2-13-14328/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-13-14328 XXX elurajooni piirkonnas) ja nendega seotud õigused ja kohustused ning jagunemise teel moodustuvasse HS OÜ-sse pidid minema muud varad ning nendega seotud õigused ja kohustused. Vastavalt äriplaanile pidi NOÜ olemasolevad kinnisasjad võimalikult soodsalt maha müüma ning ettevõte seejärel likvideerimismenetluse kaudu likvideerima. Vastavalt tehtud majanduslikele arvutustele pidi kinnistute müügist laekuvast rahast jätkuma NOÜ kohustuste täitmiseks. NOÜ juhatus saavutas kokkuleppe kinnistuste ostmiseks OÜ-ga AE, müügileping sõlmiti detsembris 2012. Uuele omanikule üllatuseks pärast kinnistute müüki ilmus välja mitmeid nõudeid, millest uus omanik NOÜ omandamisel teadlik üldse ei olnudki. Kogu kinnistute eest saadud raha eest tasuti võlausaldajatele (peamiselt OÜ-le GI, kes oli kõige suurem võlausaldaja) nõuded. Kuid hiljem ilmus veel täiendavaid nõudeid NOÜ vastu ning võlausaldajad hakkasid järsku avaldama üha tugevamat survet, et müügist saadud rahast ei jätkunud kõigi võlanõuete koheseks tasumiseks. 2012.a. esimeses pooles kuni pankrotiavalduse esitamiseni pidas võlgniku juhatus võlausaldajatega aktiivseid läbirääkimisi nõuete vähendamiseks ja osaliseks loobumiseks, mis oleks võimaldanud pankrotti vältida kuid kokkuvõttes see tulemusi ei andnud. 2013.a. märtsis leidis juhatus, et olukord on lootusetu ja ettevõtet päästa ei õnnestu ning esitas pankrotiavalduse kohtule. Võlgniku juhatuse liige on andnud ajutisele haldurile ülevaate ettevõtte äriideest, tulevikuplaanidest, tegevuse edasistest väljavaadetest. Ajutine haldur asub olemasoleva informatsiooni põhjal arvamusele, et antud olukorras puuduvad võimalused ettevõtte tervendamiseks kuna võlgnikul ei ole mingit kindlust tellimuste ega tellijate osas. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates käesoleva informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Ajutise pankrotihalduri arvates ei ole juhatuse liige oma tegevusega põhjustanud firma maksevõime olulist vähendamist või selle maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist võlgniku poolt. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse on tekitanud kinnisvaraga seotud ärilise riski realiseerumist ning asjaolusid, et piiratud varade mahu puhul oli ettevõttele varem võetud liiga palju kohustusi, mida olemasolevate varadega tasuda ei olnud enam aga võimalik. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise aeg märts 2013. Arvamus pankroti väljakuulutamise kohta Võlgniku dokumentide uurimisel pole selgunud käesolevaks ajaks selliseid asjaolusid, millede põhjal saab väita, et äriühingu juhtimisel on toime pandud raskeid juhtimisvigu ja mis annaks alust esitada hagisid juhatuse liikmete vastu. Menetluse käigus pole selgunud ka selliseid asjaolusid, mis annaksid alust esitada avalduse majanduspolitseile kuriteo tunnustega teo uurimiseks. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla ka tagasivõitmise hagid, nõuded äriühingu juhtide vastu või muud asjaolud. Pankrotimenetluse käigus pole selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid praegu pankrotihaldurile võimaluse käituda pankrotiseaduse § 109 kohaselt. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. NOÜ raamatupidamises kajastatud varade ja

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

2-13-14328 PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt on NOÜ-l varasid 7 729.82 eurot, kuid nimetatud varad seisnevad nõuetes teiste isikute vastu ning nende laekumine ei ole tõenäoline. Kohustusi on võlgnikul seevastu kokku vähemalt 853 702.79 eurot. Võlgniku dokumentide uurimisel pole selgunud selliseid asjaolusid, millede põhjal saab väita, et äriühingu juhtimisel on toime pandud raskeid juhtimisvigu ja mis annaks alust esitada hagisid juhatuse liikmete vastu. Menetluse käigus pole selgunud ka selliseid asjaolusid, mis annaksid alust esitada avalduse majanduspolitseile kuriteo tunnustega teo uurimiseks. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. Kogutud informatsiooni põhjal on äriühing maksejõuetu ja välja kujunenud maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise aeg on märts 2013. Pankrotihaldur on tuvastanud, et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on kontrollinud, et NOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et NOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist, kuid mitte varem kui menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisel tsiviilasjas nr 2-12-17687. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu ja kvalifikatsiooni, leiab, et taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja mõista. Kui võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks, kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused peale võlgniku varast välja maksmist ülejäänud osas, hüvitamisele riigi vahenditest kuni maksimaalselt summani 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et NOÜ dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige KS (isikukood XXX).