohus kohtulahendi avalikul kättetoimetamisel ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu riigilõivust vabastatud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 139, § 144, § 174, § 175 kuni § 178, § 661, § 466. /allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuur Kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.